3-14-52004/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-14-52004

Määruse kuupäev

8. september 2014

Kohtunik

Tamara Hristoforova

Kohtuasi

Lõuna Prefektuuri volitatud esindaja Janika Valge

taotlus varjupaigataotleja XXX kinnipidamiseks ja

Politsei- ja Piirivalveameti kinnipidamiskeskusesse

paigutamiseks

Istungil osalenud isikud

Lõuna prefektuuri esindaja – Eero Mango

Isik, kelle kinnipidamist taotletakse – XXX (sündinud

Sudaanis)

Juures olid istungisekretär Ülle Volmer ja tõlk Eva-Louisa

Radha´a

Resolutsioon

Anda luba XXX ´i kinnipidamiseks ja paigutamiseks

kinnipidamiskeskusesse alates 8. septembrist 2014 kuni

VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud kinnipidamise aluse

äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.

Edasikaebamise kord

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu

Ringkonnakohtusse Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva

jooksul, arvates määruse kättesaamisest.

ASJAOLUD

1. Piirivalvurid tabasid 7. septembril 2014 kell 07.21 Kolodovitsa küla lähedal (Põlva maakond,

Värska vald) kolm meessoost isikut. Isikuid oli eelnevalt nähtud Venemaa Föderatsiooni

territooriumil. Isikutel puudusid dokumendid. Isikute enda sõnul on nad Sudaani Vabariigi

kodanikud. Isikud olid märjad ja külmunud ning nad toimetati ametiruumidesse, kuhu kutsuti

kohale kiirabi, kes tuvastas, et isikutega on kõik korras.

Isikute edasise kontrollimise käigus nimetas üks isik ennast Sudaani Vabariigi kodanikuks XXX ,

sündinud 16. august 1986 Sudaanis; abielus; keskharidus; emakeel araabia keel; elukoht Mishiri

küla, Nil Al-Abiaz maakond, Põhja Kordofan, Sudaan.

Esmasel kontaktil ei väljendanud isik üheski rahvusvahelises keeles soovi saada Eesti Vabariigilt

rahvusvahelist kaitset. Arvestades, et isik on välismaalane ja viibib Eesti Vabariigis ilma

seadusliku aluseta ning isikuga seotud asjaolud ei olnud üheselt tuvastatud ning oli alust arvata, et

tegu on ebaseaduslikult ajutise kontrolljoone ületanud isikuga, peeti XXX alates 7. septembrist

2014 kell 07.21 kuni 48-tunniks kinni väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi

VSS) § 19 lg 1 ja § 15 lg 1 alusel.

Välismaalaste seaduse (VMS) § 43 lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis

viibimiseks olema seaduslik alus. VMS § 43 sätestab välismaalase Eestisse saabumise ja Eestis

ajutise viibimise seaduslikud alused.

Piirivalveametnike poolt on kindlaks tehtud, et 7. septembri 2014 hommikusel ajal Põlvamaal,

Värska vallas, Koidula külas, Vene piiritähise nr 344-346 vahelisel alal ületas Sudaani Vabariigi

kodanik XXX grupis koos Sudaani Vabariigi kodanikuga XXX (sünd. x ) ja XXX (sünd. x)

ebaseaduslikult Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise ajutise kontrolljoone suunaga

Venemaa Föderatsioonist Eesti Vabariiki.

Kontrolljoone ületanud isikud panid sellega toime karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 258 lg 1 p

2 järgi kvalifitseeritava kuriteo (Eesti Vabariigi riigipiiri ja ajutise kontrolljoone ebaseaduslik

ületamine kui see on toime pandud grupi poolt).

2. Käesoleval juhul ei ole XXX il kaasas ühtegi reisidokumenti, mis kinnitaksid, et isik on Sudaani

Vabariigi kodanik. Isik on andnud erinevaid seletusi ja ütlusi, mis ei ole järjekindlad ja kohati

vastukäivad. Esmasel vestlusel tõlgi vahendusel selgitas XXX , et saab aru, et on Eestis ning ta on

pärit Sudaanist ja soovis pääseda Euroopasse. PPA osutab, et XXX i sõnade kohaselt lahkus isik

Sudaanist 7 kuud tagasi, suundudes viisa alusel läbi Egiptuse Ukrainasse. Isik tahtis algul minna

ka Egiptusest Liibüasse ja Venemaale aga see ei õnnestunud. PPA märgib, et isik sai viisa

Ukrainasse üheks kuuks, aga kohe ei kasutanud seda, vaid kui oli jäänud 7 päeva läks alles

Ukrainasse - Kiievisse. Peale seda viibis isik Ukrainas seadusliku aluseta umbes 4 kuud. XXX

üritas leida võimalust pääsemiseks Euroopasse. Väidetavalt kaotas isik Ukrainas politsei eest

põgenedes oma dokumendi. Kui olukord Ukrainas muutus ärevaks, siis liikus isik edasi

Vinnitsasse, kust info kohaselt oli kergem riigist lahkuda. XXX il ületas ebaseaduslikult piiri ja

jõudis lõpuks välja Moskvasse, kus üritas elada ja töötada, kuid politsei ei lasknud. Edasi üritas

isik pääseda Euroopasse. Teiste isikutega kohtus XXX mõned päevad enne ebaseadusliku

piiriületust.

Euroopas tahtis leida paremat tööd. Sudaanist lahkus isik põhjusel, et seal ei olevat talle kohta

(erinevad relvastatud jõugud tegutsevad ja seal on keeruline elada). Isiku hinnangul on Sudaanis

olukord halb, pole tööd ning elu on kehv. PPA osutab, et väidetavalt oli isik lugenud internetist,

kuidas on võimalik pääseda Eestisse. Isik tahab Euroopas õppida ja hiljem ka tööd ja tuua siia oma

pere.

3. Esmakordselt avaldas XXX tõlgi vahendusel Politsei- ja Piirivalveametile (edaspidi PPA)

suuliselt soovi varjupaiga saamiseks 8. septembril 2014 kella 00.56 ajal. Lähtuvalt isiku staatuse

muutumisest vormistati kinnipidamine VSS alusel ümber kinnipidamiseks välismaalasele

rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (edaspidi VRKS) § 361 lg 2 p 1, 3 ja 4 alusel, ning isik peeti

kinni kuni 48-tunniks.

Esitatud varjupaiga- ja elamisloa taotlus on vastu võetud ja registreeritud nr 7001410117, kuid

selle suhtes ei ole PPA otsust teinud. PPA hinnangul tahab isik varjupaika humaansetel põhjustel.

XXX i sõnade kohaselt viibis ta mõnda aega Venemaa Föderatsioonis ja enne seda Ukrainas ja

Egiptuses. Isikul oli võimalus koheselt kui saabus antud riikidesse küsida varjupaika. Isiku

käitumine on näidanud, et eesmärk ei olnud jõuda Eesti Vabariiki vaid ükskõik millisesse Euroopa

Liidu riiki. Isik on seda ka ise tunnistanud. Isik on öelnud, et soovib Eestis õppida. Selleks et

õppima asuda Eesti Vabariigis on võimalik taotleda elamisluba õppimiseks ja kõige lihtsam viis

taotluse esitamiseks on pöörduda Eesti saatkonna poole. Võttes arvesse isiku käitumist ja tema

tegevusi, millega ta on toime pannud korduvaid rikkumisi ehk isik viibis ebaseaduslikult

Venemaal, Ukrainas lahkus sealt ja saabus Eestisse ja Venemaale ebaseaduslikult võib esineda

oht, et isik võib põgeneda.

4. VRKS § 361 lg 2 p-de 1, 3 ja 4 kohaselt võib varjupaigataotleja vältimatu vajaduse korral kinni

pidada isiku tuvastamiseks või isiku samasuse kontrollimiseks, riiki saabumise ja riigis viibimise

asjaolude kontrollimiseks ning varjupaigataotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude

väljaselgitamiseks eelkõige kui on olemas põgenemisoht.

Arvestades käesoleva juhtumi asjaolusid, ei ole PPA-l võimalik varjupaigataotlust nõuetekohaselt

menetleda ilma, et kaebajat kinni peetaks, sest VRKS § 18 lg 2 kohaselt vajab kontrollimist

eelkõige VRKS § 4 lg-des 1 ja 3, §-s 20, § 21 lg-s 1 ja § 22 lg-des 1 ja 3 sätestatud asjaolude

esinemine. Ilmselt on tarvilik sooritada lisaks muid vajalikke menetlustoiminguid. Sellise

järelduse tegemiseks annavad alust eelkõige kaebaja enda sõnad, mille kohaselt oli tema

eesmärgiks jõuda ükskõik, millisesse Euroopa riiki ja parandada oma elutingimusi.

Isikul puuduva reisidokumendid, ta on tuvastatud isiku enda sõnade järgi, puuduvad ametlikud

andmed isikusamasuse ja kodakondsuse kohta. Lisaks viitavad isiku saabumise ja käitumise

asjaolud ning pidevalt muutuvate selgituste andmine võimalikule menetlusest kõrvalehoidmisele.

Isik ise on kaotanud oma dokumendi seoses põgenemisega ametivõimude eest, raskendades

sellega isiku, tema kodakondsuse tuvastamist.

5. Isiku kinnipidamine 48 tunniks hakkas kulgema hetkest, mil isik on kinni peetud VSS alusel,

seega 7. septembrist 2014 kell 07.21. Kuna nimetatud perioodi jooksul ei olnud võimalik üheselt

välja selgitada isikuga seotud olulisi asjaolusid, pole jõutud teostada ka kõiki VRKS §15 nimetatud

esmaseid toiminguid, mis tuleb pärast varjupaigataotluse esitamist teha ja on vajalikud edasise

varjupaiga menetluse läbiviimiseks. Samuti pole seega välistatud, et isiku suhtes võib esineda

VRKS §361 lg 2 p 7 asjaolud. PPA leiab, et edasine isiku kinnipidamine on vajalik esmaste

menetlustoimingute

teostamiseks

ning

varjupaigamenetluse

jaoks

oluliste

asjaolude

väljaselgitamiseks

Antud juhul pole isiku poolt väljatoodud konkreetseid ja mõjuvaid põhjuseid varjupaiga

vajaduseks. Isiku eesmärgiks ei olnud Eestisse saabudes esitada taotlust varjupaiga saamiseks,

vaid jõuda Euroopa Liitu ja leida seal paremat tööd ja parandada oma elutingimusi. Isiku ütluste

kohaselt tema elu koduriigis ei ole ohus, kuid ta ei ole nõus koju tagasi minema. Antud ütlustest

nähtub pigem, et varjupaigataotlemise põhjused on pigem majanduslikku laadi.

Kuigi ei ole välistatud, et isiku elu ja tervis võivad tema kodumaal ohus olla, soovib PPA juhtida

tähelepanu asjaolule, et isiku kaitsevajadus ei teki Euroopasse saabumisega ega ole otseselt seotud

riigiga, kuhu isik jõuda planeeris. Tõelise kaitsevajaduse korral ei ole isikul üldjuhul oluline,

milliselt riigilt isik kaitset palub, vaid eesmärgiks on siiski asjakohase kaitse saamine. Õigus

varjupaigataotluse esitamiseks oli isikul juba jõudes turvalisse kolmandasse riiki. VRKS § 8

kohaselt päritoluriik, turvaline kolmas riik ja turvaline päritolu riik peavad vastama

rahvusvahelistele seadustele ja normidele. Kaitse saamiseks ei pea isik ilmtingimata saabuma

Euroopa Liidu liikmesriiki. Isik on mitmeid kordi kirjeldanud täpselt, kuidas toimus ebaseaduslik

piiriületus ja kuhu ta soovis välja jõuda. Riigipiiride ebaseaduslik ületamine ei ole

varjupaigataotluse esitamise eeltingimuseks. Varjupaigataotlust on võimalik esitada ka ametlikus

piiripunktis. Käesoleval juhul on isiku tahtlus olnud suunatud ebaseaduslikule piiriületusele.

Isiku jätkuva kinnipidamise vajalikkust hinnatakse koheselt pärast varjupaiga intervjuu

läbiviimist, mille käigus tuvastatakse isiku varjupaigamenetluse kaitsevajaduse hindamiseks

olulised

asjaolud.

Isiku

kinnipidamise

aluste

äralangemisel

vabastatakse

isik

kinnipidamiskeskusest koheselt.

6. Võimalik oleks isik paigutada majutuskeskusesse (VRKS § 34 lg 1) ja kohaldada isiku suhtes

VRKS § 29 lg-s 1 nimetatud järelevalvemeetmeid, kuid taoline variant ei teeniks niivõrd

efektiivselt PPA poolt taotletavat eesmärki, sest leebem meede võib takistada isiku korrektset

tuvastamist ja varjupaigataotluse nõuetekohast läbivaatamist. PPA hinnangul on käesolevas asjas

tuvastatud asjaolud oma kogumis sellised, mis õigustavad isiku kinnipidamist ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamist. VRKS § 364 lg 1 järgi vabastab kinnipidamiskeskuse

juhataja varjupaigataotleja viivitamatult kinnipidamiskeskusest § 361 lõikes 2 sätestatud

kinnipidamise aluse äralangemisel.

7. Kohaldatav meede on sobiv, vajalik ja mõõdukas. Isiku kinnipidamine on tarvilik esmaste

menetlustoimingute

teostamiseks

ning

varjupaigamenetluse

jaoks

oluliste

asjaolude

väljaselgitamiseks, et isik saaks üheselt tuvastatud ja et oleks selge, et tegemist ei ole

põhjendamatu varjupaigataotlusega. Võimalik oleks isik paigutada majutuskeskusesse (VRKS §

34 lg 1) ja kohaldada isiku suhtes VRKS § 29 lg-s 1 nimetatud järelevalvemeetmeid, kuid taoline

variant ei teeniks niivõrd efektiivselt PPA poolt taotletavat eesmärki, sest leebem meede võib

takistada isiku korrektset tuvastamist ja varjupaigataotluse nõuetekohast läbivaatamist. PPA

hinnangul on käesolevas asjas tuvastatud asjaolud oma kogumis sellised, mis õigustasid isiku

kinnipidamist ja kinnipidamiskeskusesse paigutamist. VRKS § 364 lg 1 järgi vabastab

kinnipidamiskeskuse juhataja varjupaigataotleja viivitamatult kinnipidamiskeskusest § 361 lõikes

2 sätestatud kinnipidamise aluse äralangemisel. Kui PPA suudab edasise menetluse käigus

tuvastada isikuga seotud olulised asjaolud, mis on ühtlasi vajalikud varjupaigataotluse

menetlemiseks ja vastava otsuse tegemiseks, vabastatakse isik kinnipidamise aluste äralangemisel

koheselt.

Hinnanud tõendeid ja kaalunud faktilisi asjaolusid, ei pea Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna

prefektuur põhjendatuks varjupaigataotleja XXX i viibimist vabaduses. Seega taotleb PPA

halduskohtult VRKS § 362 lg 2 alusel luba varjupaigataotleja XXX i kinnipidamiseks ja

paigutamiseks

kinnipidamiskeskusesse

kuni

varjupaiga

taotlusega

seotud

asjaolude

väljaselgitamiseks, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.

KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUSTUS

8. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus (VRKS) § 361 lg 1 sätestab, et kui

välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole

võimalik tõhusalt kohaldada, võib varjupaigataotleja kinni pidada VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud

alusel. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel

peab arvestama igal üksikjuhtumil varjupaigataotlejaga seotud olulisi asjaolusid.

VRKS § 361 lg 2 kohaselt võib varjupaigataotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada

järgmistel alustel:

1) isiku tuvastamine või isikusamasuse kontrollimine;

2) isiku kodakondsuse kontrollimine või väljaselgitamine;

3) isiku riiki saabumise ja riigis viibimise õiguslike aluste kontrollimine;

4) varjupaigataotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamine, eelkõige juhul,

kui on olemas põgenemise oht;

5) kui on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud varjupaigataotluse lahkumiskohustuse

edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks;

6) riigi julgeoleku või avaliku korra kaitsmine;

7) isiku üleandmine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 604/2013 sätestatud

korras.

9. VRKS § 362 lg 1 sätestab, et Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet võib

varjupaigataotlejat VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid

arvestades ilma halduskohtu loata kinni pidada kuni 48 tundi kinnipidamiskeskuses või

ametiruumides. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et kui varjupaigataotlejat on vaja VRKS § 361

lõikes 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui

48 tundi, taotleb Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet halduskohtult loa

varjupaigataotleja kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks.

Käesoleval juhul on Politsei- ja Piirivalveamet esitanud halduskohtule taotluse XXX i`i

kinnipidamiseks ja viidanud kinnipidamise alusena VRKS § 361 lg 2 punktidele 1, 3 ja 4. (On vaja

kontrollida isikusamasust, riiki saabumise ja viibimise õiguslikke aluseid, on vaja välja selgitada

varjupaigataotluse menetlemisel tähtsust omavad asjaolud, kui on olemas põgenemise oht.)

8. septembril 2014 toimunud kohtuistungil selgitas isik, et ta lahkus Sudaanist seitse kuud tagasi,

suundus viisa alusel läbi Egiptuse Ukrainasse ja kaotas passi, kui põgenes politsei eest. Tuli tagasi

Moskvasse, palus politsei abi elamiseks ja töötamiseks, kuid talle keelduti. Leidis internetist,

kuidas võimalik pääseda Eestisse. Isik ületas ebaseaduslikult Vene-Eesti piiri. Isik märkis, et tahab

jääda Eestisse ja tuua siia oma pere. Eesti riik on Euroopa riik, soovib saada varjupaika.

10. Kohus peab seega hindama, kas esinevad raskused järelevalvemeetmete tõhusal kohaldamisel;

kas VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud alused varjupaigataotleja kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks esinevad ning kas isiku kinnipidamine on kooskõlas

proportsionaalsuse põhimõttega. Samuti tuleb arvestada varjupaigataotlejaga seotud olulisi

asjaolusid.

11. Kohus, ära kuulanud menetlusosaliste seletused ja läbi vaadanud esitatud materjalid, asub

seisukohale, et taotlus kuulub rahuldamisele.

Toimiku materjalidega on kindlaks tehtud, et XXX saabus 7. septembril 2014 õhtusel ajal

ebaseaduslikult Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki. XXX on esitanud 7. septembril 2014 Eestis

varjupaigataotluse, mis on vastu võetud ning registreeritud samal kuupäeval nr 7001410117, kuid

selle osas ei ole PPA veel otsust teinud.

Pass isikul puudub. 48 tunni jooksul ei ole PPA saanud kõiki varjupaigataotluse menetlemisel

tähtsust omavaid asjaolusid välja selgitada. Kohus leiab, et kuna isik on saabunud Eesti Vabariiki

ebaseaduslikult, siis võib esineda oht tema põgenemiseks. Kohus leiab, et VRKS § 15 lg-s 1

nimetatud toimingud kestavad kauem, kui 48 tundi ja seega varjupaigataotlejat on vaja kinni

pidada halduskohtu loal.

12. Arvestades käesoleva juhtumi asjaolusid leiab kohus, et PPA-l ei ole võimalik

varjupaigataotlust nõuetekohaselt menetleda ilma, et kaebajat kinni peetaks, sest VRKS § 18 lg 2

kohaselt vajab kontrollimist eelkõige VRKS § 4 lg-des 1 ja 3, §-s 20, § 21 lg-s 1 ja § 22 lg-des 1

ja 3 sätestatud asjaolude esinemine. Ilmselt on tarvilik sooritada lisaks muid vajalikke

menetlustoiminguid. Sellise järelduse tegemiseks annavad alust eelkõige kaebaja enda sõnad,

mille kohaselt oli tema eesmärgiks jõuda ükskõik, millisesse Euroopa riiki ja parandada oma

elutingimusi.

Isikul puuduva reisidokumendid, ta on tuvastatud isiku enda sõnade järgi, puuduvad ametlikud

andmed isikusamasuse ja kodakondsuse kohta. Lisaks viitavad isiku saabumise ja käitumise

asjaolud ning pidevalt muutuvate selgituste andmine võimalikule menetlusest kõrvalehoidmisele.

Isik ise on kaotanud oma dokumendi seoses põgenemisega ametivõimude eest, raskendades

sellega isiku, tema kodakondsuse tuvastamist.

13. VRKS § 34 lg 1 ja § 29 kohaselt majutusasutusse paigutamine ja järelevalvemeetmete

kohaldamine ei ole kohaldatavad, sest kinni peetav isikul ei ole dokumente ning ta võib põgeneda.

Kuna isikul võib tekkida raskusi samasuguste elamistingimuste leidmisel väljaspool

kinnipidamiskeskust, võib isik sattuda suuremaasse stressi ja häiruda võib tema psüühika, ta võib

sattuda seaduserikkujate ohvriks. Samuti märgib kohus, et kinnipidamiskeskuses viibivad isiku

kaasmaalased ja ta saab seal nendega suhelda.

Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses

sätestatud järelevalvemeetmeid võimalik tõhusalt kohaldada, esinevad VRKS § 361 lg 2 punktides

1, 3 ja 4 sätestatud alused varjupaigataotleja kinnipidamiseks ning kinnipidamine on

proportsionaalne meede. Erilisi asjaolusid, mis kinnipidamise välistaksid, ei esine. Seega on isiku

kinnipidamine õigustatud VRKS § 361 lg 2 alusel.

Arvestades käesoleva juhtumi asjaolusid, ei ole PPA-l võimalik varjupaigataotlust nõuetekohaselt

menetleda ilma, et kaebajat kinni ei peetaks, sest VRKS § 18 lg 2 kohaselt vajab kontrollimist

eelkõige VRKS § 4 lg-des 1 ja 3, §-s 20, § 21 lg-s 1 ja § 22 lg-des 1 ja 3 sätestatud asjaolude

esinemine. Ilmselt on tarvilik sooritada ka vajalikke menetlustoiminguid.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes VRKS § 362 lg-st 2, HKMS § 264 lg-st 1 ja § 265 lg-st 1

rahuldab kohus Lõuna Prefektuuri volitatud esindaja Janika Valge taotluse ja annab loa XXX ´i

kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse alates 8. september 2014 kuni VRKS §

361 lõikes 2 sätestatud kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tamara Hristoforova

kohtunik