1-11-709/218 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (4) Kriminaalasi nr 1-11-709

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

04 september 2014. kohtumaja a Jõgeva Kriminaalasja number 1-11-709 Kohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Taotluse esitaja kriminaalhooldusametnik Aivi Aljo Taotlus erakorraline ettekanne U.P kohta Süüdimõistetu U.P

Isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kaitsja Valli Murde RESOLUTSIOON

KarS § 76 lg 5 alusel pöörata täitmisele U.P-le Tartu Maakohtu 16.11.2011.a

otsusega kriminaalasjas nr 1-11-709 mõistetud liitkaristuse kandmata osa, mis on 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud ja 4 (neli) päeva vangistust.

Vangistuse kandmiseks tuleb U.P ilmuda Tartu Vanglasse (Turu 56 Tartu linn)

kohtu poolt määrataval kuupäeval. Vangistuse algust arvestatakse tema karistuse kandmisele asumisest.

Sisse nõuda (ükssada üheksa U.P-lt riigituludesse kaitsetasu 109 ) eurot 44 senti advokaat Valli Murde

poolt osutatud õigusabi eest.

Menetluskulu tuleb tasuda

1 (üks) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates

Maksuja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 (SEB Pank),

arvelduskontole nr EE502200221014193355 EE401700017002872300 (Swedbank) või

(Nordea Bank) või (Danske Bank), kõikidel juhtudel märkida EE873300333499990003 viitenumbriks 99914700012440.

Nõude tähtajaks tasumata jätmisel täitemenetluse läbiviimiseks suunatakse see kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

2 (4)

Edasikaebamise kord

Määrusele saab 10 päeva jooksul esitada määrusk Jõgeva kohtumaja aebuse Tartu Maakohtu

kaudu Tartu Ringkonnakohtule.

TU.P SISU JA MENETLUSE KÄIK

U.P 16.11.2011.a kohtuotsusega kriminaalasjas 1- on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 11-709 KarS § 121 järgi ja karistuseks mõistetud 3 kuud vangistust, KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja karistuseks on mõistetud 8 kuud vangistust, KarS § 200 lg 2 p 7, 9 järgi ja karistuseks on mõistetud 4 aastat vangistust ning KarS § 424 järgi ja karistuseks on mõistetud 1 aasta 6

kuud vangistust. KarS § 64 lg 1, 3 alusel liideti karistused üksikkaristustest raskeima

suurendamise teel ja liitkaristuseks kuritegude kogumi eest mõisteti 4 aastat 3 kuud

vangistust. U.P karistust Tartu Maakohtu KarS § 65 lg 2 alusel suurendati 28.07.2010.a. otsusega kriminaalasjas nr 1-10-6024 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o

3 kuud vangistust, võrra ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti U.P-le 4 aastat

6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel määrati, et karistuse algust arvestatakse alates 30.08.2010.a. Ko

htuotsus jõustus 23.11.2011.a.

Viru Maakohtu 15.10.2013.a kohtumäärusega vabastati U.P KarS § 76 lg 2 p 2 ja lg 3,

4 alusel temale Tartu Maakohtu 16.11.2011.a otsusega karistuseks mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt alates kohtumääruse jõustumisest. Kohus määras, et

ärakandmata karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui ta katseaja jooksul, s.o kuni

28.02.2015.a, ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja nõuetekohaselt täidab elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve all talle KarS § 75 lg 1, 2 alusel katseajaks määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. Kohtumäärus jõustus 26.10.2013.a.

Kriminaalhooldusametnik esitas kohtule 15.11.2013.a erakorralise ettekande U.P

kohta, kuna ta ei allun kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning mitte ud

suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. 15.01.2014.a määrusega otsustas kohus jätta

U.P-le Tartu Maakohtu 16.11.2011.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-11-709 mõistetud karistuse kandmata osa täitmisele pööramata ning jätkata kriminaalhooldust.

16.07.2014.a esitas kriminaalhooldusametnik kohtule uue erakorralise ettekande U.P kohta, kuna viimane rikub endiselt kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. U.P

tuvastati 07.06.2014.a kell 03:38 patrullpolitseinike poolt Põltsamaa linnas Kalda tänaval alkoholijoove 0,69 mg/l. U.P selgitas, et tarbis alkoholi, kuna läks naisest lahku ja allus sõbra mõjule, koos hakati jooma. Ettekande kohaselt on U.P kriminaalhoolduse ajal mitmeid kordi elukohta vahetanud. Peale vangistusest vabanemist asus U.P tööle OÜ a Birkendia abitöölise ametiko - hale, alates 24.03.2014.a töötas a Bueno tähtajatu töölepingu alusel ehitustöölisena. U.P OÜ-

on plaanitud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening läbimine sügisel 2014.a. Narkootilise aine tarbimise keelust on U.P kinni pidanud, kriminaalhooldajaga toimunud kohtumistele on

hooldusalune ilmunud kokkulepitud aegadel. Vastuvõtul käies ei ole alkoholijoovet tuvastatud.

Kriminaalhooldaja tegi, tuginedes KarS § 76 lg 5, ettepaneku pöörata karistus täitmisele. Kriminaalhooldusametnik leiab, et U.P elustiil ei ole muutunud ning alkoholi tarbimine

3 (4)

jätkub. Hooldusalusel puudub motivatsioon oma käitumist muuta ning uue kuriteo risk on suur.

Kohus pidas asjas kohtuistungi 04.09.2014.a. Süüdimõistetu leidis, et kriminaalhooldus on üldiselt hästi läinud. U.P tunnistas, et tal on probleem alkoholi tarvitamisega ning et on

keelust hoolimata seda teinud. U.P selgitas, et tal oli plaanis alkoholisõltuvusega ka tegeleda ja spetsialisti abi otsida, kuid ei ole seda siiani teinud, kuna otsis tööd ja oli lastega kodus ning seetõttu ei olnud aega Tartusse minna. U.P avaldas, et ei soovi uuesti vangi

minna, kuna on vahepeal abiellunud ja perel võib temata raskeks minna. Tema naine saab miinimumpalka ning koos soetati järelmaksuga auto. U.P kahetses tehtut.

Kriminaalhooldaja jäi istungil oma taotluse juurde pöörata U.P kandmata karistus

täitmisele, kuna ta ei ole pidanud kinni alkoholi tarvitamise keelust. Kriminaalhooldaja

avaldas lisaks, et viimasest elukohavahetusest süüdimõistetu teda informeerinud ei ole, see

tuli kohtuistungil üllatusena. Kriminaalhooldaja kinnitas, et U.P on täitnud

registreerimiskohustust ning muid määratud kohustusi korrektselt. Sotsiaalprogrammis osalemine oli planeeritud sügiseks.

Kaitsja leidis, et kuigi KarS § 76 lg 5 ei anna alternatiivi karistuse täitmisele pööramisele, tuleks ikkagi teha erand, olenemata sellest, et kohus seda juba korra teinud on. Kaitsja leidis,

et alkoholisõltlasele ei saa esitada samu nõudeid nagu tavalisele inimesele ja avaldas

kahetsust, et alkoholisõltuvus ei ole meil käsitletav haigusena. Sellisele inimesele tuleks

kaitsja hinnangul osutada spetsialisti abi. Kaitsja avaldas pahameelt, et alkoholisõltlasel

kriminaalhoolduse käigus alkoholijoobe kontrolli teostatakse. Kaitsja selgitas, et tema

hinnangul ei ole karistada U.P alkoholi tarvitamise eest, sest tegemist on õige

sõltlasega . Kaitsja palus mitte pöörata karistust , kes ei saa ise oma probleemiga hakkama

täitmisele tingimusega, et kaitsealune pöördub 1 nädala jooksul psühhiaatriahaiglasse spetsialisti poole.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leidis, et taotlus karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja kuulub

rahuldamisele. KarS § 76 lg 5 sätestab, et kui isik katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei

täida talle pandud kohustusi, pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele.

Kohus nõustub kaitsja seisukohaga, et vaatamata sellele, et KarS §76 lg 5 sõnastus jätab

mulje, et karistus tuleb täitmisele pöörata, on kohtul rikkumise tuvastamisel kaalutlusõigus ning hinnata tuleb muuhulgas ka rikkumiste raskust. Sealjuures peab tehtav otsustus vastama

ka karistusõiguse üldistele põhimõtetele. Kaalumist asjaolu, kas järgnev tagajärg on proportsionaalne toimepandud rikkumisega.

Kriminaalhooldaja on erakorralises ettekandes seisukohal, et kohtuotsusega määratud

kohustus korduv rikkumine, s.o alkoholi tarvitamine annab e aluse karistuse täitmisele pööramiseks ning selline taotlus on kohtule ka esitatud.

Kohtule esitatud tõenditest järeldub, et U.P on suhtunud hoolimatult temale veelkordselt karistust vabaduses. Oma antud võimalusse kanda käitumisega on ta näidanud, et eelnev vanglakaristus ei ole mõjus olnud. tähtaega Kohus vabastas U.P enne vangistuse

kandmiselt, kuna leidis, et esmakor aasta pikkune aeg oli dselt vangistuses viibitud üle 3 piisav, et a ning edasi on Vaid täit oma eesmärk võimalik mõjutada teda käitumiskontrolli abil.

ühe öödudes peale vabastamist tuvastati kuu m U.P oma elukohas joove 0,19 mg/l,

seega kohustuse rikkumine. Kohus ei pidanud tol korral kriminaalhooldaja taotlusest

4 (4) hoolimata vajalikuks pöörata karistust täitmisele, kuna rikkumine oli esmakordne, tuvastatud

joobe määr väga madal ning U.P oli asja arutamise ajaks kohtuistungil saavutanud stabiilse eluviisi. Kohus oli veendunud, et U.P teeb juhtunust tõsised järeldused. Teistkordse ja juba sellisele seisukohale asuda. tõsisema rikkumise korral ei saa kohus enam

Arvestades U.P poolt toimepandud kuritegusid ja võimalikke riske, mis on

õigusvastase käitumiseni viinud, on peetud vajalikuks tema vabastamisel kohaldada lisakohustusena alkoholi ja narkootikumide tarvitamise keeldu. U.P ei ole talle antud võimalust kasutanud, ta on korduvalt rikkunud KarS § 75 lg 2 p 2 sätestatud kohustust. Lisaks selgus, et ta on ka kriminaalhooldaja teadmata vahetanud elukohta.

Ennetähtaega vangistusest vabastamine on soodustus, millega kaasnevad teatavad tingimused. Isikul on vabaduses olles võimalus valida, kas ta täidab neid või kannab karistusaja lõpuni vanglas.

U.P oli teadlik määratud nõuete täitmise kohustuslikkusest ning nende rikkumise

tag Vaatamata sellele ei ole neid ajärgedest. ta võtnud tõsiselt ning on jätkanud mitteõiguskuulekat käitumist.

Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et U.P-le Tartu Maakohtu 16.11.2013.a otsusega

mõistetud karistuse ära tuleb täitmisele pöö liit kandmata osa rata. U.P on viibinud

vanglas 30.08.2010.a kuni 26.10.2013.a, s.o 3 aastat 1 kuu 26 päeva, seega karistuse kandmata osa, mis tuleb pöörata täitmisele on päeva

1 aasta 4 kuud ja 4 vangistust. Karistuse kandmiseks tuleb U.P ilmuda Tartu Vanglasse. Vangistuse algust arvestatakse tema karistuse kandmisele asumisest.

Menetluskulud Tulenevalt KrMS § 45 lg 2 p 1 on kaitsja osavõtt kogu kriminaalmenetlusest kohustuslik, kui

isik on pannud kuriteo toime alaealisena, mistõttu määras kohus käesolevaks ajaks täisealiseks saanud U.P-le kaitsja. U.P kaitsjana osales riigi õigusabi korras

määratuna advokaat Valli Murde, kes esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks summas 109,44 eurot. Kohus leidis, et kulu on põhjendatud ja kinnitas selle. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. KrMS § 180 lg 1 tulenevalt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb U.P-lt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele.

Kohus 7, 432. lähtub määruse tegemisel KrMS § 42

Kohtunik