3-14-50418/113-14-50418/11 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Agu Timmi ja Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 08.09.2014, Tartu Haldusasja number 3-14-50418 Haldusasi Artur Hüveneni (Hüvenen) kaebus Tartu Vangla vastu kinnipidamistingimustele

mittevastavas

kambris hoidmisega põhjustatud kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 08.05.2014. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Artur Hüveneni määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Määruskaebuse esitaja Artur Hüvenen Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 08.05.2014. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates. ASJAOLUD 1. 08.01.2014 esitas määruskaebuse esitaja Tartu Vanglale taotluse (tl 16−17), milles palub lubada tal Tartu Vangla kambris elada üksinda, eemaldada Tartu Vangla aknatrellidelt sinna omavoliliselt lisatud metallplaadid ja võrk ning mõista talle välja õiglane kahjutasu alandava kohtlemise eest tema hoidmisega koos teise kinnipeetavaga kambris, kus ei ole piisavalt isiklikku ruumi. 2. Tartu Vangla jättis 06.03.2014. a otsusega nr 1-13/9-2 (tl 18−18p) määruskaebuse esitaja 08.01.2014. a kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. 3. 02.04.2014 saabus Tartu Halduskohtule määruskaebuse esitaja kaebus (tl 1−4) Tartu Vangla poolt põhjustatud kahju hüvitamiseks summas 10 474,80 eurot. Kaebuse kohaselt on määruskaebuse esitajale põhjustatud kahju alates 09.05.2012 ühe aasta ja seitsme kuu vältel tema hoidmisega inimväärikust alandavates kinnipidamistingimustes, kuna elukambris ei ole piisavalt vaba põrandapinda. Määruskaebuse esitaja sõnul hoitakse ühekohaliste kambritega projekteeritud Tartu Vanglas omavoliliselt kambris kahte kinnipeetavat ning kambris ei ole piisavalt õhku, sest ventilatsioonisüsteem on ebapiisav ja tuulutusaknale on lisatud

metallplaadid ja –võrgud. Koos kaebusega esitas määruskaebuse esitaja taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. 4. Tartu Halduskohus jättis 08.05.2014. a määrusega rahuldamata kaebuses esitatud taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel, jättis kaebuse käiguta ning andis puuduste kõrvaldamiseks, so riigilõivu tasumiseks summas 314,24 eurot aega kümme päeva määruse jõustumisest. Halduskohus tuvastas määruses määruskaebuse esitaja maksejõuetuse, leides, et tema halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 112 lg 1 p 1 kohaselt arvutatav kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on 14 eurot, mis ei ületa käesolevas asjas tasumisele kuuluvat riigilõivu. Siiski ei ole halduskohtu hinnangul määruskaebuse esitaja riigilõivu tasumisest vabastamine HKMS § 111 lg-st 1 tulenevalt põhjendatud, kuna kaebusel on vähesed edulootused. Halduskohus viitab Riigikohtu halduskolleegiumi lahendile, milles Riigikohus on asunud seisukohale, et ka väheintensiivse riive korral ei ole riigilõivust vabastamine põhjendatud (RKHKm 3-3-1-11-11, p 10). Samuti selgitab halduskohus, et kohtupraktikast tulenevalt peab kohus, hinnates maksejõuetu isiku riigilõivu tasumisest vabastamise põhjendatust, paratamatult andma eelhinnangu ka kaebaja õiguste kaitse vajalikkuse ja olulisuse kohta. Halduskohtumenetluse eesmärk ei ole näha ette võimalikult rohke pöördumine kaebustega halduskohtusse, vaid tagada lünkadeta kaebeõigus isiku oluliste õiguste kaitseks (RKHKm 3-3-1-40-07, p 11). Tartu Vangla kambrite pindalad on Tartu Vanglalt saadud teabe kohaselt ilma tualettruumita Shoones 8 m2 ning E-hoones 7,9 m2 või 8 m2. Seega on minimaalsel juhul Tartu Vanglas kinnipeetava kohta kambris pinda 3,95 m2. Muuhulgas on Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) otsuse Tunis vs Eesti (asja nr 429/12) punktis 44 selgitatud, et kuigi 4 m2 kinnipeetava kohta on soovituslik standard, on üksnes isikliku ruumi vähesusest tuvastatav inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 3 rikkumine juhul, kui isiklikku ruumi on alla 3 m2 kinnipeetava kohta. Seejuures nähtub kohtueelse menetluse materjalidest, et määruskaebuse esitaja on ekslikult tõlgendanud isikliku ruumi mõistet EIK praktikas, olles seisukohal, et selle arvutamiseks tuleb kambri pindalast maha arvata mööbliga kaetud põrandapind. Nii EIK 19.12.2013. a otsusest asjas nr 429/12 Tunis vs Eesti kui ka 09.01.2014. a otsusest asjas nr 5747/10 Jevšnik vs Sloveenia nähtuvalt arvestab EIK kinnipeetava isiklikku ruumi, lahutades kambri pindalast tualettruumi pindala ning jagades saadud tulemuse kambris viibivate kinnipeetavate arvuga. Tartu Vanglalt saadud informatsiooni kohaselt on Tartu Vanglas kõigis kinnipeetavate elukambrites, v.a kartserikaristuse kandmiseks mõeldud kambrid, avatavad õhuaknad, millele on sissepoole trelle ette keevitatud metallplaadid ning väljapoole trelle paigaldatud metallrest. Tartu Vangla poolt kohtule esitatud fotodelt nähtub, et metallplaatide vahel on õhuvahed ning ka metallrest on tihedalt kaetud õhuavadega. Seega on halduskohtu hinnangul selge, et lisaks ventilatsioonisüsteemiga tagatud õhuvahetusele on kinnipeetaval Tartu Vanglas võimalik elukambrit ka õhuakna kaudu tuulutada. Sellest tulenevalt peab kohus äärmiselt ebatõenäoliseks, et õhuakende kaudu esemete edasiandmise takistamiseks meetmete rakendamine on kaasa toonud õhu kvaliteedi olulise halvenemise. Halduskohus osutab, et Tartu Vanglas on toimiv ventilatsioonisüsteem ja kehtiv õigus ei näe ette kinnipeetava subjektiivset õigust avatavale õhutusaknale või kambri välisõhuga tuulutamise võimalusele. Seetõttu on äärmiselt ebatõenäoline, et kaebuses kirjeldatud asjaolud on kaasa toonud määruskaebuse esitaja hoidmise sellistes kinnipidamistingimustes, mis oleks käsitletavad tema inimväärikust alandavatena. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS 2 2