3-14-50533/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Otsuse tegemise aeg ja koht 8. september 2014. a, Tallinn Haldusasja number 3-14-50533 Haldusasi Rewilo Group OÜ kaebus Maksuja Tolliameti 28.03.2014 otsuse nr 12.2-3/19552-2 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja – Rewilo Group OÜ, seaduslik esindaja juhatuse liige Oliver Vainola Vastustaja – Maksuja Tolliamet, volitatud esindaja Anu Toomemägi Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Jätta Rewilo Group OÜ kaebus rahuldamata. 2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 08.10.2014, välja arvatud HKMS § 181 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-14-50533 2(8) ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Maksuja Tolliamet (vastustaja) otsustas 28.03.2014 otsusega nr 12.2-3/19552-2 (tl 81- 83) kustutada Rewilo Group OÜ (kaebaja) käibemaksukohustuslaste registrist alates 03.04.2014. Põhjendused: 1.1. Vastustaja alustas 19.11.2013 korraldusega nr 12.2-3/19552-1 kaebaja suhtes üksikjuhtumi kontrolli käibemaksuseaduse (KMS) mõttes ettevõtlusega tegelemise kontrollimiseks. Kontrolliperiood hõlmas 2013. a augustit ja septembrit. Kaebajalt küsiti ettevõtlusega tegelemist tõendavaid majandustegevuse dokumente (arved, saatelehed, ostudokumendid jt ettevõtlust tõendavad dokumendid) ja pangakontode väljavõtteid perioodi 01.08.2013– 31.10.2013 kohta. Vastustaja pikendas korduvalt vastamiseks antud tähtaega. Kaebaja esitas 03.12.2013 osad küsitud dokumentidest (arved nr 213067, 213068, 213069, 213070, 213071, 213073 ja Nordea Finland Plc Eesti filiaali pangakonto väljavõtte perioodi 01.09.2013– 30.09.2013 kohta). 1.2. Kaebaja juhatuse liige Oliver Vainola kuulus 27.03.2014 seisuga 12 erineva äriühingu juhatusse, kuid saab vastustajale teadaolevalt palka vaid Baltic Tööjõud OÜ-lt. Oliver Vainolaga seotud ettevõtete tegevus ja nende kohta koostatud maksuotsused viitavad asjaoludele, et need äriühingud osalevad süstemaatiliselt käibemaksupettuses ja käibemaksunumbri kuritarvitamises. Kaebaja esitas vaid 2013. a septembrikuu käibe andmed ja kontoväljavõtte, jättes korralduses nõutud ülejäänud dokumendid esitamata. Esitatud andmetest nähtub, et kaebaja väljastas 2013. a septembris 6 arvet, mis kõik koostati 30.09.2013. Arved väljastati Trek Tööjõud OÜ-le, Trek Tehnika OÜ-le, KV Auditeerimine OÜ-le, Rewilo Raamatupidamine OÜ-le ja Varjupaikade MTÜ-le. Arvete eest tasumist tõendavaid dokumente ei ole esitatud. Pangakontolt nähtuvalt finantseeritakse kaebaja tegevust Oliver Vainolaga seotud äriühingutelt saadud maksete kaudu. Erinevate maksete sisu ei ole tehingutes välja toodud. Esitatud tehingute eesmärk on näidata kaebajal majandustegevuse olemasolu. 1.3. Kaebaja käibedeklaratsioone analüüsides ning kontrolli käigus kogutud tõendeid ja tuvastatud asjaolusid arvestades on vastustaja seisukohal, et kaebaja on kuritarvitanud käibemaksukohustuslase registreerimisnumbrit ega tegele reaalse ettevõtlusega. Vastustaja arvestab seejuures ka Oliver Vainola varasemat maksekäitumist. Avalike huvide kaitseks ja edasise võimaliku kahju ärahoidmiseks tuleb tegutseda viivitamatult. Kuigi tegemist on ettevõtlusvabaduse riivega ja see võib mõjutada kaebaja majanduslikku seisu, esineb siiski oluline avalik huvi, mis kaalub üles kaebaja õiguste kaitse vajaduse. Kaalukas avalik huvi seisneb käibemaksupettuste ärahoidmises. Arvestades, et liiklusregistri ja kinnistusraamatu andmetel ei ole kaebaja ühegi sõiduki ega kinnistu omanik, võib riigile tekkida reaalne kahju, mida ei saa hiljem tagasi nõuda. 2. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 28.03.2014 otsuse tühistamiseks. Põhjendused: 2.1. Vastustaja ei ole põhjendanud, miks kaebaja poolt 03.12.2013 esitatud tõendid (arved, pangakonto väljavõte) ei tõenda ettevõtlusega tegelemist. Vastustaja ei ole esitatud tõendeid hinnanud. Ettevõtlusega tegelemise tõendamiseks ei peagi esitama kõiki raamatupidamisdokumente. Vastustaja ei ole kohaldanud kaebaja suhtes sunniraha korralduse täitmata jätmise eest. Vastustaja järeldused ei ole loogilised. Kui kaebaja on jätnud veel mingid raamatupidamisdokumendid esitamata, siis saavad need ainult tõendada majandustegevuse toimumist, mitte selle puudumist.

3-14-50533 3(8) 2.2. Ärimaailmas on tavaline praktika, et koostööd tehakse inimestega, keda varasemalt tuntakse või omatakse eelnevat kogemust majandustehingute sooritamisel. Õigusaktid ei keela teha tehingut isikuga, keda tuntakse. 2.3. Vastustaja ei ole selgitanud kaebajale tema õigusi ja kohustusi ega ole soovinud kaebajaga isiklikult kohtuda. Tavapärane on maksuhalduri praktika, kus sunnitakse isikut esitama tõendeid, mida kasutatakse hiljem isiku suhtes toimuvas süüteomenetluses. Kuna vastustajal on kahtlus, et kaebaja kuritarvitab käibemaksukohustuslase registreerimisnumbrit, siis soovinuks kaebaja teada, kas ja mil määral kavatseb vastustaja nõutud tõendeid tema vastu kasutada. 2.4. Samuti on vastustaja rikkunud süütuse presumptsiooni. Kaebaja suhtes ei ole tehtud süüdimõistvat otsust käibemaksupettuse toimepanemise osas. Kuna kaebaja tegutseb alates 2010. a sügisest, oleks käibemaksupettus selle aja jooksul juba sooritatud. Seda ei ole aga tehtud. 2.5. Vastustaja ei ole põhjendanud, millist kahju kaebaja on tekitanud. Kahju saab ära hoida vaid õiguspäraste vahenditega. Tegutsevalt ettevõtjalt käibemaksukohustuslase registreerimisnumbri äravõtmine ei ole õiguspärane. 2.6. Ettevõtlusega tegelemine on määratlemata õigusmõiste. 3. Vastustaja palus jätta kaebus rahuldamata. Põhjendused: 3.1. Kaebaja ei deklareerinud 2013. a tööjõukuludega seotud väljamakseid. Kaebaja deklareeris küll maksustatavat käivet, kuid tasumisele kuuluvat käibemaksu tekkis sellest väga vähe. Nimetatud asjaolud oma omased reeglina faktilist majandustegevust mitteomavatele äriühingutele. 3.2. Ainuüksi arvete esitamine ei tõenda KMS § 2 lg 2 mõistes ettevõtluse olemasolu. Vastustajal on õigus ja kohustus kontrollida temale edastatud teavet koosmõjus muude tõenditega. Kaebaja pangakontolt nähtuvalt ei toimu äriühingul tavapärasele ettevõtlusele omaseid tehinguid. Vastustajale teadaolevalt valdav osa kaebaja juhatuse liikmetega seotud äriühingutest ja tema tehingupartneritest (kelle juhatuse liikmeteks on Teet Raatsin ja Raivo Paala) riigile makse faktiliselt ei tasu ja on seotud käibemaksupettuste toimepanemisega. Äriühingutel on maksuvõlad ja neile on tehtud kustutamishoiatused. Eeltoodud asjaolud annavad küllaldase aluse arvata, et kaebaja käibemaksukohustuslaseks registreering on vajalik eelkõige selle võimalikuks kuritarvituseks. Kaebaja juhatuse liikmega seotud teised äriühingud tegelevad peamiselt vaid käibemaksuga arvete väljastamisega, mille alusel võtavad tehingupartnerid raha välja ja mille tulemusel riigile lõppkokkuvõttes maksutulu ei laeku. Ka kaebaja maksuanalüüs näitab, et kaebaja sisuliselt ettevõtlusega ei tegele. Olukorras, kus kaebaja ei ole esitanud enda majandustegevust iseloomustavaid ja veenvaid tõendeid, ei ole võimalike negatiivsete tagajärgede tekkes õige süüdistada vastustajat. 3.3. Oliver Vainola ega kaebaja tehingupartnerite juhtorganite liikmed Ahto Kiil ja Teet Raatsin ei ole kordagi soovinud maksuhaldurile selgitusi anda. Alati viivitatakse korralduste täitmisega ja hiljem hakatakse vastustajat üle kuulama nn õiguste ja kohustuste tutvustamisega seotud täiendavalt tekkinud küsimuste raames, sinna juurde neile väidetavalt laienevale vaikimisõigusele viidates. Kuna ka käesolevas asjas kordus vastustajale varasemalt tuttav käitumismuster, siis pidas vastustaja õigemaks teha otsus kirjalikke tõendeid analüüsides. 3.4. Kaebusest ei nähtu kaebajale vaidlusaluse otsusega kaanevat kahju. Ainuüksi käibemaksukohustuslaste registrist väljaarvamine isikule negatiivseid tagajärgi kaasa ei too. Käibemaksukohustuslase numbri puudumine ei piira ettevõtlust. Samas kui kaebaja tõendab

3-14-50533 4(8) temal ettevõtluse olemasolu, on tal alati võimalik esitada uus taotlus käibemaksukohustuslaseks registreerimiseks. 3.5. Käibemaksukohustuslase registreeringut omavate isikute kontrollimine nende ettevõtlusega tegelemist puudutavas osas on oluline avalikes huvides, sest ainult faktilist tegevust omavalt äriühingult kaupu ja teenuseid soetades omab maksukohustuslasest tehingupartner õigust arvel kajastatud käibemaksu oma sisendkäibemaksu arvestuses kajastada. Avalikes huvides on hoida ära käibemaksupettused, mida viiakse läbi faktilist ettevõtlust mitteomavate käibemaksukohustuslaste abil. Maksuhalduril peab olema võimalik kontrollida, kas maksukohustuslase registreering on põhjendatud. Kontrolli eesmärk on hoida ära registreerimisnumbri kuritarvitamist. Vastustajal on teave selle kohta, et kaebaja juhatuse liige on tegev kokku 12 ettevõtte juhtorganis. Selline asjaolu iseloomustab käibemaksupettustega tegelevaid isikuid. Äriregistri andmetel asuvad kõik Oliver Vainolaga seotud äriühingud samal aadressil, Pärnu mnt 139-41, Tallinn. Seega oli vastustajal põhjendatud kahtlus, et kaebaja käibemaksukohustuslase numbrit võidakse kuritarvitada. Kontrolli käigus kogutud tõendid vastustaja kahtlusi ümber ei lükanud. Seega on vastustaja otsus õiguspärane. 3.6. Kaebaja hirm mingite paralleelmenetluste või kriminaalmenetluse ees on põhjendamatu. Vastustaja ei kontrollinud selle menetluse raames käibemaksu tasumisega seotud asjaolusid. Kui isik soovib kasutada enda mittesüüstamise privileegi, tuleb tal sellest vastustajat teavitada. Kaebaja ei ole seda teinud. 3.7. Käibemaksukohustuslaste register peab tagama käibemaksusüsteemi nõuetekohase toimimise. Asjaolu, et maksuhalduril on õigus ja kohustus nimetatud register hoida puhas ettevõtlusega mitte tegelevatest isikutest, on rõhutanud korduvalt ka kohtud. Seetõttu ongi vajalik võimaliku kahtluse korral alustada kontrolli ja just kontrolli käigus selgitatakse välja, kas kaebaja tegeleb ettevõtlusega KMS § 2 lg 2 mõttes.

KOHTU PÕHJENDUSED 4. Vastustaja tugines kaebaja kustutamisel käibemaksukohustuslaste registrist KMS § 22 lgle 31. Viidatud sätte kohaselt on maksuhalduril õigus kustutada registrist maksukohustuslane, kes ei tegele Eestis ettevõtlusega. Kui maksukohustuslase ettevõtlusega tegelemine ei ole piisavalt tõendatud, on maksuhalduril õigus nõuda maksukohustuslaselt lisatõendeid või koguda neid omal algatusel. Maksuhaldur teatab maksukohustuslasele registrist kustutamise kavatsusest kirjalikult ning annab tähtaja ettevõtlusega tegelemise tõendamiseks. Kui ettevõtlusega tegelemine ei ole ettenähtud tähtaja jooksul tõendatud, kustutab maksuhaldur maksukohustuslase registrist. 5. Vastustaja teavitas viidatud sättele tuginedes kaebajat tema suhtes alustatud kontrollimenetlusest 19.11.2013 korraldusega nr 12.2-3/19552-1. Kaebajale selgitati, millised tõendid tuleb tal maksuhaldurile esitada. 6. Kaebaja esitas vastustajale oma ettevõtluse tõendamiseks 30.09.2013 Trek Tööjõud OÜ-le esitatud arve nr 213067 summas 1418,4 eurot (tl 11), 30.09.2013 KV Auditeerimine OÜ-le esitatud arve nr 213069 summas 6284,52 eurot (tl 12), 30.09.2013 Rewilo Raamatupidamine OÜ-le esitatud arve nr 213070 summas 8662,31 eurot (tl 13), 30.09.2013 Trek Tehnika OÜ-le esitatud arve nr 213068 summas 31 764 eurot (tl 14), 30.09.2013 Varjupaikade MTÜ-le esitatud arve nr 213071 summas 600 eurot (tl 15) ja 30.09.2013 Trek Tehnika OÜ-le esitatud arve nr 213073 summas 18 000 eurot (tl 16) ning Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali kontoväljavõtte perioodi 01.09.2013–30.09.2013 kohta (tl 17-19). Muid tõendeid, sh 19.11.2010 korralduses nõutud dokumente, kaebaja vastustajale ei esitanud.

3-14-50533 5(8) 7. Ekslik on kaebaja seisukoht, et ettevõtlusega tegelemine on määratlemata õigusmõiste. KMS § 2 lg 2 esimese lause kohaselt on ettevõtlus selle seaduse tähenduses isiku iseseisev majandustegevus, mille käigus võõrandatakse kaupa või osutatakse teenust, olenemata tegevuse eesmärgist või tulemustest. KMS § 2 lg 3 p 3 järgi on teenus ettevõtluse korras hüve osutamine või õiguse, sealhulgas väärtpaberi võõrandamine, mis sama lõike p 1 kohaselt ei ole kaup, ning tasu eest majandustegevusest hoidumine, õiguse kasutamisest loobumine või olukorra talumine. Teenus on ka elektrooniliselt edastatav tarkvara ja teave ning vastavalt ostja tellimusele spetsiaalselt koostatud või kohandatud tarkvaraga või teabega andmekandja. Euroopa Liidu nõukogu 28.11.2006 direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, art 9 lg 1 teise lause järgi on “majandustegevus” tootja, ettevõtja ja teenuseid osutava isiku mis tahes tegevus, sh kaevandamisja põllumajandusalane tegevus ning kutsealane tegevus. Majandustegevusena käsitatakse eelkõige materiaalse või immateriaalse vara kasutamist kestva tulu saamise eesmärgil. Eeltoodust järeldub, et käibemaksuõigust reguleerivate õigusaktide tähenduses loetakse ettevõtluseks kestva tulu saamise eesmärgil ettevõtja poolt kaupade võõrandamist või teenuse osutamist. 8. Kaebaja ei ole selgitanud vastustajale ega kohtule, milles tema ettevõtlus seisneb. Äriregistri andmetel on kaebaja tegevusaladeks ajutise tööjõu rent, enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitus ning raamatupidamine ja maksualane nõustamine. Iseenesest saab selliseid tegevusalasid pidada ettevõtluse mõiste alla kuuluvateks, kui kaebaja tõendab, et ta nendel tegevusaladel tegutseb. 9. Ekslik on kaebaja seisukoht, et vastustaja ei ole kaebaja esitatud tõendeid hinnanud. Vaidlusaluse otsuse põhjendustest nähtuvalt on vastustaja neid hinnanud, kuid pidanud neid ebapiisavateks kaebajal ettevõtluse olemasolu tõendamiseks. Kohus nõustub vastustajaga. Ainuüksi arvete väljastamine ettevõtluse olemasolu ei tõenda. Kaebaja ei ole esitanud teenuse osutamise tõendamiseks nt teenuse saajatega sõlmitud lepinguid, kokkuleppeid või kirjavahetust. Kaebaja ei ole deklareerinud ühegi töötaja olemasolu. Ta ei ole maksnud ühelegi töötajale, sh juhatuse liikmele, töötasu ega deklareerinud nende töötasudelt makse. 10. Arved on väljastatud Trek Tööjõud OÜ-le, Trek Tehnika OÜ-le, KV Auditeerimine OÜ- le, Rewilo Raamatupidamine OÜ-le ja Varjupaikade MTÜ-le. Äriregistri andmetel oli 30.09.2013 Trek Tööjõud OÜ juhatuse liige ja osanik Teet Raatsin. Äriregistri andmetel oli 30.09.2013 Trek Tehnika OÜ juhatuse liige Teet Raatsin ja osanik RP Investments OÜ; RP Investments OÜ juhatuse liige oli kuni tema kustutamiseni äriregistrist 21.05.2013 Teet Raatsin ja osanik KTN Finants OÜ; KTN Finants OÜ juhatuse liige on Teet Raatsin ja osanik KP Büroo OÜ; KP Büroo OÜ juhatuse liige on Teet Raatsin ja osanik Puhdas Pesumaja OÜ; OÜ Puhdas Pesumaja (alates 12.02.2013 uue ärinimega KP Tööjõud OÜ) juhatuse liige on Teet Raatsin ja osanik PHD Investments OÜ; PHD Investments OÜ juhatuse liige on Teet Raatsin ja osanik PHD Tekstiil OÜ; PHD Tekstiil OÜ juhatuse liige on Teet Raatsin ja osanik Õisu Holding OÜ; Õisu Holding OÜ juhatuse liige ja osanik oli 30.09.2013 seisuga Raivo Paala. Äriregistri andmetel oli 30.09.2013 KV Auditeerimine OÜ juhatuse liige ja osanik Krista Vainola, kes on rahvastikuregistri andmetel Oliver Vainola ema. Äriregistri andmetel oli 30.09.2013 Rewilo Raamatupidamine OÜ juhatuse liige Katrin Paala (kelle isa on rahvastikuregistri andmetel Raivo Paala) ja osanik Oliver Vainola.

3-14-50533 6(8) Kuna Oliver Vainola, Teet Raatsin ja Raivo Paala on juba pikemat aega maksuhalduri huviorbiidis seoses nende juhitavatel äriühingutel faktilise majandustegevuse puudumise ja võltsarvete esitamisega, ei saa nende või nende lähedaste juhitud äriühingutega tehtud tehingud või nende poolt tehtud rahaülekanded olla usaldusväärsed tõendid kaebajal ettevõtluse olemasolu tõendamiseks. Varjupaikade MTÜ ei ole äriregistri andmetel Oliver Vainola, Teet Raatsini ega Raivo Paala ega nende lähedastega seotud, kuid kaebaja ei ole esitanud kontoväljavõtet, millelt nähtuks selle arve tasumine. Varjupaikade MTÜ-le esitatud arvelt nähtub, et see esitati koristusteenuse eest. Äriregistri andmetel ei kuulu aga koristamine kaebaja tegevusalade hulka. 11. Kaebaja kontole on teinud ülekandeid Rewilo Raamatupidamine OÜ, KV Auditeerimine OÜ, S.V., Oliver Vainola, RWT Investeeringute OÜ, I.K. ja Metsamajand OÜ. Rewilo Raamatupidamine OÜ ja KV Auditeerimine OÜ seost kaebajaga näitas kohus juba varemalt. S. V. on rahvastikuregistri andmetel Oliver Vainole vend. RWT Investeeringute OÜ juhatuse liige 2013. a septembris oli äriregistri andmetel Oliver Vainola ja osanik Puhdas Holding OÜ; Puhdas Holding OÜ juhatuse liige oli Oliver Vainola ja osanik Puhdas Tekstiili OÜ; Puhdas Tekstiili OÜ juhatuse liige ja osanik oli Oliver Vainola. Seega oli tegemist raha ülekandmisega seotud isikute vahel. Ainsad, kelle seos kaebajaga ei ole selge, on I. K., kes tasus Kuldne Pärl OÜ-le esitatud arvete eest, ja Metsamajand OÜ. Kuna aga kaebaja ei ole esitanud nende ülekannete kohta täpsemaid selgitusi ega dokumente, siis puudub alus ainuüksi raha ülekandmise asjaolust lähtudes pidada seda seotuks kaebaja ettevõtlusega. 12. Kaebaja ise tegi pangakontolt ülekandeid Initec OÜ-le, RWT Investeeringute OÜ-le, Bingolex OÜ-le, TEZ Tour OÜ-le, Tele2 Eesti AS-le, RLW Finance OY-le, Delta Plaza OÜ- le, Charlot OÜ-le, Saku Läte OÜ-le, Elion Ettevõtted AS-le, ISS Eesti AS-le, Selecta Eesti OÜ- le, Fleurop-Interflora Ne Europe OÜ-le ja Rahandusministeeriumile. Samuti tegi kaebaja rahaülekandeid Maksuja Tolliametile maksukohustuslase ettemaksukontole ning tasus osutatud pangateenuste eest. Bingolex OÜ juhatuse liige oli 2013. a septembris äriregistri andmetel Oliver Vainola ja osanik Puhdas Holding OÜ; Puhdas Holding OÜ juhatuse liige oli Oliver Vainola ja osanik Puhdas Tekstiili OÜ; Puhdas Tekstiili OÜ juhatuse liige ja osanik oli Oliver Vainola. RLW Finance OY juhatuse liikmeks on interneti andmetel Teet Raatsin (https://www.asiakastieto.fi/yritykset/rlw-finance-oy/25250794/yleiskuva; http://www.kauppalehti.fi/yritykset/yritys/rlw+finance+oy/25250794) ja tema kontaktandmetena on aeg-ajalt näidatud ka kaebaja kontaktandmeid (http://www.suomenyritykset.fi/RLW%20FINANCE%20OY/11868221/). Seega oli tegemist raha ülekandmisega seotud isikute vahel. Tele2 Eesti AS ja Elion Ettevõtted AS on sideettevõtjad. TEZ Tour OÜ on reisiteenuste osutaja (http://www.teztour.ee/?l=1&controller=aboutus&). Saku Läte OÜ müüb vett ja veeautomaate (http://www.sakulate.ee/). ISS Eesti AS osutab puhastus-, turva-, toitlustusja kinnisvarahaldusteenuseid (http://www.ee.issworld.com/). Delta Plaza AS üürib välja Delta Plaza hoonet (http://www.deltaplaza.ee/), mis asub Pärnu mnt 141, mis on kaebusest nähtuvalt ka kaebaja asukohaks. Initec OÜ müüb arvutitarkvara (http://www.eset.ee/). Interflora müüb lilli (http://www.interflora.ee/aboutus.aspx). Selecta Eesti OÜ pakub toitlustusteenust ja müüb joogiautomaate (http://www.selecta.ee/meie/). Charlot OÜ müüb kontorimööblit (http://charlot.ee/firmast/ou-charlot/). Nende ettevõtjate arvete tasumist ei saa pidada kaebajal ettevõtluse olemasolu tõendavaks, sest selliseid arveid tasuvad ka isikud, kes ettevõtlusega ei

3-14-50533 7(8) tegele. Arvestada ei saa ka pangateenuste eest tasumisi. Maksuja Tolliameti maksukohustuslase ettemaksukontole raha ülekandmine ei näita veel iseenesest ettevõtluse olemasolu, vaid raha varumist maksude maksmiseks. Teadmata on ka, mille eest kaebaja Rahandusministeeriumile raha üle kandis. 13. Seega ei võimalda ka kaebaja pangakontolt nähtuv arveldamine lugeda tõendatuks, et kaebaja tegeleb ettevõtlusega. 14. Kaebaja ei ole soovinud esitada vastustajale muid korralduses nõutud dokumente ja on leidnud, et nende esitamata jätmine vastupidi tõendab kaebajal ettevõtluse olemasolu. Kohus sellise kaebaja järeldusega ei nõustu. Vastustaja ei saa hinnata esitama tõendeid ja lugeda nende pinnalt tõendatuks kaebajal ettevõtluse olemasolu. Kuigi ka vastustajal endal on KMS § 22 lgst 31 ja uurimispõhimõttest tulenevalt õigus koguda kaebaja ettevõtluse kohta täiendavaid tõendeid, ei ole tal sellist kohustust (vt Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.2011 otsus haldusasjas nr 3-11-625, p 9). Ettevõtluse olemasolu tõendamise kohustus on KMS § 22 lg-st 31 tulenevalt maksukohustuslasel. Vastustaja ei pidanud nõutud dokumentide esitamata jätmisel kohaldama kaebaja suhtes sunniraha, vaid võis ainuüksi esitatud dokumentide pinnalt hinnata, kas kaebajal ettevõtluse olemasolu on piisavalt tõendatud või mitte. Maksuhalduril on ulatuslik kaalutlusruum otsustamaks selle üle, milliseid tõendeid ta peab vajalikuks ühe või teise asjaolu tõendamiseks koguda. Samuti tuleb maksuhalduril kaalumisõigusest tulenevalt otsustada maksukohustuslase esitatud tõendite alusel, kas mingi asjaolu on tõendatud või mitte. Jättes maksuhalduri nõutud dokumendid esitamata, võttis kaebaja endale riski, et esitatud tõendid ei ole piisavad temal ettevõtluse olemasolu tõendamiseks ja ta võidakse sellest tulenevalt käibemaksukohustuslaste registrist kustutada. Kaebajat hoiatati sellise tagajärje eest. Samuti pikendas vastustaja korduvalt kaebajale nõutud dokumentide esitamiseks antud tähtaega. 15. Vastustaja ei pea isikut käibemaksukohustuslasena registris hoidma pelgalt formaalsete tõendite alusel, kui tal on põhjendatud kahtlus, et esitatud dokumentidest nähtuvalt majandustegevust tegelikult toimunud ei ole. See tuleneb ka käibemaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (740 SE) seletuskirjast. Ettevõtlusega tegelemise kontrolli eesmärk on välistada registrist isikud, kes ettevõtlusega tegelikult ei tegele, kuna sellise isiku puhul võib käibemaksukohustuslasena registreerimise tegelik eesmärk olla käibemaksupettuste toimepanemine või neis osalemine. Maksuhaldur ei pea isiku kustutamisel käibemaksukohustuslaste registrist tuvastama, kas ta on tekitanud riigile kahju või mitte. KMS § 22 lg-s 31 sätestatud õigus kannab mh ka preventiivset eesmärki. 16. Nõuet kanda käibemaksukohustuslaste registrisse üksnes ettevõtlusega tegelevad äriühingud ning kustutada ettevõtlusega mittetegelevad äriühingud, arvestades selle abinõu tõhusust maksupettuste vastu võitlemisel, õigustab oluline avalik huvi ning seda ei saa vähemalt abstraktselt pidada ebaproportsionaalseks maksukohustuslase õiguse piiranguks (vt Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.2011 otsus haldusasjas nr 3-11-625, p 12). Kohtu hinnangul ei olnud kaebaja kohta käibemaksukohustuslaste registrisse tehtud kande kustutamine praegusel juhul ebaproportsionaalne riive, sest registreeringu kustutamine ei takista kaebajal ettevõtlusega tegelemast ja kaebajal on õigus taotleda vastustajalt uue registreeringu tegemist, kui ta tõendab temal ettevõtluse olemasolu. 17. Asja lahendamisel pole oluline, kas kaebaja tegelikult ettevõtlusega tegeles või kas tal olid maksuhalduri nõutud dokumendid olemas. KMS § 22 lg 31 neljanda lause kohaselt kustutab maksuhaldur maksukohustuslase registrist, kui ettevõtlusega tegelemine ei ole ettenähtud tähtaja jooksul tõendatud (vt Tallinna Ringkonnakohtu 31.10.2012 otsus haldusasjas nr 3-11- 2663, p 12).

3-14-50533 8(8) 18. Kaebaja viited maksukorralduse seaduse (MKS) § 64 lg 1 p-st 6 tulenevale enese mittesüüstamise privileegile ei ole asjakohased. Vastustaja ei viidanud sellele, et kaebaja suhtes oleks alustatud maksude tasumise õigsuse kontrolli menetlust või süüteomenetlust maksupettuse toimepanemise tuvastamiseks. Seega ei olnud kaebaja kartus paralleelsete menetluste läbiviimise ees põhjendatud. 19. Kaebajal on õigus tugineda enese mittesüüstamise privileegile ja keelduda sellest tulenevalt ütluste andmisest ja dokumentide esitamisest. Vastustaja sõnul ei ole aga kaebaja sellele tuginedes ütluste või dokumentide esitamisest keeldunud. Kui kaebaja leidis, et osade vastustaja nõutud dokumentide esitamine oleks võinud minna vastuollu enese mittesüüstamise privileegiga, saanuks ta ettevõtluse olemasolu tõendada muude, teda mitte süüstavate tõenditega. Enese mittesüüstamise privileegi kasutamine ei tähenda aga, et vastustaja peaks kaebajal ettevõtluse olemasolu tuvastamisel tuginema kaebaja esitatud ebapiisavatele tõenditele ja paljasõnalistele ütlustele. Kui kaebaja jätab ettevõtlusega tegelemist tõendavad dokumendid vastustajale esitamata ja vastustaja hinnangul ei ole ka muude asjaoludega kaebajal ettevõtluse olemasolu tõendatud, on maksuhalduril õigus kustutada kaebaja käibemaksukohustuslaste registrist. 20. Vastustajale ei saa ette heita seda, et ta otsustas pärast kaebajapoolset menetluse venitamist teha otsuse vaid kirjalike tõendite pinnalt. MKS § 60 lg-st 1 nähtuvalt on maksuhalduril kaalutlusõigus otsustamaks, kas koguda kirjalikke tõendeid või kuulata menetlusalune isik suuliselt üle. Kaebajal oli võimalik esitada oma seisukohad ka kirjalikult. Kaebaja ei ole näidanud, millised tõendid või selgitused jäid tal suulise menetluse mittevõimaldamise tõttu esitamata. Seetõttu ei olnud kaebajale suuliste ütluste esitamise võimaldamata jätmine menetlusviga, mis võiks kaasa tuua vaidlusaluse otsuse tühistamise (haldusmenetluse seaduse § 58). 21. Vastustaja on küll väitnud vaidlusaluses otsuses, et kaebaja on kuritarvitanud registreerimisnumbrit. Kuna aga kaebaja kustutati käibemaksukohustuslaste registrist põhjusel, et tema poolt ettevõtlusega tegelemine ei ole piisavalt tõendatud, mitte põhjusel, et ta tegeleb maksupettustega, siis ei ole kaebaja viited süütuse presumptsiooni rikkumisele sellised, mis annaks aluse vaidlusealuse otsuse tühistamiseks. 22. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus kaebuse rahuldamata. 23. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks ning vastustaja ei ole esitanud kohtule tähtaegselt tema kantud menetluskulusid tõendavaid dokumente, siis jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Reelika Lind Kohtunik