3-14-50532/12 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

8. september 2014. a, Tallinn

Haldusasja number

3-14-50532

Haldusasi

Õigusbüroo A&B OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 24.03.2014

otsuse nr 12.2-3/18343-2 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Õigusbüroo A&B OÜ, seaduslik esindaja juhatuse

liige Oliver Vainola

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Anu

Toomemägi

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Õigusbüroo A&B OÜ kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 08.10.2014, välja arvatud HKMS

§ 181 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 181 lg 1).

Vastuseks

esitatud

apellatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-14-50532

2(7)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (vastustaja) otsustas 24.03.2014 otsusega nr 12.2-3/18343-2 (tl 8-

10) kustutada Õigusbüroo A&B OÜ (kaebaja) käibemaksukohustuslaste registrist alates

24.03.2014. Põhjendused:

1.1. Vastustaja alustas 04.10.2013 korraldusega nr 12.2-3/18343-1 kaebaja suhtes üksikjuhtumi

kontrolli käibemaksuseaduse (KMS) mõttes ettevõtlusega tegelemise kontrollimiseks.

Kontrolliperiood hõlmas 2013. a septembrit ja oktoobrit. Kaebaja esindusõiguslikku isikut

kohustati ilmuma maksuhalduri ruumidesse ning esitama nimetatud perioodil ettevõtlusega

tegelemist tõendavad majandustegevuse dokumendid (raamatupidamise algdokumendid, kassa

dokumendid, lepingud, pearaamat, sisekorraeeskirjad jm) ja pangakontode väljavõtted perioodi

01.09.2013–04.10.2013 kohta. Samuti palus vastustaja 14.10.2013 e-kirjas kaebajal vastata

tema ettevõtlust puudutavatele küsimustele. Vastustaja pikendas korduvalt vastamiseks antud

tähtaega. Kaebaja esitas 18.11.2013 osad küsitud dokumentidest (arved nr 213008, 213009,

213011 ja Nordea Finland Plc Eesti filiaali pangakonto väljavõtte perioodi 01.09.2013–

30.09.2013 kohta).

1.2. Kaebaja juhatuse liige Oliver Vainola kuulus 20.03.2014 seisuga 12 erineva äriühingu

juhatusse, kuid saab vastustajale teadaolevalt palka vaid Baltic Tööjõud OÜ-lt. Oliver

Vainolaga seotud ettevõtete tegevus ja nende kohta koostatud maksuotsused viitavad

asjaoludele,

et

need

äriühingud

osalevad

süstemaatiliselt

käibemaksupettuses

ja

käibemaksunumbri kuritarvitamises. 18.11.2013 saadetud vastusest nähtub, et kaebaja tegeleb

juriidilise teenuse osutamisega. Kaebaja ei ole oma tegevusaja jooksul kordagi deklareerinud

ühegi töötaja tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makseid ega

töötuskindlustusmakseid. Kaebaja ei esitanud kõiki vastustaja nõutud dokumente. Kaebaja on

väljastanud 2013. a septembris 3 arvet (RWT Investeeringute OÜ-le, MS RP Büroo OÜ-le ja

D.M.ile). Pangakonto väljavõttest nähtub, et 2013. a septembris oli konto algjääk 1 euro.

24.09.2013 kandis RWT Investeeringute OÜ kaebaja kontole 10 eurot, mis kanti kohe edasi

kaebaja ettemaksukontole. MS RP Büroo OÜ kandis kaebaja kontole 52 ja 32 eurot arve nr

213008 eest. RWT Investeeringute OÜ-le väljastatud arve eest tasutud ei ole. RWT

Investeeringute OÜ juhatuse liige on Oliver Vainola ja MS RP Büroo OÜ juhatuse liige on Teet

Raatsin. Isikutel on tihedad ärialased sidemed ja nad on kauaaegsed tuttavad. Vastustaja

hinnangul on tegemist tehingutega seotud isikute vahel, kes omavad ühist majanduslikku huvi.

Antud seotus loob võimaluse omavahel paremini kokku leppida näilikes tehingutes. D.M.ile

väljastatud arve eest ei ole tasutud. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja ei ole talle teenust

osutanud. Tehingute eesmärgiks oli näidata kaebajal majandustegevuse olemasolu.

1.3. Kaebaja käibedeklaratsioone analüüsides ning kontrolli käigus kogutud tõendeid ja

tuvastatud asjaolusid arvestades on vastustaja seisukohal, et kaebaja on kuritarvitanud

käibemaksukohustuslase registreerimisnumbrit ega tegele reaalse ettevõtlusega. Vastustaja

arvestab seejuures ka Oliver Vainola varasemat maksekäitumist. Avalike huvide kaitseks ja

edasise võimaliku kahju ärahoidmiseks tuleb tegutseda viivitamatult. Kuigi tegemist on

ettevõtlusvabaduse riivega ja see võib mõjutada kaebaja majanduslikku seisu, esineb siiski

oluline avalik huvi, mis kaalub üles kaebaja õiguste kaitse vajaduse. Kaalukas avalik huvi

seisneb käibemaksupettuste ärahoidmises. Arvestades, et liiklusregistri ja kinnistusraamatu

andmetel ei ole kaebaja ühegi sõiduki ega kinnistu omanik, võib riigile tekkida reaalne kahju,

mida ei saa hiljem tagasi nõuda.

2. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 24.03.2014 otsuse

tühistamiseks. Põhjendused:

3-14-50532

3(7)

2.1. Vastustaja ei ole põhjendanud, miks kaebaja poolt 18.11.2013 esitatud tõendid (arved,

pangakonto väljavõte) ei tõenda ettevõtlusega tegelemist. Vastustaja ei ole esitatud tõendeid

hinnanud.

Ettevõtlusega

tegelemise

tõendamiseks

ei

peagi

esitama

kõiki

raamatupidamisdokumente. Vastustaja ei ole kohaldanud kaebaja suhtes sunniraha korralduse

täitmata jätmise eest. Vastustaja järeldused ei ole loogilised. Kui kaebaja on jätnud veel mingid

raamatupidamisdokumendid esitamata, siis saavad need ainult tõendada majandustegevuse

toimumist, mitte selle puudumist.

2.2. Ärimaailmas on tavaline praktika, et koostööd tehakse inimestega, keda varasemalt

tuntakse või omatakse eelnevat kogemust majandustehingute sooritamisel. Õigusaktid ei keela

teha tehingut isikuga, keda tuntakse.

2.3. Vastustaja ei ole selgitanud kaebajale tema õigusi ja kohustusi ega ole soovinud kaebajaga

isiklikult kohtuda. Tavapärane on maksuhalduri praktika, kus sunnitakse isikut esitama

tõendeid, mida kasutatakse hiljem isiku suhtes toimuvas süüteomenetluses. Kuna vastustajal on

kahtlus, et kaebaja kuritarvitab käibemaksukohustuslase registreerimisnumbrit, siis soovinuks

kaebaja teada, kas ja mil määral kavatseb vastustaja nõutud tõendeid tema vastu kasutada.

2.4. Samuti on vastustaja rikkunud süütuse presumptsiooni. Kaebaja suhtes ei ole tehtud

süüdimõistvat otsust käibemaksupettuse toimepanemise osas. Kuna kaebaja tegutseb alates

2009. a suvest, oleks käibemaksupettus selle aja jooksul juba sooritatud. Seda ei ole aga tehtud.

2.5. Vastustaja ei ole põhjendanud, millist kahju kaebaja on tekitanud. Kahju saab ära hoida

vaid

õiguspäraste

vahenditega.

Tegutsevalt

ettevõtjalt

käibemaksukohustuslase

registreerimisnumbri äravõtmine ei ole õiguspärane.

2.6. Ettevõtlusega tegelemine on määratlemata õigusmõiste.

3. Vastustaja palus jätta kaebus rahuldamata. Põhjendused:

3.1. Ainuüksi arvete esitamine ei tõenda KMS § 2 lg 2 mõistes ettevõtluse olemasolu.

Vastustajal on õigus ja kohustus kontrollida temale edastatud teavet koosmõjus muude

tõenditega. Nii nt annavad aluse arvata, et kaebaja poolt käibemaksukohustuslase registreeringu

omamine annab võimaluse kuritarvituseks, asjaolu, et ehkki osa kaebajaga seotud

tehingupartneritest asuvad ühel aadressil Metsa tn 21, Valga, ei ole need maksuhaldurile

kättesaadavad. Kahe tehingupartneri (TCG Textile Group OY ja OV Puhdas Tekstiil OY) suhtes

on alustatud maksukontrolli ka Soomes. Ka sealsete kontrollide tulemus näitab, et tegemist ei

ole faktiliselt tegutsevate ettevõtetega. Lisaks on äriühingutel täitmata maksukohustused Soome

maksuhalduri ees.

3.2. Kaebaja pangakontolt nähtuvalt ei toimu äriühingul tavapärasele ettevõtlusele omaseid

tehinguid. Kaebaja ei ole esitanud vastustajale ega kohtule ühtegi tõendit, mille põhjal saaks

väita, et äriühing tegeleb faktiliselt ettevõtlusega. Olukorras, kus kaebaja ei ole esitanud enda

majandustegevust iseloomustavaid ja veenvaid tõendeid, ei ole võimalike negatiivsete

tagajärgede tekkes õige süüdistada vastustajat.

3.3. Vastustajale teadaolevalt valdav osa kaebaja juhatuse liikmetega seotud äriühingutest ja

tehingupartneritest riigile makse faktiliselt ei maksa. Kaebaja juhatuse liikmega seotud teised

äriühingud tegelevad peamiselt vaid käibemaksuga arvete väljastamisega, mille alusel võtavad

tehingupartnerid raha välja ja mille tulemusel riigile lõppkokkuvõttes maksutulu ei laeku.

Vastustaja ei eita, et kaebaja on arveid väljastanud, kuid seni ei ole tõendatud, et äriühingul

oleks faktiliselt sidemeid õigusteadmistega isikutega, kes vastavat teenust (renditööjõuna või

allhanke korras) osutaksid. Ei ole eluliselt usutav, et olukorras, kus turul on palju

3-14-50532

4(7)

kvalifitseeritud õigusabiteenuse osutajaid, tullakse õigusnõu saama just kaebajalt. Kaebaja ei

ole tõendanud, et ta reklaamiks end õigusteenuse osutajana.

3.4. Oliver Vainola ega kaebaja tehingupartnerite juhtorganite liikmed Ahto Kiil ja Teet Raatsin

ei ole kordagi soovinud maksuhaldurile selgitusi anda. Alati viivitatakse korralduste täitmisega

ja hiljem hakatakse vastustajat üle kuulama nn õiguste ja kohustuste tutvustamisega seotud

täiendavalt tekkinud küsimuste raames, sinna juurde neile väidetavalt laienevale

vaikimisõigusele viidates. Kuna ka käesolevas asjas kordus vastustajale varasemalt tuttav

käitumismuster, siis pidas vastustaja õigemaks teha otsus kirjalikke tõendeid analüüsides.

3.5. Kaebusest ei nähtu kaebajale vaidlusaluse otsusega kaanevat kahju. Ainuüksi

käibemaksukohustuslaste registrist väljaarvamine isikule negatiivseid tagajärgi kaasa ei too.

Käibemaksukohustuslase numbri puudumine ei piira ettevõtlust. Samas kui kaebaja tõendab

temal ettevõtluse olemasolu, on tal alati võimalik esitada uus taotlus käibemaksukohustuslaseks

registreerimiseks.

3.6. Käibemaksukohustuslase

registreeringut

omavate

isikute

kontrollimine

nende

ettevõtlusega tegelemist puudutavas osas on oluline avalikes huvides, sest ainult faktilist

tegevust omavalt äriühingult kaupu ja teenuseid soetades omab maksukohustuslasest

tehingupartner õigust arvel kajastatud käibemaksu oma sisendkäibemaksu arvestuses kajastada.

Avalikes huvides on hoida ära käibemaksupettused, mida viiakse läbi faktilist ettevõtlust

mitteomavate käibemaksukohustuslaste abil. Maksuhalduril peab olema võimalik kontrollida,

kas maksukohustuslase registreering on põhjendatud. Kontrolli eesmärk on hoida ära

registreerimisnumbri kuritarvitamist. Vastustajal on teave selle kohta, et kaebaja juhatuse liige

on tegev kokku 12 ettevõtte juhtorganis. Selline asjaolu iseloomustab käibemaksupettustega

tegelevaid isikuid. Äriregistri andmetel asuvad kõik Oliver Vainolaga seotud äriühingud samal

aadressil, Pärnu mnt 139-41, Tallinn. Seega oli vastustajal põhjendatud kahtlus, et kaebaja

käibemaksukohustuslase numbrit võidakse kuritarvitada. Kontrolli käigus kogutud tõendid

vastustaja kahtlusi ümber ei lükanud. Seega on vastustaja otsus õiguspärane.

3.7. Kaebaja hirm mingite paralleelmenetluste või kriminaalmenetluse ees on põhjendamatu.

Vastustaja ei kontrollinud selle menetluse raames käibemaksu tasumisega seotud asjaolusid.

Kui isik soovib kasutada enda mittesüüstamise privileegi, tuleb tal sellest vastustajat teavitada.

Kaebaja ei ole seda teinud.

3.8. Käibemaksukohustuslaste register peab tagama käibemaksusüsteemi nõuetekohase

toimimise. Asjaolu, et maksuhalduril on õigus ja kohustus nimetatud register hoida puhas

ettevõtlusega mitte tegelevatest isikutest, on rõhutanud korduvalt ka kohtud. Seetõttu ongi

vajalik võimaliku kahtluse korral alustada kontrolli ja just kontrolli käigus selgitatakse välja,

kas kaebaja tegeleb ettevõtlusega KMS § 2 lg 2 mõttes.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Vastustaja tugines kaebaja kustutamisel käibemaksukohustuslaste registrist KMS § 22 lg-

le 31. Viidatud sätte kohaselt on maksuhalduril õigus kustutada registrist maksukohustuslane,

kes ei tegele Eestis ettevõtlusega. Kui maksukohustuslase ettevõtlusega tegelemine ei ole

piisavalt tõendatud, on maksuhalduril õigus nõuda maksukohustuslaselt lisatõendeid või

koguda neid omal algatusel. Maksuhaldur teatab maksukohustuslasele registrist kustutamise

kavatsusest kirjalikult ning annab tähtaja ettevõtlusega tegelemise tõendamiseks. Kui

ettevõtlusega tegelemine ei ole ettenähtud tähtaja jooksul tõendatud, kustutab maksuhaldur

maksukohustuslase registrist.

3-14-50532

5(7)

5. Vastustaja teavitas viidatud sättele tuginedes kaebajat tema suhtes alustatud

kontrollimenetlusest 04.10.2013 korraldusega nr 12.2-3/18343-1 (tl 57-57p). Kaebajale

selgitati, millised tõendid tuleb tal maksuhaldurile esitada. Samuti hoiatas vastustaja, et

ettevõtlusega tegelemist tõendavate dokumentide tähtajaks esitamata jätmise korral

kustutatakse ta käibemaksukohustuslaste registrist.

6. Kaebaja esitas vastustajale oma ettevõtluse tõendamiseks MS RP Büroo OÜ-le 24.09.2013

esitatud arve nr 213008 summas 84 eurot (tl 11), D.M.ile 25.09.2013 esitatud arve nr 213009

summas 240 eurot (tl 12), RWT Investeeringute OÜ-le 30.09.2013 esitatud arve nr 213001

summas 72 eurot (tl 13) ning Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali kontoväljavõtte perioodi

01.09.2013–30.09.2013 kohta (tl 15). Kaebaja vastas vastustaja esitatud küsimustele, et tegeleb

peamiselt juriidilise teenuse müümisega, arveldab nii sularahas kui ülekannetega ning kasutab

peamiselt renditööjõudu (tl 14). Muid tõendeid, sh 04.10.2010 korralduses nõutud dokumente,

kaebaja vastustajale ei esitanud.

7. Ekslik on kaebaja seisukoht, et ettevõtlusega tegelemine on määratlemata õigusmõiste.

KMS § 2 lg 2 esimese lause kohaselt on ettevõtlus selle seaduse tähenduses isiku iseseisev

majandustegevus, mille käigus võõrandatakse kaupa või osutatakse teenust, olenemata tegevuse

eesmärgist või tulemustest. KMS § 2 lg 3 p 3 järgi on teenus ettevõtluse korras hüve osutamine

või õiguse, sealhulgas väärtpaberi võõrandamine, mis sama lõike p 1 kohaselt ei ole kaup, ning

tasu eest majandustegevusest hoidumine, õiguse kasutamisest loobumine või olukorra talumine.

Teenus on ka elektrooniliselt edastatav tarkvara ja teave ning vastavalt ostja tellimusele

spetsiaalselt koostatud või kohandatud tarkvaraga või teabega andmekandja.

Euroopa

Liidu

nõukogu

28.11.2006

direktiivi

2006/112/EÜ,

mis

käsitleb

ühist

käibemaksusüsteemi, art 9 lg 1 teise lause järgi on “majandustegevus” tootja, ettevõtja ja

teenuseid osutava isiku mis tahes tegevus, sh kaevandamis- ja põllumajandusalane tegevus ning

kutsealane tegevus. Majandustegevusena käsitatakse eelkõige materiaalse või immateriaalse

vara kasutamist kestva tulu saamise eesmärgil.

Eeltoodust järeldub, et käibemaksuõigust reguleerivate õigusaktide tähenduses loetakse

ettevõtluseks kestva tulu saamise eesmärgil ettevõtja poolt kaupade võõrandamist või teenuse

osutamist. Kaebaja selgitustest nähtuvalt tegeleb ta õigusteenuse osutamisega. Ka õigusteenuse

osutamine, kui seda tehakse järjepidevalt tulu saamise eesmärgil, on ettevõtlus KMS § 2 lg 2

tähenduses. Vastustaja ei ole väitnud, et õigusteenuse osutamine ei mahu ettevõtluse osutamise

mõiste alla, vaid leidnud, et kaebaja ei ole ettevõtlusega tegelemist piisavalt tõendanud.

8. Ekslik on kaebaja seisukoht, et vastustaja ei ole kaebaja esitatud tõendeid hinnanud.

Vaidlusaluse otsuse põhjendustest nähtuvalt on vastustaja neid hinnanud, kuid pidanud neid

ebapiisavateks kaebajal ettevõtluse olemasolu tõendamiseks. Kohus nõustub vastustajaga.

Ainuüksi arvete väljastamine ettevõtluse olemasolu ei tõenda. Kaebaja ei ole esitanud teenuse

osutamise tõendamiseks nt teenuse saajatega sõlmitud lepinguid, kokkuleppeid, kirjavahetust

vm dokumente, mis tõendaksid teenuse tegelikku osutamist ja sisu. Kaebaja ei ole deklareerinud

ühegi töötaja olemasolu. Ta ei ole maksnud ühelegi töötajale, sh juhatuse liikmele, töötasu ega

deklareerinud töötasudelt makse. Kaebaja selgituste kohaselt kasutab ta renditööjõudu, kuid ta

ei esitanud ühtegi lepingut, arvet ega kontoväljavõtet, kust selline renditööjõu kasutamine näha

oleks. Ettevõtluse olemasolu ei tõenda piisavalt ka pangakontolt nähtuv kaebajaga seotud

isikute poolt raha ülekandmine kaebaja kontole. Ühe ülekande summas 10 eurot tegi RWT

Investeeringute OÜ, kelle juhatuse liige Oliver Vainola on ka kaebaja juhatuse liige. Teised

kaks ülekannet kokku summas 84 eurot tegi MS RP Büroo OÜ, kelle juhatuse liige Teet Raatsin

on vastustaja põhjendustest nähtuvalt Oliver Vainola pikaajaline tuttav, kellega tal on tihedad

sidemed, mis võimaldab temaga kokku leppida näilike tehingute tegemises ja võltsarvete

3-14-50532

6(7)

esitamises. Teet Raatsin on juba pikemat aega maksuhalduri huviorbiidis seoses tema

juhitavatel äriühingutel faktilise majandustegevuse puudumise ja võltsarvete esitamisega,

seetõttu ei saa tema juhitava äriühinguga tehtud tehingud või selle poolt tehtud rahaülekanded

olla usaldusväärsed tõendid kaebajal ettevõtluse olemasolu tõendamiseks. Teiste, kaebajaga

mitteseotud isikutega tehingute tegemist tõendavaid dokumente ei ole esitatud. D.M.ile esitatud

arve tasumist kontoväljavõttelt ei nähtu.

9. Kaebaja ei ole soovinud esitada vastustajale muid korralduses nõutud dokumente ja on

leidnud, et nende esitamata jätmine vastupidi tõendab kaebajal ettevõtluse olemasolu. Kohus

sellise kaebaja järeldusega ei nõustu. Vastustaja ei saa hinnata esitama tõendeid ja lugeda nende

pinnalt tõendatuks kaebajal ettevõtluse olemasolu. Kuigi ka vastustajal endal on KMS § 22 lg-

st 31 ja uurimispõhimõttest tulenevalt õigus koguda kaebaja ettevõtluse kohta täiendavaid

tõendeid, ei ole tal sellist kohustust (vt Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.2011 otsus haldusasjas

nr 3-11-625, p 9). Ettevõtluse olemasolu tõendamise kohustus on KMS § 22 lg-st 31 tulenevalt

maksukohustuslasel. Vastustaja ei pidanud nõutud dokumentide esitamata jätmisel kohaldama

kaebaja suhtes sunniraha, vaid võis ainuüksi esitatud dokumentide pinnalt hinnata, kas kaebajal

ettevõtluse olemasolu on piisavalt tõendatud või mitte. Maksuhalduril on ulatuslik

kaalutlusruum otsustamaks selle üle, milliseid tõendeid ta peab vajalikuks ühe või teise asjaolu

tõendamiseks koguda. Samuti tuleb maksuhalduril kaalumisõiguse alusel otsustada, kas

maksukohustuslase esitatud tõenditega on mingi asjaolu tõendatud või mitte. Jättes

maksuhalduri nõutud dokumendid esitamata, võttis kaebaja endale riski, et esitatud tõendid ei

ole piisavad temal ettevõtluse olemasolu tõendamiseks ja ta võidakse sellest tulenevalt

käibemaksukohustuslaste registrist kustutada. Kaebajat hoiatati sellise tagajärje eest. Samuti

pikendas vastustaja korduvalt kaebajale nõutud dokumentide esitamiseks antud tähtaega.

10. Vastustaja ei pea isikut käibemaksukohustuslasena registris hoidma pelgalt formaalsete

tõendite alusel, kui tal on põhjendatud kahtlus, et esitatud dokumentidest nähtuvalt

majandustegevust tegelikult toimunud ei ole. See tuleneb ka käibemaksuseaduse ja

maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (740 SE) seletuskirjast. Ettevõtlusega

tegelemise kontrolli eesmärk on välistada registrist isikud, kes ettevõtlusega tegelikult ei tegele,

kuna sellise isiku puhul võib käibemaksukohustuslasena registreerimise tegelik eesmärk olla

käibemaksupettuste toimepanemine või neis osalemine. Maksuhaldur ei pea isiku kustutamisel

käibemaksukohustuslaste registrist tuvastama, kas ta on tekitanud riigile kahju või mitte. KMS

§ 22 lg-s 31 sätestatud õigus kannab mh ka preventiivset eesmärki.

11. Nõuet kanda käibemaksukohustuslaste registrisse üksnes ettevõtlusega tegelevad

äriühingud ning kustutada ettevõtlusega mittetegelevad äriühingud, arvestades selle abinõu

tõhusust maksupettuste vastu võitlemisel, õigustab oluline avalik huvi ning seda ei saa vähemalt

abstraktselt pidada ebaproportsionaalseks maksukohustuslase õiguse piiranguks (vt Tallinna

Ringkonnakohtu 30.11.2011 otsus haldusasjas nr 3-11-625, p 12). Kohtu hinnangul ei olnud

kaebaja kohta käibemaksukohustuslaste registrisse tehtud kande kustutamine praegusel juhul

ebaproportsionaalne riive, sest registreeringu kustutamine ei takista kaebajal ettevõtlusega

tegelemast ja kaebajal on õigus taotleda vastustajalt uue registreeringu tegemist, kui ta tõendab,

et ta tegeleb ettevõtlusega.

12. Asja lahendamisel pole oluline, kas kaebaja tegelikult ettevõtlusega tegeles või kas tal olid

maksuhalduri nõutud dokumendid olemas. KMS § 22 lg 31 neljanda lause kohaselt kustutab

maksuhaldur maksukohustuslase registrist, kui ettevõtlusega tegelemine ei ole ettenähtud

tähtaja jooksul tõendatud (vt Tallinna Ringkonnakohtu 31.10.2012 otsus haldusasjas nr 3-11-

2663, p 12).

3-14-50532

7(7)

13. Kaebaja viited maksukorralduse seaduse (MKS) § 64 lg 1 p-st 6 tulenevale enese

mittesüüstamise privileegile ei ole asjakohased. Vastustaja 04.10.2013 korraldusest ei nähtu, et

kaebaja suhtes oleks alustatud maksude tasumise õigsuse kontrolli menetlust või

süüteomenetlust maksupettuse toimepanemise tuvastamiseks. Seega ei olnud kaebaja kartus

paralleelsete menetluste läbiviimise ees põhjendatud.

14. Kaebajal on õigus tugineda enese mittesüüstamise privileegile ja keelduda sellest tulenevalt

ütluste andmisest ja dokumentide esitamisest. Vastustaja sõnul ei ole aga kaebaja sellele

tuginedes ütluste või dokumentide esitamisest keeldunud. Kui kaebaja leidis, et osade vastustaja

nõutud dokumentide esitamine oleks võinud minna vastuollu enese mittesüüstamise

privileegiga, saanuks ta ettevõtluse olemasolu tõendada muude, teda mitte süüstavate

tõenditega. Enese mittesüüstamise privileegi kasutamine ei tähenda aga, et vastustaja peaks

kaebajal ettevõtluse olemasolu tuvastamisel tuginema kaebaja esitatud ebapiisavatele tõenditele

ja paljasõnalistele ütlustele. Kui kaebaja jätab ettevõtlusega tegelemist tõendavad dokumendid

vastustajale esitamata ja vastustaja hinnangul ei ole ka muude asjaoludega kaebajal ettevõtluse

olemasolu tõendatud, on maksuhalduril õigus kustutada kaebaja käibemaksukohustuslaste

registrist.

15. Kaebajale anti 04.10.2013 korraldusega võimalus suuliste ütluste andmiseks, kuid kaebaja

taotles mitmel korral ütluste ja dokumentide esitamise tähtaja edasi lükkamist. Vastustajale ei

saa ette heita seda, et ta otsustas pärast kaebajapoolset menetluse venitamist teha otsuse vaid

kirjalike tõendite pinnalt. MKS § 60 lg-st 1 nähtuvalt on maksuhalduril kaalutlusõigus

otsustamaks, kas koguda kirjalikke tõendeid või kuulata menetlusalune isik suuliselt üle.

Kaebajal oli võimalik esitada oma seisukohad ka kirjalikult. Kaebaja ei ole näidanud, millised

tõendid või selgitused jäid tal suulise menetluse mittevõimaldamise tõttu esitamata. Seetõttu ei

olnud kaebajale suuliste ütluste esitamise võimaldamata jätmine menetlusviga, mis võiks kaasa

tuua vaidlusaluse otsuse tühistamise (haldusmenetluse seaduse § 58).

16. Vastustaja on küll väitnud vaidlusaluses otsuses, et kaebaja on kuritarvitanud

registreerimisnumbrit. Kuna aga kaebaja kustutati käibemaksukohustuslaste registrist põhjusel,

et tema poolt ettevõtlusega tegelemine ei ole piisavalt tõendatud, mitte põhjusel, et ta tegeleb

maksupettustega, siis ei ole kaebaja viited süütuse presumptsiooni rikkumisele sellised, mis

annaks aluse vaidlusealuse otsuse tühistamiseks.

17. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus kaebuse rahuldamata.

18. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks ning vastustaja ei ole esitanud kohtule tähtaegselt

tema kantud menetluskulusid tõendavaid dokumente, siis jäävad menetlusosaliste

menetluskulud nende enda kanda (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 ja

§ 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Reelika Lind

Kohtunik