3-14-50087/25 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(14)

K O H T U O T S U S E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Otsuse tegemise aeg ja koht

8. september 2014. a, Tallinn Haldusasja number 3-14-50087 Haldusasi Clever Invest OÜ kaebus Maksuja Tolliameti 15.10.2013 maksuotsuse nr 12.2-3/9300-53 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja – Clever Invest OÜ, seaduslik esindaja ajutine pankrotihaldur likvideerija ülesannetes Indrek Lepsoo; Vastustaja – Maksuja Tolliamet, volitatud esindaja Reeli Proode Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 8. oktoobril 2014. a.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksuja Tolliamet andis 15.10.2013 maksuotsuse nr 12.2-3/9300-53, millega vähendas Clever Invest OÜ 2012. a maikuu sisendkäibemaksu 56 359,56 euro võrra, nõudis Clever Invest OÜ-lt tagasi 26.01.2013 ettemaksukontole vabastatud 2012. aasta maikuu enammakstud käibemaks summas

31 822,63 eurot ning määras Clever Invest OÜ-le käibemaksu 24 536,93 eurot ja tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt summas 3881,01 eurot. Maksuhaldur asus kokkuvõtlikult seisukohale, et Clever Invest OÜ ei ole Swedport Building OÜ (kuni 03.04.2012 ärinimega Elteks Ehitus OÜ) nimel väljastatud arvetel märgitud kaupu ja teenuseid soetanud.

2. Maksuotsuse põhjendused:

1. Clever Invest OÜ (tellija) ja Swedport Building OÜ (töövõtja) sõlmisid töövõtulepingu tööde tegemiseks Koluvere lossis. Eluliselt ei ole usutav, et tehtud tööd anti üle alles aasta aega hiljem. Swedport Building OÜ endine juhatuse liige J.S. ei osanud nimetada ühtegi alltöövõtjat ning võimalikud isikud meenusid alles pärast kontrollakti esitamist. Hiljem J.S.i poolt nimetatud äriühingud ei kinnitanud tehinguid Swedport Building OÜ-ga. Swedport Building OÜ ei ole deklareerinud väljamakseid füüsilistele isikutele ning füüsiliste isikute selgitustest ei nähtu, et nad oleks töid teinud Swedport Building OÜ-le. Clever Invest OÜ juhatuse liige K.K., kes osales ehitustöödel, ei teadnud Swedport Building OÜ alltöövõtjaid. Samal ajal objektil töid teinud isikud ei ole Swedport Building OÜ-st kuulnud. Swedport Building OÜ poolt on üle antud tööd, mis on tehtud juba

2(14) enne töövõtulepingute sõlmimist. Summaliselt rohkem kui pool Swedport Building OÜ poolt Clever Invest OÜ-le väidetavalt teostatud töödest ei ole töö objekti tellijale edasi müüdud.

2. Clever Invest OÜ (tellija) ja Swedport Building OÜ (töövõtja) sõlmisid töövõtulepingu tööde tegemiseks Lihula suitsukalatsehhis. Võrreldes töödeks materjalide soetamise aega tööde tegemise ajaga, ei saanud Swedport Building OÜ töötajaid selgitustes nimetatud töid teha. Kuigi töövõtulepingu kohaselt peab töövõtja tegema töid enda poolt hangitud materjalidega, on kõik materjalid soetanud Clever Invest OÜ ning ei nähtu, et Swedport Building OÜ oleks esitanud materjalide hinna võrra väiksemaid arveid. Aktides on töid, mis on teostatud enne töövõtulepingu sõlmimist või pärast akti koostamist.

3. Clever Invest OÜ ja Swedport Building OÜ juhatuse liikmed asutasid 25.04.2012 Elteks Ehituse OÜ ning muutsid selle äriühingu nime pärast Swedport Building OÜ (endise nimega Elteks Ehitus OÜ) Elteks Ehitus OÜ-ks. Sellest tuleneb, et Clever Invest OÜ juhatuse liige K.K., kes oli samaaegselt ka Swedport Building OÜ juhatuse liige, tegi teise Swedport Ehituse OÜ juhatuse liikmega J.S.iga tihedat koostööd. K.K. on maksuhaldurile Swedport Building OÜ juhatuse liikmena vastanud ja esitanud dokumente. Swedport Building OÜ müüdi maha suure võlakoormaga, proovimata sisse nõuda ostjate võlgu. Uus omanik ei ole maksuhalduri korraldusi täitnud. Eluliselt ei ole usutav, et Swedport Building OÜ kõik raamatupidamisdokumendid ja arhiivikastid viidi spordikotis liinibussiga Peterburi uuele juhatuse liikmele. K.K. oli teadlik Swedport Building OÜ rahalistest raskustest ning peatsest müügist.

3. Clever Invest OÜ esitas 15.11.2013 maksuotsusele vaide, mis jäeti MTA 17.12.2013 vaideotsusega nr 6-1/1848-2 rahuldamata.

4. Clever Invest OÜ esitas 16.01.2014 Tallina Halduskohtule kaebuse Maksuja Tolliameti 15.10.2013 maksuotsuse nr 12.2-3/9300-53 tühistamiseks. Kaebuse põhjendused:

1. Maksuhaldur on jätnud maksuotsuses ja vaideotsuses arvestamata kaebaja eriarvamustes ja vaides käsitletu. Maksuotsus on sisuliselt põhjendamata ning tehingute toimumist kinnitavad tõendid on jäetud tähelepanuta.

2. Maksuotsuse järeldused olid ilmses vastuolus andmise ajal kehtiva maksuotsusega, mis tehti 11.10.2012 Swedport Building OÜ-le. Maksuhalduri otsus jätta arvestamata 11.10.2012 maksuotsuse järeldused tõi kaasa topeltmaksustamise. Kuigi maksuhalduril on õigus maksuotsust topeltmaksustamise vältimiseks muuta või kehtetuks tunnistada, ei tulene sellest, et kehtetuks tuleb tunnistada nimelt varasem maksuotsus. Kaebaja leiab, et õige on muuta või kehtetuks tunnistada see maksuotsus, mis ei ole veel jõustunud.

3. Maksuhaldur on jätnud tähelepanuta ütlused, mis kinnitavad tehingute toimumist. Selliseid ütluseid andis näiteks R.A., mida kinnitab ka maksuhalduri veendumus, et ei ole usutav, et isik tegi töid ühe äriühingu juures pikemat aega ilma tasu saamata. Asjaolu, et talle tehtud väljamaksetelt ei peetud kinni tulumaksu, ei tähenda, et R.A. töid ei teinud. Sama kehtib ka T.S. osas. R.A. on kinnitanud tööde tegemist koos T.S.ga. Arvestades J.S.i antud suulisi selgitusi, on ilmne, et T.S. tegi töid Koluvere objektil Swedport Building OÜ tellimusel. Maksuhaldur ei ole tõendanud väidet, et L.K.ga seotud äriühingud Koluvere objektil ei töötanud, ning seda ei tõenda ka äriühingute poolt deklareerimiskohustuse täitmata jätmine. Kaebajale ei ole etteheidetav see, et maksuhaldur ei ole Swedport Building OÜ alltöövõtjatelt teavet saanud. Maksuhaldur oleks pidanud täiendavalt proovima L.K.lt teavet saada. Maksuhalduri väited O. M. võimelik valeütluste andmise kohta on arusaamatud, kuna isik kinnitab ütlusi andes, et ta annab tõeseid ütlusi ning teda hoiatatakse valeütlustega kaasnevate sanktsioonide eest.

4. K.K. ei osalenud aktiivselt Swedport Building OÜ tegevuses, mida on kinnitanud mõlemad juhatuse liikmed. Seetõttu ei olnud K.K.el ka täpset teavet äriühingu hankijate kohta. Elteks Ehitus OÜ-le 23.11.2011 antud korraldus teabe andmiseks puudutab maksustamisperioodi, mil K.K. osales sisuliselt äriühingu majandustegevuses, mistõttu ta ka korraldusele vastas. K.K. vastas suitsuahju häälestusega seonduvatele küsimustele, kuna ta oli asjaolud välja selgitanud. Maksuhaldur

3(14) ise ei teinud pingutusi, selgitamaks välja suitsuahju häälestamise teenuse osutamise asjaolud ja on tuginenud üksnes A. H. peast antud ütlustele.

5. Vaideotsuses on vale väide selle kohta, et kuna osanike otsus, millega otsustati K.K. juhatuse liikme kohalt tagasi kutsuda, tehti 1 päev pärast Swedport Building OÜ viimase arve ja akti esitamist, teadis K.K. osaühingu peatsest müügist. K.K. ei olnud Swedport Building OÜ osanik, mistõttu ei saanud ta teada, milliseid otsuseid kavatsevad osanikud teha.

6. Maksuhaldur eksib väites, et Koluvere objekt oli väike. Tegemist on Koluvere lossiga, milles tehtud töid ei oleks kaebaja oma jõududega teha suutnud. Ühestki tõendist ei nähtu, et objektil oleks viibinud tundmatuid isikuid, kes oleks reaalselt töid teinud.

5. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

1. MKS ei sätesta, milline maksuotsus tuleb topeltmaksustamise vältimiseks kehtetuks tunnistada. Maksuhaldur on maksumenetluses selgitanud, et asus seisukohale, et Swedport Building OÜ poolt on kaebajale arveid esitatud alusetult.

2. Vastustaja on hinnanud tõendeid kogumis. R.A.e ütlused ei kinnita, et ta oleks Swedport Building OÜ-le töid teinud. Teada ei ole, millal ta kellelegi töid tegi. Swedport Building OÜ ei ole R.A.ele väljamakseid deklareerinud.

3. Suulised ütlused ei kinnita T.S. poolt Swedport Building OÜ-le töö tegemist. Ütlustest ei nähtu, et T.S. oleks teinud töid vaidlusalusel perioodil. T.S. võis töötada objektil varem. Swedport Building OÜ ei ole T.S.le väljamakseid deklareerinud.

4. Vastustaja on proovinud L.K.ga kontakti saada. Kui maksuotsuses ei ole teisi kontakte välja toodud, siis sellest järeldub, et muid kontakte maksuhalduril ei ole. Kui maksuhalduril ei ole õnnestunud korraldust kätte toimetada, ei saa isiku suhtes rakendada ka sunnivahendeid. Juhul, kui kaebajal endal on L.K. kontaktandmed, oleks ta pidanud need maksuhaldurile edastama. Maksuhaldur on kontrollinud L.K.ga seotud äriühinguid ja kustutanud need käibemaksukohustuslaste registrist ettevõtluse puudumise tõttu.

5. Isegi juhul, kui K.K. ei osalenud aktiivselt Swedport Building OÜ tegevuses, oleks ta tehingute reaalse toimumise korral pidanud olema teadlik alltöövõtja tegevusest, sest K.K. vastutas tööde tegemise ja kvaliteedi eest, tehes samades objektidel tööd ja olles objektijuhiks. Ei ole eluliselt usutav, et K.K.el puudus tellijana huvi, kes temaga koos objektil töötab. Kuna K.K. ja J.S. teevad jätkuvalt koostööd, ei ole usutav, et K.K. ei teadnud, et Elteks Group OÜ osanik ja juhatuse liige J.S. soovib pärast Swedport Building OÜ osanike koosolekut Elteks Group OÜ osa maha müüa. Äriregistri teabesüsteemi andmetel on Swedport Building OÜ e-posti aadressiks endiselt elteksehitus@gmail.com ja kaido@elteks.ee, mistõttu on võimalik järeldus, et osaühing on endiselt K.K.e kontrolli all.

6. Clever Invest OÜ ja Elteks Ehitus OÜ vahel sõlmitud töövõtulepingud on üksnes formaalsed. Lepingu punktide täitmist ei ole peetud oluliseks. Näiteks ei teinud Swedport Building OÜ töid enda hangitud materjalidega ning kaebaja ei tasunud tähtaegselt tehtud tööde eest. Töövõtulepingud, spetsifikatsioonid ja hinnapakkumised on allkirjastatud üksnes K.K.e poolt. Ehtistööde päevikute kohaselt puudusid objektil mais ja juunis alltöövõtjad.

6. Harju Maakohtu 12.05.2014 määrusega lõpetati Clever Invest OÜ pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ning tehti ajutisele haldurile Indrek Lepsoo’le ülesandeks likvideerida ja kustutada Clever Invest OÜ registrist. Eesti Vabariik (Maksuja Tolliameti kaudu) esitas kohtule taotluse pikendada võlgniku äriregistrist kustutamise tähtaega 6 kuuni ning lubada esitada võlgniku kustutamise avaldus enne 6 kuu möödumist üksnes Eesti Vabariik (Maksuja Tolliameti kaudu) loal. Taotlust põhjendati asjaoluga, et maksuhaldur on alustanud menetlust võlgniku maksuvõla eest vastutavate isikute väljaselgitamiseks eesmärgiga koostada vastutusotsus. Harju Maakohtu 13.05.2014 määrusega rahuldati Eesti Vabariigi (Maksuja Tolliameti kaudu) taotlus Clever Invest OÜ registrist kustutamise tähtaja pikendamiseks.

4(14) Kohtuotsuse tegemise seisuga on kaebaja kantud äriregistrisse.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Kohus selgitab esmalt, et 30.05.2014 kohtumääruses märgitud kohtukoosseis ei ole muutunud, vaid asja läbivaataval kohtunikul on muutunud nimi. Seetõttu ei anna kohus pooltele täiendavat tähtaega taotluste (sh taandamise taotluse) esitamiseks ega vaata asja uuesti algusest peale läbi.

8. Kohus hindab esialgu Swedport Building OÜ-ga tehingute toimumist Koluvere lossi objektil (I), seejärel Lihula suitsukalatsehhis (II). Seejärel hindab kohus tulumaksuga seonduvat ning lahendab kaebuse sisuliselt (III). Osas, milles kohus nõustub tervikuna maksuhalduri käsitlusega, viitab kohus üksnes maksuhalduri põhjendustele ega korda neid (HKMS § 165 lg 2).

9. Kaebaja leiab, et õigusvastane on topeltmaksustamise vältimiseks Swedport Building OÜ-le tehtud maksuotsuse kehtetuks tunnistamine. Selle asemel tuleks kehtetuks tunnistada kaebajale tehtud maksuotsus.

Kohus nimetatud seisukohaga ei nõustu. Nii vaidlustatud maksuotsusest kui ka Swedport Building OÜ-le 20.11.2013 tehtud otsusest nr 12.2.-3/9303-21 ilmneb maksuhalduri veendumus, et tegelikult ei ole kaebaja ja Swedport Building OÜ vahel teenuse osutamist ehk käivet toimunud. Riigikohus on 11.01.2012 otsuses nr 3-3-1-46-11 selgitanud, et MKS § 83 lg 4 alusel ei võeta näilikku tehingut maksustamisel arvesse. Näiliku tehingu puhul on lepingupooltel jätkuvalt õigus tagastada tehingu alusel saadu, samuti on müüjal õigus tühistada väljastatud arve ning tal tekib arvel näidatud käibemaksu osas riigi vastu tagastusnõue. Eeltoodust tuleneb, et kui maksuhaldur tuvastab, et tehing on näilik, ei ole ostjal õigust arvata sisendkäibemaksu maha, sest müüja võib arve tühistada, selle võrra oma käivet vähendada ja riigilt tasutud käibemaksu tagasi nõuda. Kuna maksuhaldur on vaidlusaluses maksuotsuses asunud seisukohale, et teenust ei ole osutatud ega käivet toimunud, puudub seega Swedport Building OÜ-l kohustus tasuda toimumata käibe pealt käibemaksu, millele korrespondeerub, et kaebajal puudub õigus arvata sisendkäibemaks maha. Maksuhalduril on õigus oma varasemat maksuotsust hiljem tuvastatud asjaolude alusel (tehingu puudumine) alusel kehtetuks tunnistada või muuta nii, et maksuotsused tervikuna vastaksid maksuhalduri poolt tuvastatud asjaoludele (MKS § 103 lg 1 p 3). Seetõttu ei ole kaebaja suhtes maksuotsuse tegemine õigusvastane.

I

10. Koluvere lossi ehitusja renoveerimistöödeks on OÜ Argonfeld ja kaebaja sõlminud 03.06.2009 töövõtulepingu nr 03/06/09 (kd I tl 183 jj). Juurde lisatud hinnapakkumise kohaselt hõlmavad tööd fassaadi krohvimist, aknaid ja uksi, esimese korruse sisetöid (restoran, köök, kaubaliht, kanalisatsioon, plaatimine ja külmkamber) ning sauna sisetöid (kd I tl 184 pöördel). Nende tööde tegemist ei ole maksuhaldur vaidlustanud. Tööde maksumus kokku on 10 413 730 krooni käibemaksuta (665 558,65 eurot).

Koluvere lossi suhtes on kaebaja sõlminud Swedport Building OÜ-ga 4 töövõtulepingut:

- 07.04.2011 töövõtuleping nr 07/04/11, mille lisa kohaselt on kokkulepitud töödeks pööninglae piikamine, tühjendus, metallkonstruktsioonide ettevalmistus ja keevitus, puitkonstruktsioonide ehitus ja vineeriga katmine (kd II tl 1-3). Tööde tähtajaks on 30.03.2012;

- 10.08.2011 töövõtuleping nr 10/08/11, mille lisa kohaselt on kokkulepitud töödeks I korruse ja saunakorruse tasandus, sauna ehitus, sanitaartehnika paigaldus ning põrandakütte paigaldus (kd II tl 4-6). Tööde tähtajaks on 30.03.2012;

5(14)

- 20.10.2011 töövõtuleping nr 20/10/11, mille lisa kohaselt on kokkulepitud töödeks uste ja akende palede kujundus ja fassaaditööd (kd II tl 7-9). Tööde tähtajaks on 30.03.2012;

- 07.04.2012 töövõtuleping nr 07/04/12, mille kohaselt on kokku lepitud töödeks köögi ja restorani sisustuse detailide valmistamine ja paigaldamine (kd II tl 10-12). Tööde tähtajaks on 28.05.2012.

Tööde maksumus kokku on 189380,16 eurot (60075,60+70869,36+37287,60+21147,60). Aktid ja arved tööde eest on esitatud (kd II tl 14-18), aktidel on märgitud projektiks loss (Koluvere küla); arvetel on märgitud objektiks suitsukala tehas. Tööde tegemise kohta on esitatud ehituspäevik (kd II tl 42-56), millest on täidetud iga kuu kohta üks lehekülg. Ehituspäeviku kohaselt oli objektil 1 objektijuht ja 1 tööline ning alltöövõtjad puuduvad. Lisaks on täidetud igal lehel punkt 7 „Tehtavad tööd, olukord objektil” tööde lühikirjeldusega. Muud andmed ehituspäevikus puuduvad, sh andmed alltöövõtjate kohta. Vaidlust ei ole selle üle, et tehingu toimumist kinnitavad tehingu pooled. Ka tööde lõplik saaja OÜ Argonfeld kinnitab kokkuvõttes teenuse saamist ning ehitisele on väljastatud ka kasutusluba (kd III tl 42 jj). Riigikohus asus 02.06.2014 otsuse nr 3-3-1-27-14 punktis 11 seisukohale, et eeskätt tõendavad tehingu toimumist tõendid üle antud kauba või saadud teenuse kohta, tasumine müüja pangakontole, arve, tehingu kajastamine raamatupidamises ja maksuarvestuses ning (kontrollimisel) poolte kinnitused tehingu toimumise kohta. Sama otsuse punktis 14 asus kolleegium seisukohale, et reeglina ammenduvad maksukohustuslase võimalused tõendada tehingu toimumist maksuhalduri kahtluse korral üldjuhul tehingupoolte kinnituste, maksumenetluses antud seletuste ja kohtumenetluses antud ütlustega.

Arvestades Riigikohtu seisukohta, ongi nimetatud tõenditega maksukohustuslase võimalused tehingu toimumist tõendada reeglina ammendunud. Seejärel tuleb maksuhalduril kogud tõendeid ja põhjendada vastupidist. Alles pärast seda, kui maksuhalduri kogutud tõendid põhjendavad kahtlust maksukohustuslase andmete õigsuses, läheb tõendamiskoormis üle maksukohustuslasele.

11. Maksuhaldur leiab, et teenust ei ole tegelikult osutatud järgmistel põhjustel:

- Tööd on vastu võetud alles 2012. aasta maikuus, kuigi lepingute kohaselt toimub tasumine vastavalt tööetappide valmimisel. Eluliselt ei ole usutav, et alltöövõtjal oleks olnud vahendeid oma alltöövõtjatele tasumiseks, saamata kaebajalt tasu tööde eest.

- Swedport Building OÜ juhatuse liige ei teadnud algselt objektil töötanud töötajate nimesid. Hiljem maksuhaldurile esitatud isikud ei kinnitanud tööde tegemist või olid nende ütlused ebausaldusväärsed.

- Kaebaja juhatuse liige, kes isiklikult osales Koluvere lossis toimunud ehitustöödel, ei teadnud nimetada ühtegi samal objektil olnud Swedport Building OÜ alltöövõtjat.

- Argonfeld OÜ juhatuse liige, kes osales lossi ehitustöödes, ei tea nimetada ühtegi kaebaja alltöövõtjat ega ole kuulnud Swedport Building OÜ-st.

- Swedport Building OÜ poolt tehtud tööd – põrandakütte torustiku paigaldus ning metallkonstruktsioonide ettevalmistus ja keevitus – on tehtud enne kaebaja ja Swedport Building OÜ vahel töövõtulepingu sõlmimist.

- Summaliselt rohkem kui pooli Swedport Building OÜ arvetel märgitud töödest ei ole Argonfeld OÜ-le edasi müüdud.

- J.S.i ütlused, et Swedport Building OÜ töötajad tegid Koluvere lossis toruja sanitaartehnilisi töid, on vastuolus kaebaja juhatuse liikme ja projektijuhi ütlustega, mille kohaselt tegi neid töid kaebaja.

- Ehituspäeviku täitmisega üks kord kuus ei ole tagatud ehitamise käigus tehtavate tööde dokumenteerimine.

Maksuhaldur tugineb kokkuvõttes sellele, et kaebaja ei ole olnud heauskne, vaid tegemist on olnud kaebaja teadliku tegevusega. Sisuliselt leiab maksuhaldur seega, et kaebaja on toime pannud maksupettuse, mistõttu on vastustaja asunud ka seisukohale, et tõendamiskoormus on kaebajale üle läinud.

6(14)

12. Kohus selgitab esmalt, et maksupettuse asjades on harvaesinev juhus, kus pooled maksupettuse toimepanemist ja asjaolude teadmist selgelt tunnistavad. Seetõttu puuduvad maksupettuse asjades tihti otsesed tõendid isiku teadlikkuse ja tahtluse kohta. Küll aga on Riigikohus pidanud võimalikuks hinnata maksupettuse toimepanemist kaudsete tõendite kogumis elulise usutavuse kriteeriumi alusel. Seega võib maksupettuse tuvastada ka juhul, kui kaudsed tõendid üksikuna isiku teadlikkust ja tahtlust ei kinnita, kuid kaudsete tõendite kogumis ei ole maksukohustuslase versioon toimunust eluliselt usutav.

Üheks asjaoluks, mis iseseisvalt ei kinnita küll maksupettuse toimepanemist, kuid võib kaudselt teiste asjaolude koosmõjus seda järeldust kinnitada, on tööde eest tasumine lepingust kokkulepitult erinevalt alles 2012. aasta maikuus. Aktidest (kd II tl 14-18) nähtub, et need on väljastatud samal päeval ning eluliselt ei ole usutav, et kõik ehitustöödel väidetavalt tehtud tööd valmisidki erineval aegadel sõlmitud töövõtulepingute osas samal päeval. Lepingus on sätestatud, et töö antakse üle etappide kaupa (p 3.3), mil toimub ka tasumine. Lepingute punktis 7.3 on ka sätestatud, et kõik muudatused lepitakse kirjalikult. Selliseid kirjalikke lepingumuudatusi maksumenetluses esitatud ei ole. Swedport Building OÜ esindaja on esitanud nimekirja väidetavatest töövõtjatest (kd II tl 72) ning ei ole eluliselt usutav, et 11 alltöövõtjat nõustusid tegema töid ilma tasuta või Swedport Building OÜ-l oleks olnud võimalik tasuda alltöövõtjatele ilma tellijalt tasu saamata (lepingu kogumaht on ca 190 000 eurot). Nii pikka maksmisega viivitamist ei saa pidada majandussuhetes tavapäraseks. Samuti on kaebaja kinnitanud, et teenuse osutamise eest on Swedport Building OÜ-le tasu maksmata (vt 22.01.2013 eriarvamuse p 2.7.2), v.a 14 600 eurot Koluvere ja Lihula objekti eest kokk. Eluliselt ei usutav, et toimiv äriühing jätab sellised summad sisse nõudmata. Pigem viitab sellises mahus summade sisse nõudmata jätmine, et tegelikult teenus ja materjalid, mille eest arved esitati, on tegelikult osutamata ja soetamata.

13. Kohus möönab, et tellijal (kaebajal) ei pruugi olla kontrolli selle üle ega teadmist asjaolude kohta, kas töövõtja teeb töid oma töötajatega või sõlmib selleks täiendavad alltöövõtulepingud. Siiski kinnitab kaudselt maksupettuse toimepanemist see, kui töövõtjal ei saanud olla alltöövõtjaid, kes tööd teeksid. Käesolevas asjas tuleb arvestada veel täiendavalt, et kaebaja juhatuse liige K.K. oli samaaegselt ka Swedport Building OÜ juhatuse liige, millest järeldub, et nii tema võimalused kui ka Swedport Building OÜ juhatuse liikme staatusest tulenev kohustused peaksid tagama selle, et ta on teadlik või peab olema teadlik Swedport Building OÜ alltöövõtjatest. Kohus annab esmalt hinnangu alltöövõtjate olemasolule ning seejärel hindab alles K.K.e tegevust.

Swedport Building OÜ võimalikud alltöövõtjad on loetletud kd II tl 72. Swedport Building OÜ ei ole esitanud maksumenetluses muid dokumente, millest nähtuks alltöövõtjate palkamine või nendega lepingute sõlmimine. Kohus käsitleb edaspidi üksnes isikuid, kelle kohta antud ütlustest või dokumentidest nähtub, et nad võisid töötada Koluvere objektil.

14. L.K. osas ei korda kohus maksuhalduri kirjeldatud asjaolusid (maksuotsuse lk 7 p 3 ja lk 26) Nimetatud asjaoludest järeldub selgelt, et L.K. ei saanud endaga seotud äriühingute kaudu ehitusteenust osutada, kuna firmadel puudusid töötajad. Ükski temaga seotud ettevõtetest ei olnud tegev ning need kustutati ettevõtluse puudumise tõttu käibemaksukohustuslase registrist. Maksuhaldur on proovinud L.K.lt teavet saada ning kuni korralduse kättetoimetamiseni ei ole võimalik isiku suhtes sunnimeetmeid rakendada. Kaebaja ei ole teavitanud muust L.K. aadressist, millele oleks võimalik isikule korraldust kätte toimetada.

A. B. kui võimalik Swedport Building OÜ töötaja ei ole nime kirjapildi järgi registritest tuvastatav. Kuna tegemist on tundmatu isikuga, ei ole võimalik järeldada, et isik tegi Swedport Building OÜ

7(14) alltöövõtjana kaebaja kasuks tööd. Kohtule ei nähtu, et maksuhalduril oleks võimalik uurimispõhimõttest lähtuvalt täiendavaid uurimistoiminguid teha.

A. S. seotud Foralstek OÜ on selgelt eitanud Swedport Building OÜ-le töövõtu osutamist (kd II tl 141). A. K. seotud Margilan OÜ on küll kinnitanud tehinguid kaebajaga, kuid mitte Swedport Building OÜ-ga (kd II tl 147 ja pöördel). A. Š. seotud ettevõte kinnitab üksnes tööde tegemist kuni aastani 2009. a (kd II tl 129) ning ka lisatud lepingutest nähtub, et need olid sõlmitud kaebaja, mitte Swedport Building OÜ-ga (kd II tl 90 jj ja tl 119 jj). Seega puudub kinnitus, et need isikud oleksid Koluvere objektil Swedport Building OÜ alltöövõtjatena töid teinud.

15.T.S.lt ei olnud võimalik maksumenetluses ütlusi saada, kuna isik on surnud. Tema töötamist Koluvere objektil kinnitab R.A., kes ise töötas kokkuleppel Elteks Ehitus OÜ-ga (Swedport Building OÜ endine nimi) ja J.S.iga (Swedport Building OÜ juhatuse liige). R.A. ei ole enda ütluste kohaselt kokkulepitud tasu suures osas saanud (kd II tl 153). Maksuhalduri andmetel ei ole kummalegi töötajale Swedport Building OÜ tasu maksmist deklareerinud, samuti puuduvad muud dokumendid, mis kinnitaksid isikute töötamist Swedport Building OÜ alltöövõtjatena. Ainuüksi objektil töötamisest ei saa järeldada, et isikud osutasid teenust Swedport Building OÜ nimel. Kohus nõustub maksuhalduri kahtlusega, et ei ole eluliselt usutav, et R.A. töötas Elteks Ehitus OÜ juures 2011. ja 2012. aastal ning ka mõni aasta varem (kd II tl 153 p 2) pikaajaliselt ilma töö eest tasu saamata. Seetõttu kahtleb kohus sarnaselt maksuhalduriga isiku ütluste usutavuses. Samuti ei ole usutav kaebaja versioon (06.06.2013 eriarvamuse punkt 2.4), et R.A. on ütlustega proovinud oma sissetulekuid varjata, sest sellise soovi korral ei oleks R.A. ilmselgelt üldse sissetulekute saamist möönnud.

16. O. M. ja I. B. on kinnitanud Koluvere objektil torutööde tegemist (kd II tl 155-157, 160-162). Maksuhaldur on seadnud nimetatud ütluste usutavuse kahtluse alla, kuna need on vastuolus kaebaja juhatuse liikme ja objektijuhi ütlustega ning isikud võivad olla oma tööandjast ütluste andmise ajal tööandjast majanduslikus sõltuvuses ja anda seetõttu valeütluseid. Kohus nõustub nimetatud kahtlustega. J. S. teavitas nimetatud töötajatest maksuhaldurit 22.01.2013 pärast esimese kontrollakti koostamist. Samas kinnitas kaebaja poolt torutööde ja põrandakütte paigaldamist R. L. juba oma 03.10.2012 ütlustes (kd II tl 166 pöördel, tl 167). Samasuguseid ütluseid on andnud ka K.K. 19.09.2012 (kd II tl 38 pöördel p-d 6 ja 9).Plaatimistöid, sauna ehitust ja puidutöö restoranis, mida R.

L. sõnul tegid Swedport Building OÜ töötajad, ei ole oma väidete kohaselt O. M. ega I. B. teinud. Seega väide, et torutöid tegid hoopis Swedport Building OÜ töötajad langeb ajaliselt aega, kui kaebajale anti tähtaeg eriarvamuse esitamiseks ning kaebajale võis selguda, et maksuhalduri kahtleb Swedport Building OÜ poolt teenuse osutamises.

Eriarvamuse punktis 2.7.8 on kaebaja selgitanud, et sanitaartehnika paigaldas Swedport Building OÜ (maksuotsuse lk 17). Arvestades ütluste andmise ajalist järjestust, ei pea kohus samuti kaebaja hilisemaid muudetud selgitusi usutavaks, kuna varasemates ütlustes ei ole K.K. ega R. L. viidanud isikutele olemasolule, kes paigaldanuks sanitaartehnika koos kaebajaga. Uus selgitus on esitatud alles pärast seda, kui maksuhaldurile on esitatud nimekiri võimalikest alltöövõtjatest ning maksuhaldur asus sisuliselt küsitlema, miks tegi kaebaja töid, mille tegijaks on aktide kohaselt Swedport Building OÜ. Torutööde kohta on kaebaja eriarvamuses ka selgitanud, et neid töid ei akteeritud (22.01.2013 eriarvamuse punkt 2.7.8, maksuotsuse lk 16) ning nende eest ei ole arveid esitatud. Käesolevas asjas ei oma tähtsust need võimalikud teenused, mille osas ei ole Swedport Building OÜ kaebajale arveid esitanud ning mille arvelt sisendkäibemaksu mahaarvestamist kaebaja ei taotle.

Kontrollides äriregistrist Elteks Metall OÜ registriandmeid, selgub, et tegemist on äriühinguga, mille juhatuse liikmeks on samuti J. S. Kuna nii M. kui ka B. on saanud tulu Elteks Metall OÜ-lt, siis on põhjendatud maksuhalduri kahtlus, et nimetatud ütlused võivad olla surve all antud tööandja kasuks. Kaebaja väitele, et Swedport Building OÜ võis töötajaid hankida Elteks Metall OÜ-lt, ei ole kinnitu-

8(14) seks esitatud ühtegi tõendit. Seda ei ole väitnud ka J. S., kes kahtlemata Elteks Metall OÜ ja Swedport Building OÜ juhatuse liikmena peaks teadma nende äriühingute omavahelistest tehingutest. Seetõttu on toodud väide paljasõnaline.

17. Kaebaja juhatuse liikme ja R. L. ütlustest nähtub, et objektil tegid töid ka objekti omanikud (A. R.) ning kohal viibis ka lossivalitseja (kd II tl 39, kd II tl 166 pöördel). Samas ei kinnita need isikud kaebaja poolt Swedport Building OÜ-lt alltöövõtu võtmist (kd II tl 177 jj). A.R. ütlustest nähtub, et töid tegid lossi omanikud, töötajad ja kaebaja töötajad ning teistest alltöövõtjatest peale Sarapiku Ehitus OÜ ei tea R. midagi. Ükski Agronfeld töötajatest ei oska nimetada Swedport Building OÜ nime ega tea ka isikut J.S. (kd II tl 181-194), kes väidetavalt on teiste ütluste järgi töid juhtinud (kd II tl 65 pöördel). K. S. ütlustest nähtub ka see, et põrandakütte paigaldusega tegeles K.K. (kd II tl 193 pöördel). Eeltoodust nähtub, et Swedport Building OÜ poolt teenuse osutamist Koluvere lossis ei kinnita keegi teine peale teenuse osutanud poolte, mis on väidetavalt nii suuremahuliste ja pikaajaliste tööde korral ebausutav olukorras, kus objekti omanikud ja töötajad viibisid ise ehitustöid tehes pidevalt kohapeal.

18. A. S. 28.02.2013 ütluste kohaselt tegi ta eraisikuna töid Koluvere lossis 2011. aastal (kd II tl 81), tööd tellis Elteks Ehitus OÜ, töid korraldas ja raha maksis J. S. Maksuhaldur on nimetatud ütlused kahtluse alla seadnud, kuna A. S. ei ole väljamakseid deklareeritud ning isiku ütlustest ei saa järeldada, et töid tehti Swedport Building OÜ-le.

Kohus nõustub maksuhalduri lõppjäreldusega, et isiku ütlused ei ole usaldusväärsed, arvestades ütluste aega ja vastuolu teiste menetluses antud ütlustega. Kuigi A. S. tegi väidetavalt torutöid, tegi R.

L. ja K.K.e ütluste kohaselt neid töid hoopis kaebaja. A. S. ei ole kinnitanud nende tööde tegemist, mida kaebaja ütluste kohaselt tegi Swedport Building OÜ – plaatimistööd, saunaehitus ja puidutöö restoranis. Sarnaselt eelmistes kohtuotsuse punktis leitule, leiab kohus, et ei ole tõendatud, et A. S. tegi töid nimelt Swedport Building OÜ nimel.

19. A. R. andis 27.11.2012 ütluseid Koluvere lossis tehtud tööde kohta. Kuna teiste ütlustega on kinnitatud, et A. R. viibis töödel kohal, peab kohus nimetatud ütluseid usaldusväärseks tööde mahu, sisu ja aja kohta. Neist ütluste kohaselt on Sweport Building OÜ väidetavalt teinud töid, mille tegemist sellisel kujul objekti omanik eitab. Ütlustest nähtub, et n.ö töö „resto mööbelduse-sisustuse detailid

56 kpl“ ei vasta soovitud töö sisule, kuna restoranis on 60 tooli ja laudu paarkümmend (15, millel lisandub kümmekond lauda väljas). Ka „köögi mööbelduse-sisustuse detailid kompl 7“ ei lange kokku tehtud tööga, milleks oli 1 trepipiire ja võib-olla ka toidulifti karkassi katmine. Samadest ütlustest nähtub, et põrandakütte paigaldus toimus ca 2 aastat enne ütluste andmist ning katusekonstruktsioonide tugevdamise ettevalmistus samuti 3-4 aastat tagasi. Arvestades ütluste andmise ning kaebaja poolt Swedport Building OÜ-ga töövõtulepingute sõlmimise aega (põrandakütte paigalduseks sõlmiti leping alles 10.08.2011), nähtub neist ütlustest, et Swedport Building OÜ ei saanud nimetatud töid 2011. aastal sõlmitud töövõtulepingute alusel teha, kuna tööd on tehtud varem.

20. Maksuotsuse osas 1.6 (lk 12) on loetletud Swedport Building OÜ poolt väidetavalt kaebajale tehtud tööd, mida ei ole Argonfeld OÜ-le üle antud. Argonfeld OÜ on põhimõtteliselt kinnitanud seda, et ta on selliseid töid kaebajalt töövõtulepingu kehtivuse jooksul aastatel 2009-2012 saanud. Maksuhaldur on küll tuvastanud, et kõik tehtud tööd on üle antud (maksuotsuse lk 13), kuid on seadnud kahtluse alla, kas teenust osutas Swedport Building OÜ, kuna summaliselt rohkem kui poole lepingumahu ulatusest – 84 192,80 eurot – on Swedport Building OÜ väidetavalt osutanud kaebajale teenuseid, mida kaebaja lossi omanikuga tehtud lepingu raames edasi ei müünud.

Kohus nõustub maksuhalduriga, et tegemist on ühe asjaoluga, mis seab kahtluse alla selle, et tööde tegemise, kuna seega tellis kaebaja Swedport Building OÜ-lt töid, mille eest ta Argonfeld OÜ-lt le-

9(14) pingujärgset tasu ei saanud. Kui arvestada veel asjaolu, et Swedport Building OÜ-le on Koluvere ja Lihula objekti eest makstud üksnes 14 600 eurot lepingute kogumahust 338 157,36 eurost, siis tuleneb sellest, justkui Swedport Building OÜ tegi Koluvere lossis töid ilma tasu saamata, mis ei ole majanduslikult otstarbekas ega ka eluliselt usutav.

21. Kokkuvõttes leiab kohus, et ei ole tõendatud, et Swedport Building OÜ tegi ehitustöid Koluvere lossis. Maksuhaldur on piisavalt põhjendanud kahtlust, et tegelikult Swedport Building OÜ kaebajale teenust ei osutanud. Siinkohal ei ole oluline, kas teenuse on kaebaja ja seejärel ka Argonfeld OÜ saanud, vaid nimelt asjaolu, kas teenuse osutajaks oli Swedport Building OÜ. Seetõttu ei ole ka oluline, kas kaebaja võis teostada töid oma jõududega või muude tundmatute isikute abiga. Swedport Building OÜ arvete alusel käibemaksu mahaarvamise õigus on kaebajal ainult siis, kui Swedport Building OÜ kaebajale teenust osutas. Juhul kui kaebaja ei ole saanud teenust Swedport Building OÜ-lt ja teenuse tegelik osutaja ei ole ka muul viisil tuvastatav, tuleb eeldada, et teenuse tegelikuks osutajaks oli tundmatu kolmas isik. Kohtupraktika kohaselt ei saa eeldada, et tundmatu kolmas isik on käibemaksukohustuslane ning sellisel juhul puudub kaebajal sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus.

Teenuse osutamist on kinnitanud teenuse pooled, teenuse osutamise kohta on olemas lepingud, arved ja aktid ning teenuse osutamist on lisaks kinnitanud kolm töötajat. Teenuse eest on tasutud üksnes tähtsusetu osa kogumaksumusest. Samas on maksuhaldur ammendavalt käsitlenud ja kohus on eelnevalt kohtuotsuse osas I ka kontrollinud maksuhalduri järeldusi, et tegelikult ei ole Swedport Building OÜ teenust osutanud. Kohtu hinnangul ei ole võimalik kõrvaldada vastuolusid isikute ütlustes ja muude asjas kogutud tõendite vahel nii, et sellest lugeda kõiki tõendeid üheaegselt usutavaks ja usaldusväärseks. Kohus on samuti käsitlenud, miks ta ei pea R.A.e, O. M., I. B. ja A. S. ütlusi usaldusväärseks. Mitmed hiljem loetletud töötajad (või firmad) on töötamist Swedport Building OÜ alluvuses eitanud või ei ole sellise töötegemine usutav (L.K.ga seotud ettevõtted). Seega tuleb seada kahtluse alla ka teiste isikute töötamine objektil, kuna J.S.i ütlusi teenust osutanud isikute kohta ei saa pidada usaldusväärseks. Nende isikute töötamist objektil ei kinnita muud objektil tegelikult töötanud isikud ning kahel isikul on majanduslik sõltuvussuhe, kuna nad töötasid edasi firmas, mille juhatuse liikmeks on samuti J.S.. Seetõttu tuleb nimetatud töötajate ütlused kui ebausaldusväärsed kõrvale jätta.

Teistest tõenditest nähtub ilmselgelt maksuhalduri põhjendatud kahtlus, et Swedport Building OÜ tegelikult teenust ei osutanud. Eluliselt ei ole usutav sellise teenuse osutamine ilma töö tegemise ajal või hiljem tasu saamata, arvestades sealjuures, et tellija OÜ Argonfeld täiendavate tööde eest ei tasunud. Mitmed tööd on tegelikult tehtud varem. Samuti on kaebaja ise kinnitanud varem tööde tegemist, mida nad on hiljem soovinud omistada Swedport Building OÜ-le. Arvestada tuleb, et kaebaja juhatuse liige, kes viibis pidevalt objektil, ega J.S., kes väidetavalt töid objektil korraldas, ei osanud nimetada töötajaid, kes töid tegid ning nende ütlused tööde tegemise ja tegijate kohta on väga üldsõnalised. Ütluste üldsõnalisus ja ebamäärasus, samuti eelnevalt esile toodud vastuolud iseloomustavadki olukorda, kus tegelikult teenust ei osutatud, kuid seda soovitakse kindlale ettevõttele omistada. Samuti iseloomustab selliseid olukordi, et väidetav teenuse osutaja ei proovigi töö eest ettenähtud tasu sisse nõuda ning üks tehingu pooltest võidakse maksumenetluse jooksul või enne seda võõrandada, mh välismaalasele. Nimetatud asjaolud kogumis kinnitavad maksuhalduri kahtlust, et Swedport Building OÜ ei ole teenust tegelikult osutanud, vaid tegemist on tehingu poolte teadliku ja tahtliku tegevusega.

22. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas K.K. teadis Swedport Building OÜ müügist ja sisulisest tegevusest. Käesolevas asjas on oluline üksnes osa, kas K.K. oli teadlik, et Swedport Building OÜ tegelikult teenust ei osutanud. Vaidlust ei ole selle üle, et K.K. oli samaaegselt nii kaebaja kui ka Swedport Building OÜ juhatuse liige. Iseenesest on õige kaebaja väide, et K.K. Swedport Building OÜ juhatuse liikmena ei pidanud teadma osanike plaane ettevõttega. Sellist teadmist ühestki doku-

10(14) mendist selgesõnaliselt ei nähtu. Samas tuleb aga arvestada kõiki toiminguid tervikuna. Endise Elteks Ehitus OÜ muutmise ajal Swedport Building OÜ-ks ning uue Elteks Ehitus OÜ asutamisel oli K.K. kummagi äriühingu juhatuse liige. Tegemist ei ole äritegevuses tavapärase toiminguga Nime muutmine kirjeldatud viisil viitab reeglina sellele, et soovitakse säilitada äriühingu tuntud nimi, kuid alustada äritegevusega uues ettevõttes. K.K. osales samuti protokollijana koosolekul, millel otsustati Swedport Building OÜ juhatuse liikmete muutus (kd I tl 181). J.S. on Elteks Group OÜ juhatuse liige ja seega Swedport Building OÜ enamusosanik. Maksuhaldur on leidnud, et K.K. ja J.S. on tihedalt läbi erinevate äriühingute seotud. Äriregistri andmetel on K.K. ja J.S. samaaegselt olnud seotud lisaks eeltoodutele veel äriühingutega Elteks Group OÜ, Swedport Holding OÜ ja Virtsu Fishing OÜ. Seetõttu ei saa isikuid pidada üksnes juhuslikult ühte ettevõtet juhtivaks, vaid nende vahel on täiendavaid ärilisi suhteid. Need asjaolud koosmõjus konkreetse väidetava tehingu asjaoludega, mis tehingu toimumist ei kinnita, kinnitavad koosmõjus seda, et K.K. ja seega ka kaebaja pidi olema teadlik, et Swedport Building OÜ tegelikult teenust ei osutanud. Eluliselt ei ole usutav, et isik, kes viibib pidevalt ehitusobjektil, kus alltöövõtu korras teeb tööd ettevõte, mille juhatuse liige ta on, ei suuda nimetada ühtegi Swedport Building OÜ alltöövõtjat ega tunne nende vastu ka huvi. Ka K.K.e tihedaid sidemeid erinevate ettevõtete kaudu J.S.iga ja sündmuste ajaline järjestus – arvete esitamine korraga, nende eest peaaegu täielikult tasumata jätmine ja seejärel teenuse osutaja kiire müük välismaale, pärast mida ettevõte enam edasi ei tegutse, viitavad sellele, et tegemist oli teadliku ja tahtliku tegevusega.

Kuna maksuhaldur on järeldanud, et tegemist on teadliku ja tahtliku tegevusega ehk maksupettusega, on seega tõendamiskoormus läinud üle kaebajale (MKS § 150 lg 1). Kohus nõustub maksuhalduri järeldusega. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid ega selgitusi, millega oleks usutavalt maksuhalduri kahtlus ümber lükatud. Kohtupraktika kohaselt ei pea maksupettus olema tõendatud samaväärsete tõendusmaterjalidega kui kriminaalmenetluses, vaid maksupettuse iseloomu arvestades piisab üksnes maksuhalduri põhjendatud kahtlusest, mida maksukohustuslane ei ole ümber lükanud.

II

23. Lihula suitsukalatsehhi omaniku Kipperi Kala OÜ ja kaebaja vahel ei ole sõlmitud töövõtulepingut, vaid tööde teostamise aluseks olid hinnapakkumised, mida on kinnitanud Kipperi Kala OÜ juhatuse liige ja kaebaja (kd II tl 171 pöördel p 4, kd II tl 40). Hinnapakkumuste kohaselt tegi kaebaja objektil järgmiseid töid: - hoone renoveerimine (fassaad, katus, kommunikatsioonid, avatäited ja sisetööd) kogusummas

2 152 162 krooni käibemaksuta (kd II tl 27); - seadmed (suitsuahi ja töötlemine ning külmutusseadmed ja säilitamine) kogusummas 1 819 681 krooni käibemaksuta (kd II tl 28); - kala vastuvõturuumi ja II korruse laoruumi ehitus kogusummas 56 103 eurot käibemaksuta (kd II tl 29 ja pöördel). Nende tööde tegemist ei ole maksuhaldur vaidlustanud.

Lihula suitsukalatsehhi objekti suhtes on kaebaja sõlminud Swedport Building OÜ-ga kaks töövõtulepingut: - 13.06.2011 sõlmitud töövõtuleping nr 13/06/11, millele lisatud spetsifikatsiooni kohaselt on kokkulepitud töödeks vundamendi, sadeveesüsteemi, fassaadi, aknaja ustepalede, elektrikaabelduse, hoovikivi, katusealuse, seinte katmise ja vahetuste paigaldusega seotud tööd (kd II tl 30-32). Tööde tähtajaks on 30.07.2012 - 20.02.2012 sõlmitud töövõtuleping nr 20/02/12, millele lisatud spetsifikatsiooni kohaselt on kokkulepitud töödeks suitsuahju paigaldus ja külmkambri ehitus ning abiruumidega seotud ehitustööd (abiruum, korrusevaheline vahelagi, pööning, kd II tl 33-35). Tööde tähtajaks on 30.08.2012.

11(14) Tööde tegemise kohta puudub ehituspäevik, nagu on kinnitanud kaebaja esindaja (kd II tl 40). Arved ja aktid tehtud tööde eest on esitatud (kd II tl 13, 19-24) ajavahemikul 07.-16.05.2012. Vaidlust ei ole selle üle, et tehingute toimumist kinnitavad ka tehingute pooled. Ka tööde lõplik saaja Kipperi Kala OÜ kinnitab kokkuvõttes teenuse saamist. Tööde eest on tasutud koos Koluvere objektiga 14 600 eurot. Riigikohus asus 02.06.2014 otsuse nr 3-3-1-27-14 punktis 11 seisukohale, et eeskätt tõendavad tehingu toimumist tõendid üle antud kauba või saadud teenuse kohta, tasumine müüja pangakontole, arve, tehingu kajastamine raamatupidamises ja maksuarvestuses ning (kontrollimisel) poolte kinnitused tehingu toimumise kohta. Sama otsuse punktis 14 asus kolleegium seisukohale, et reeglina ammenduvad maksukohustuslase võimalused tõendada tehingu toimumist maksuhalduri kahtluse korral üldjuhul tehingupoolte kinnituste, maksumenetluses antud seletuste ja kohtumenetluses antud ütlustega.

Arvestades Riigikohtu seisukohta, ongi nimetatud tõenditega maksukohustuslase võimalused tehingu toimumist tõendada reeglina ammendunud. Seejärel tuleb maksuhalduril kogud tõendeid ja põhjendada vastupidist. Alles pärast seda, kui maksuhalduri kogutud tõendid põhjendavad kahtlust maksukohustuslase andmete õigsuses, läheb tõendamiskoormis üle maksukohustuslasele.

24. Maksuhaldur leiab, et teenust ei ole tegelikult osutatud järgmistel põhjustel.

- Tööd on vastu võetud alles 2012. aasta maikuus, kuigi lepingute kohaselt toimub tasumine vastavalt tööetappide valmimisel. Eluliselt ei ole usutav, et alltöövõtja l oleks olnud vahendeid oma alltöövõtjatele tasumiseks, saamata kaebajalt tasu tööde eest.

- Kipperi Kala OÜ juhatuse liikme ütlustest ei selgu, kes kaebaja alltöövõtjatena töid tegi.

- Swedport Building OÜ andis teekivide paigaldustöö üle juba 10.05.2012, kuid kaebaja on soetanud teekivid Bauhof Group AS-ilt 24. ja 31. mai 2012. a arvete alusel. Sarnaselt on soetatud killustik, liiv, krohvisegu ja betoon pärast Swedport Building OÜ poolt tööde üleandmist. Töövõtulepingu kohaselt on materjalide soetamise kohustus Swedport Building OÜ-l, kes ei ole esitanud materjalide soetamise võrra väiksemaid arveid.

- Kaebaja on andnud üle vundamendi soojustamise töö üle neli kuud enne Swedport Building OÜ- ga lepingu sõlmimist.

- K.K.e ja R. L. ütlused ei kinnita, et toruja veetöid oleks teinud Swedport Building OÜ.

- Külmkambri kokkupaneku tööd on teostatud hiljem, kui Swedport Building OÜ need tööd üle andis.

- Suitsuahju seadistamise ja häälestamise osas on ütlused vastuolulised ning Swedport Building OÜ arvelduskontolt ei nähtu, et alltöövõtja oleks häälestamise eest tootjale tasunud.

- Swedport Building OÜ ei osanud anda ütlusi, kes tegi elektritöid, kuid elektritööde tegijat oskab nimetada kaebaja töötaja.

Maksuhaldur tugineb kokkuvõttes sellele, et kaebaja ei ole olnud heauskne, vaid tegemist on olnud kaebaja teadliku tegevusega. Sisuliselt leiab maksuhaldur seega, et kaebaja on toime pannud maksupettuse, mistõttu on vastustaja asunud ka seisukohale, et tõendamiskoormus on kaebajale üle läinud.

25. Kohus jääb tööde vastuvõtmise ja tasu maksmise osas käesoleva kohtuotsuse punktis 12 toodu juurde ka Lihula objekti osas. Aktidest ( kd II tl 13, 19-24) nähtub, et need on väljastatud järgnevatel päevadel ning eluliselt ei ole usutav, et kõik ehitustöödel väidetavalt tehtud tööd valmisidki alles ühe või poole aasta (sõltuvalt töövõtulepingu sõlmimise ajast) möödumisel üksteisele järgnevatel päevadel.

Kohus jääb alltöövõtjatega seonduvas osas kohtuotsuse punktis 13 käsitletu juurde. Kohus käsitleb edaspidi üksnes isikuid, kelle kohta antud ütlustest või dokumentidest nähtub, et nad võisid töötada Lihula objektil. Kohus jääb L.K., A. B., A. S. ja A. K. osas kohtuotsuse punktis 14 käsitletu juurde. Samuti ei korda kohus oma järeldusi T.S. ja R.A.e kohta (kohtuotsuse punkt 15).

12(14)

26. O. M. ja I . B. osas jääb kohus samuti kohtuotsuse punktis 16 käsitletu juurde. Lisaks märgib kohus, et Lihula objektil kinnitas R. L. juba 03.10.2012 antud ütlustes (kd II tl 167) kaebaja poolt torutööde tegemist ja Swedport Building OÜ poolt üksnes tänavakivi paigaldust. Samasuguseid ütluseid andis ka K.K. 19.09.2012 (kd II tl 40 p 25). Seega on ka Lihula objekti osas kaebaja esindaja ja projektijuhi ütlused vastuolus väidetavate Swedport Building OÜ töötajate ütlustega, kes väidavad nimelt torutööde tegemist.

27. Eriarvamuse punkti 2.7.12 kohaselt tegi Swedport Building OÜ nimel töid ka T. L.. T. L. töötamist objektilt Swedport Building OÜ töötaja või alltöövõtjana ei kinnita ükski tõend peale kaebaja selgituste. Teda ei ole Swedport Building OÜ töötajana nimetanud ka J.S. (kd II tl 72 pöördel), samuti ei ole talle deklareeritud väljamakseid Swedport Building OÜ poolt. Kohus ei pea sarnaselt maksuhaldurile usutavaks, et T. L. tegi töid tasuta.

28. Maksuhaldur on ammendavalt käsitlenud argumenti, et kuigi töövõtulepingu kohaselt on materjalide soetamise kohustus Swedport Building OÜ-l, ei ole väidetava töövõtja poolt esitatud arved materjalide võrra väiksemad, kuigi materjalid on soetanud kaebaja. Eluliselt ei ole usutav, et leppides kokku, et töövõtja muretseb materjalid (lepingute punkt 4.1), ei sisaldaks lepingu lisadena olevad materjalide ja tööde spetsifikatsioon ka materjalide hinda. Olukorras, kus pooled siiski leppisid kokku, et materjalid soetab kaebaja, oleks Swedport Building OÜ pidanud kaebajale esitama materjalide hinna võrra väiksemad arved. Vastupidine ei ole tavapärastes majandustehingutes majanduslikult mõtlevale ettevõtjale majanduslikult loogiline ega eluliselt usutav.

29. Järgnevalt käsitleb kohus materjalide müügiga seonduvat. Swedport Building OÜ andis teekivide paigalduse üle 10.05.2012 aktiga nr 100512 (kd II tl 13 ja pöördel). Bauhof Group AS 24.05.2012 arve-saatelehe nr 0712.001052 kohaselt ostis kaebaja teekivi (nunnakivi) 295 ruutmeetrit (kd II tl 21) ning 31.05.2012 arve-saatelehe nr 0712.001116 kohaselt teekivi (nunnakivi) 25 ruutmeetrit (kd II tl 23). Seega järeldub arvetest, et tööde tegemiseks vajalikud teekivid on soetatud pärast Swedport Building OÜ poolt teenuse üleandmist. Kaebaja väide, et tegemist on kuu lõpus esitatava koondarvega, ei vasta kogutud arvetest nähtuvale – maksetingimusega „NET21” arveid on kaebajale väljastatud 24., 25. ja 31. mail ning samuti 26. ja 27. juunil. Kui tegemist oleks kuu lõpus tehtava koondarvega, puuduks vajadus anda iga tehingu kohta eraldi arvet. Võrreldes arve kuupäeva ja maksetähtaega on ilmselge, et maksetingimus viitab sellele, et arve tuleb maksta 21 päeva jooksul arve koostamisest. Seega on kaebaja vastupidine väide, et materjalid soetati siiski varem, tõendamata.

Maksuhaldur on maksuotsuse järelduste punktis 13 (maksuotsuse lk 27) ammendavalt käsitlenud seda, et mitmed väidetavalt Swedport Building OÜ poolt osutatud teenuste materjal on soetatud pärast teenuste üleandmist. Sellest järeldub, et eluliselt ei ole usutav teenuse üleandmine enne materjalide soetamist. Kaebaja ei ole maksuhalduri järeldusi ümber lükanud. Kaebaja väited eriarvamuse punktis 2.7.15 (maksuotsuse lk 18), et tagumise hoovi täitel ja kanalisatsioonikaevu parandamisel kasutati ka Swedport Building OÜ tööjõudu, on tõendamata, sest Lihula Maaparandus AS-ilt saadud teabe kohaselt (kd III tl 57) tehti töid alates 21.05.2012, samas kui Swedport Building OÜ esitas aktid ja arved maaparandusega seotud tööde eest juba 07.05.2014 (kd II tl 19 ja pöördel).

30. Kohus nõustub maksuhalduri järeldustega selles osas, et kaebaja on varem tellijale üle andnud vundamendi soojustamise tööd, mille suhtes sõlmiti hiljem Swedport Building OÜ-ga leping (maksuotsuse lk 27 p 14). Samuti nõustub kohus maksuhalduri järeldusega külmkambrite osas, et tööd on tehtud pärast Swedport Building OÜ poolt väidetavalt tööde üleandmist (maksuotsuse lk 28 punkti 17). Kohus leiab, et arvestades Swedport Building OÜ esitatud arvetes ja aktides olevaid valeandmeid, mis on teiste tõenditega ümber lükatud, ei ole ka neis sisalduvad andmed tööde tegemise aja ja tegemise fakti kohta üldiselt usaldusväärsed.

13(14)

31. Hinnapakkumise kohaselt telliti kaebajalt suitsuahju paigaldus ja install (kd II tl 28 pöördel). Kaebaja ja Swedport Building OÜ töövõtulepingule nr 20/02/12 lisatud spetsifikatsiooni (kd II tl 35) kohaselt telliti Swedport Building OÜ-lt suitsuahju paigaldus ja häälestus, programmide sisestus ja katsetus. Suitsuahju ostis kaebaja firmalt Reich Klima-Räuchertechnik (kd III tl 69 jj). Lepingu punkti 2 kohaselt kohustub ostja valmistama [ahju] seadistamiseks ette ning müüja kohustub seda seadistama. Eeltoodust ei nähtu ühtegi kohustust Swedport Building OÜ-le, küll aga kaebajale endale. Seda, et suitsuahi paigaldati, häälestati ja katsetati Swedport Building OÜ poolt, ei kinnita ükski tõend peale J.S.i ütluste. Kohus ei pea ka Swedport Building OÜ väidet spetsialisti kaasamise kohta Peterburist tõendatuks, sest lepingu kohaselt (kd III tl 69 pöördel) kohustub ostja tasuma kõik spetsialisti kaasamisega tekkivad kulud. Selliste kulude kandmist Swedport Building OÜ tõendanud ei ole ning seda ei nähtu ka Swedport Building OÜ arvelduskonto väljavõttest. Eluliselt usutavaks ei saa pidada seda, et välisriigist päris spetsialist kannab vaatamata lepingus sätestatule ise nii oma reisi-, majutuskui ka toitlustuskulud (vrd kd III tl 69 pöördel § 2).

32. Kokkuvõttes leiab kohus tõendeid kogumis hinnates, et ei ole tõendatud, et Swedport Building OÜ tegi ehitustöid Lihula suitsukalatsehhis. Kohus on põhjendanud kohtuotsuse punktis 21 nii osade ütluste kõrvalejätmist kui ka K.K.e teadmisega seonduvat ega pea vajalikuks nimetatud osa korrata.

Teistest tõenditest nähtub ilmselgelt maksuhalduri põhjendatud kahtlus, et Swedport Building OÜ tegelikult teenust ei osutanud. Eluliselt ei ole usutav Swedport Building OÜ poolt teenuse osutamine, kui samad teenused on osutatud enne lepingu sõlmimist või pärast tööde üleandmist, nagu nähtub materjalide soetamise andmetest. Ka Lihula suitsukalatsehhi eest on kaebaja tasunud üksnes väikse osa arvetega ettenähtust. Seetõttu jääb kohus koos käesoleva otsuse punktis 21 sedastatuga järelduse juurde, et Swedport Building OÜ ei osutanud kaebajale teenust Lihula suitsukalatsehhis tehtud töödel.

III

33. Maksuhaldur on kaebajale samuti määranud maksmiseks tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt (14 600 eurot) summas 3881,01 eurot. Kaebaja on tasunud Swedport Building OÜ-le sularahas 5000 eurot ja ülekandega 9600 eurot. Millise teenuse eest on tasutud 5000 eurot sularahas, maksumenetluses kogutud tõenditest ei nähtu. Kaebaja arvelduskonto andmete kohaselt tasus kaebaja 18.05.2012 9600 Elteks Ehitus OÜ nimele arve nr 100136 eest 9600 eurot (kd III tl 93, kanne nr 94): Swedport Building OÜ arvele nr 10036 lisatud akti kohaselt on tehtud töödeks vundamendi soojustamine, sadeveesüsteem ja drenaažiühendused ning kanalisatsioonikaevu parandus ja trassi puhastus (kd II tl 19 ja pöördel).

Riigikohus on 01.02.2012 otsuses nr 3-3-1-60-11 leidnud järgmist: Kui äriühing on soetanud kaupa isikult, kes pole tegelik müüja ja äriühing pidi sellest teadma, kuid samas on alust eeldada, et kaup on siiski soetatud ja selle eest on makstud, siis on hindamise eesmärk selgitada välja, kui palju pidi äriühing maksma olemasoleva ja ettevõtluses kasutatava kauba soetamise eest. Hindamine on vajalik eelkõige selliste kaupade puhul, mille osas on mõistlik eeldada, et äriühing ei ole seda kaupa ise valmistanud ega tasuta saanud. Kui äriühing on teinud väljamakse väidetavalt soetatud teenuse eest (sh kauba valmistamise, nt ehitustööde eest), kuid teenuse saamise fakt või teenust osutanud isik ei ole usaldusväärselt tuvastatav, siis tuleb reeglina kogu väljamakse lugeda ettevõtlusest väljaviidud rahaks ning täies ulatuses maksustada.

34. Maksuhaldur asus käesolevas asjas seisukohale, et Swedport Building OÜ ei ole teenuseid osutanud ning materjalid ehitustööde tegemiseks soetas kaebaja ise. Kohus nõustub nimetatud järeldusega. Seda, et vundamenditöid ei teinud Swedport Building OÜ, on kohus varem käsitlenud (punkt 30). Ka

14(14) kanalisatsioonikaevu paranduse tööd on tehtud pärast Swedport Building OÜ poolt akti ja arve esitamis (punkt 29). Kohus on ka eelnevalt käsitlenud, et materjalid on soetanud kaebaja, mitte Swedport Building OÜ (vt ka kd III tl 59 jj AS Volta seletused), samuti seda, et Swedport Building OÜ ei saanud olla teenuse osutajaks. Kuna kauba soetas kaebaja ise ning Swedport Building OÜ poolt teenuse osutamine on tervikuna tõendamata, on maksuhaldur põhjendatult lugenud väljamaksed tervikuna ettevõtlusega mitteseotuks ja määranud neilt tasumiseks tulumaksu.

35. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse rahuldamata, kuna maksuotsus on põhjendatud ning kaebaja ei ole maksuhalduri järeldusi usutavalt ümber lükanud. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Seetõttu jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin