3-14-204/12 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Agu Timmi ja Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht

08.09.2014, Tartu

Haldusasja number

3-14-204

Haldusasi

Vladimir Jarikovi (Jarikov) kaebus Harju Maakohtu

kohustamiseks kriminaalasja nr 1-11-3025 materjalide

seast ärakirjade tegemiseks, V. Jarikovi kirjadele

vastamiseks ning Harju Maakohtu tegevuse

õigusvastasuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 16.04.2014. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Vladimir Jarikovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja Vladimir Jarikov

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 16.04.2014. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

saamisest arvates.

ASJAOLUD

1.

25.02.2014 esitas määruskaebuse esitaja Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 2−6, tõlge

tl 8−8p), milles ta nõuab Harju Maakohtu kohustamist kriminaalasja nr 1-11-3025 materjalide

hulgast väljastama talle 07.12.2011. a kaebuse, 23.12.2011. a taotluse, 11.02.2011. a taotluse,

23.01.2012. a avalduse, 27.01.2012. a protesti, 07.02.2012. a avalduse ning Harju Maakohtu

24.03.2011. a ning 20.09.2011. a määruste ärakirjad. Samuti nõuab määruskaebuse esitaja

Harju Maakohtu kohustamist vastama kõikidele kirjadele, mis ta esitas kohtusse 07.12.2011,

23.12.2011, 11.01.2012, 23.01.2012, 27.01.2012, 07.02.2012, 07.11.2013 ja 20.01.2014.

Kaebaja nõuab ka Harju Maakohtu tegevuse õigusvastasuse tuvastamist.

Määruskaebuse esitaja on kaebusele lisanud ka taotluse (tl 5, tõlge tl 9) tema riigilõivu

tasumisest vabastamiseks maksejõuetuse tõttu.

2. Kuivõrd halduskohtule teadaolevalt viibis määruskaebuse esitaja SA-s Viljandi Haigla

sundravil, palus halduskohus 09.04.2014 esitatud teabenõude korras SA-lt Viljandi Haigla

teavet määruskaebuse esitaja sissetulekute ja väljaminekute kohta.

3. SA Viljandi Haigla esitas vastuse teabenõudele 15.04.2014. a kirjaga nr 1-15/926-1

(tl 12−15). SA Viljandi Haigla selgitab vastuses, et määruskaebuse esitaja viibib SA Viljandi

Haigla Psühhiaatriakliiniku sundravi osakonnas ravil alates 08.05.2012. Sundravi osakonnas

viibides on patsiendile tagatud majutus, toitlustus ja ravimid. Esmaselt vajaminevad

hügieenitarbed tagab haigla. Isiklikest vahenditest peab patsient ostma täiendavad

hügieenivahendid (kui soovib kasutada midagi, mida haigla ei paku). SA Viljandi Haigla

Psühhiaatriakliiniku sundravi osakonnas viibivatel patsientidel on riikliku pensionikindlustuse

seaduse (RPKS) § 46 lg 3 alusel ette nähtud pension pooles rahvapensioni määras (alates

01.04.2014 on rahvapensioni suuruseks 148,98 eurot), mis toimetatakse patsiendile kohale

Eesti Posti poolt sularahana (kättesaadavast summast arvestatakse maha kojukandekulu 4,88

eurot). Lisaks võib raha patsiendini liikuda eraisikute ja eestkostjate poolt haigla

arveldusarvele kandmise, patsiendi arveldusarvelt sularaha väljavõtmise või omastelt

külastusajal sularaha andmise teel. Patsiendil ei ole lubatud hoida sularaha enda käes ning

nende raha üle peab arvestust haigla.

4. Tartu Halduskohus jättis 16.04.2014. a määrusega määruskaebuse esitaja riigilõivust

vabastamise taotluse rahuldamata.

Määruskaebuse esitaja sai halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 112 lg 1 p-i 1 kohaselt

arvesse võetaval perioodil, so 25.10.2013–24.02.2014, iga kuu 9. päeval RPKS § 46 lg 3

alusel pool rahvapensioni määrast, millest arvati maha Eesti Posti kojukandekulu 4,88 eurot.

Seega sai määruskaebuse esitaja igakuiselt 65,53 eurot ehk nelja kuu jooksul kokku 262,12

eurot. SA Viljandi Haigla selgituste kohaselt on sundravi osakonnas viibivale patsiendile

tagatud majutus, toitlustus ja ravimid, samuti esmaselt vajaminevad hügieenitarbed. Seega ei

ole määruskaebuse esitajal HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt mahaarvatavaid kulutusi ning

HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel arvestatud kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on

131,06 eurot (vastavalt tehtele 262,12/4*2). Kuna kaebuse esitamisel kuulub riigilõivuseaduse

§ 571 lg 1 kohaselt tasumisele riigilõiv 15 eurot, mis on väiksem kui määruskaebuse esitaja

kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek, on määruskaebuse esitaja puhul riigilõivu

tasumisest vabastamise majanduslikud eeldused täitmata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

5.

25.04.2014 esitas määruskaebuse esitaja kohtule määruskaebuse (tl 23−28, tõlge

tl 32−34)) Tartu Halduskohtu 16.04.2014. a määrusele tema riigilõivust vabastamata jätmise

kohta.

Määruskaebuse kohaselt on ebaõiged kohtu väited, et psühhiaatriahaiglas on ta täielikult

riiklikul ülalpidamisel. Määruskaebuse esitaja sõnul ostab ta ise endale esmaseid

hügieenitarbeid, sokke ja aluspesu, postmarke, ümbrikke, pastakaid, vihikuid, paberit

kohtusse pöördumiseks ning telefonikrediiti sugulastega suhtlemiseks. Samuti tasub ta ise

hambaravi eest, ostab endale ravimeid ning kogub raha tomograafia jaoks. Toitlustamine

psühhiaatriahaiglas ei ole määruskaebuse esitaja sõnul piisav ning tal tuleb täiendavalt osta

poest liha, kala, puuvilja ja teed. Eelneva kinnituseks on määruskaebuse esitaja lisanud

määruskaebusele psühhiaatriahaigla patsientide allkirjadega avalduse (tl 28−28p, tõlge tl 35),

milles patsiendid kinnitavad samuti, et kõik need patsiendid, kes saavad igakuiselt pensioni

summas 65,53 eurot, peavad ise leidma vahendid eelnimetatud tarbeesemete ja täiendava

toidu soetamiseks. Samas märgib määruskaebuse esitaja määruskaebuses, et ei osta peale

markide, ümbrike, pastakate ja kirjapaberi juba 2 kuud midagi, kuna kogub raha

meditsiiniteenuste jaoks. Määruskaebus sisaldab ka rohkelt väiteid erinevate kohtunike

tegevusega rahulolematuse kohta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puuduvad alused.

7. Halduskohus on lahendanud määruskaebuse esitaja poolt halduskohtule esitatud

kaebusega koos esitatud menetlusabi taotluse tema riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning

on kontrollinud menetlusabi andmiseks majanduslike eelduste olemasolu HKMS § 110 lg 1 p

1, § 111 ja § 112 lg 1 p 1 alusel. HKMS § 112 lg 1 p 1 järgi ei anta füüsilisele isikule

menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset

keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu

keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse

maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti

mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on õigesti

asunud seisukohale, et antud juhul esineb määruskaebuse esitaja puhul HKMS § 112 lg 1 ps 1

sätestatud keeld menetlusabi andmiseks. Halduskohus on HKMS § 112 lg 1 p-s 1 sätestatud

keelu kontrollimisel võtnud arvesse õige perioodi 25.10.2013−24.02.2014, so neli kuud enne

halduskohtule kaebuse esitamist. Nimetatud perioodil moodustasid määruskaebuse esitaja

sissetulekud RPKS § 46 lg 3 alusel makstav pooles määras rahvapension (rahvapensioni määr

kuni 31.03.2014 140,82 eurot), millelt arvestati maha Eesti Posti poolt võetav pensioni

kohaletoimetamise tasu 4,88 eurot. Seega oli määruskaebuse esitaja igakuine sissetulek tema

majandusliku seisundi hindamisel arvesse võetava perioodi jooksul 65,53 eurot. Selliseid

väljaminekuid, mida halduskohus oleks saanud HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel määruskaebuse

esitaja sissetulekutest maha arvata, ringkonnakohtu hinnangul määruskaebuse esitajal ei esine.

Seega oli määruskaebuse esitaja HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel arvestatav kahekordne keskmine

ühe kuu sissetulek arvesse võetaval perioodil 131,06 eurot, mis ületab märkimisväärselt

käesolevas asjas tasumisele kuuluvat miinimummääras riigilõivu summas 15 eurot.

8. Määruskaebuse esitaja viibib SA Viljandi Haigla Psühhiaatriakliiniku sundravi

osakonnas, kus viibivale patsiendile on SA Viljandi Haigla selgituste kohaselt tagatud

majutus, toitlustus ja ravimid, samuti esmaselt vajaminevad hügieenitarbed. Määruskaebuses

ning sellele lisatud teiste SA Viljandi Haigla patsientide allkirjadega avalduses viitab

määruskaebuse esitaja asjaolule, et kõik need patsiendid, kes saavad igakuiselt pensioni

summas 65,53 eurot, peavad end ise varustama hügieenitarvetega. Ringkonnakohtu hinnangul

ei anna see väide alust kahelda SA Viljandi Haigla väidetes, et haigla poolt on patsientidele

nende soovil ja vajadusel tagatud esmaselt vajaminevad hügieenitarbed. Asjaolu, et patsiendid

eelistavad osta endale rahaliste võimaluste olemasolul täiendavaid hügieenivahendeid ning

toiduaineid, ei saa antud juhul omada tähtsust määruskaebuse esitaja menetlusabi taotluse

lahendamisel halduskohtu seisukohtadest erinevatele seisukohtadele asumiseks. HKMS § 112

lg 1 p-st 1 ei tulene võimalust arvata füüsilise isiku sissetulekutest maha enda vabal valikul

tehtud kulutusi, nagu kulutusi lisatoidule, täiendavatele hügieenitarvetele ning kirjatarvetele.

Asjaolu, et määruskaebuse esitaja kulutab oma sissetulekuid enda prioriteetide järgi ning peab

vajalikuks hankida lisaks haigla poolt pakutavatele täiendavalt hügieeni- ja kirjatarbeid ning

toiduaineid, ei anna alust neid isiku enda valikul tehtud väljaminekuid võtta arvesse tema

riigilõivust vabastamise otsustamisel majandusliku seisundi hindamisel. Antud juhul ei saa

määruskaebuse esitaja poolt kohtule esitatud avaldustest nähtuvalt pidada neid kulutusi ka

täielikult vältimatuteks ega nende kulutuste tegemist määruskaebuse esitaja poolt võimatuks.

9. Ka määruskaebuse esitaja väited selle kohta, et tal tuleb koguda raha hambaraviks ja

tomograafiaks ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks. Kuigi kohus ei kahtle

määruskaebuse esitaja nendes väidetes ning peab võimalikuks nende kulutuste tegemise

vajaduse esinemist, ei saa ka need väited õigustada määruskaebuse esitajale menetlusabi

andmist 15 euro suuruse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Riigilõivu tasumise kohustust

kohtutoimingu tegemiselt on isikul võimalik ette näha, mistõttu on tal võimalik sellega

arvestada juba enne toimingu tegemist ja teha sellest lähtuvalt ka valikuid teiste talle oluliste

kulutuste tegemisel. Ringkonnakohus leiab, et antud juhul ei saa pidada miinimummääras

tasumisele kuuluvat riigilõivu summas 15 eurot määruskaebuse esitajale üleliigselt

koormavaks väljaminekuks. Haldusasja toimikusse liidetud andmetest määruskaebuse esitaja

poolt tehtud kulutuste kohta saab järeldada, et määruskaebuse esitajal on olnud majanduslikud

võimalused nõutava riigilõivu tasumiseks. Näiteks on määruskaebuse esitajal olnud piisavalt

rahalisi vahendeid, et osta 19,90 euro eest videomäng mängukonsoolile (tl 14). Seega ei saa

määruskaebuse esitaja poolt osundatud kulutused õigustada seadusega lõivustatud toimingu

tegemise eest riigilõivu tasumata jätmist ning määruskaebuse esitaja on kohustatud tasuma

kaebuse esitamisel seaduses ette nähtud riigilõivu.

10. Eeltoodust tulenevalt tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu

16.04.2014. a määrus muutmata.

Tiina Pappel

Agu Timmi

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/