3-14-50516/14 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-14-50516 Otsuse kuupäev

08. september 2014, Jõhvi Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi AS Narva Vesi kaebus Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 14.03.2014 ettekirjutuse nr 18-1.1/15 tühistamiseks

Menetlusvorm

Menetlusosalised

Kohtuistung 07.08.2014, Jõhvi

Kaebaja AS Narva Vesi, lepinguline esindaja Andrei Matvejev Vastustaja Narva-Jõesuu linn, volitatud esindaja Kalle Kekki

Resolutsioon

1. Rahuldada AS Narva Vesi kaebus.

2. Tühistada Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 14.03.2014 ettekirjutus nr 18-1.1/15.

3. Välja mõista Narva-Jõesuu linnalt AS Narva Vesi kasuks kohtumenetluses kantud menetluskulude (riigilõiv) katteks 15 eurot, ülejäänud menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalistel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest ehk hiljemalt

08. oktoobril 2014 (HKMS § 181 lg 1). Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK, KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS

1. 14.03.2014 ettekirjutuses nr 18-1.1/15 kohustati AS-i Narva Vesi hiljemalt 17.03.2014 kella 12-ks teostama heakorratöid kinnistu asukohaga Koidu 1, Narva-Jõesuu, lähestikuse ehitise juures. Ettekirjutuses märgiti, et AS Narva Vesi on ehitise omanik (Narva-Jõesuu, Koidu 1 linnasauna juures). Narva-Jõesuu linna heakorra eeskirja § 5 lg 1 p 2 (kinnitatud 29.06.2011 Narva-Jõesuu Linnavolikogu määrusega nr 57) omanik või valdaja on kohustatud hoidma korras oma krundi ja krundi piirdeaia; teostama heakorratöid krundiga külgneval või piirneval puhastusalal (sama eeskirja § 6 lg 3 p 5 kohaselt - puhastusala on kinnistu territoorium ja sellega piirnev ala kuni 3 meetrit kinnistu piirist) (tl 4).

2. AS Narva Vesi esitas 14.04.2014 Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse Narva Jõesuu Linnavalitsuse 14.03.2014 ettekirjutuse nr 18-1.1/15 tühistamiseks, kuna kaebaja sõnul on vaidlusaluse kinnistu omanik Viru Maakohtu kinnistuosakonna väljavõtte alusel Narva-Jõesuu linn, mitte kaebaja (vt. Maanteeameti leheküljest väljatrükki, millest tuleneb, et vaidlusalune ehitis on Koidu 1, Narva-Jõesuu puhastusalal). Kaebajale jääb arusaamatuks, millest haldusorgan teeb järeldusi, et AS Narva Vesi on vaidlusaluse ehitise omanik. Vaidlusalune ehitis asub teise kinnistu piiril: nimelt Koidu 1, Narva-Jõesuu kinnistu piiril. Vaidlustatud ettekirjutuse aluseks olevas Narva-Jõesuu linna heakorra eeskirjades puudub ettekirjutuses märgitud säte §

6 lg 3 p 5. Kuna ettekirjutus on põhjendamatu (ettekirjutus on tehtud lähtudes eeldusest ehituse omaniku kohta, mis ei ole tõendatud) ja seadusevastane, ebaseaduslikult pannakse kaebajale kohustus, mida peab kandma haldusorgan, siis kuulub haldusakt tühistamisele.

3. 12.05.2014 laekus kohtusse vastustaja vastus kaebusele, milles ta leiab, et antud ettekirjutus on tehtud kooskõlas linnas kehtivate heakorra eeskirjadega. Vastustaja on andnud 15.12.2000 aktis märgitud varad üle AS-le Narva Vesi (tl 15 pöördel jj). Akti viimasel leheküljel positsioon nr 56 all on vaidlusalune ehitis. Kaebaja pole esitanud linnale kirjalikku kinnitust, et vaidlusalune ehitis ei ole AS-i Narva Vesi omand. Vastustaja möönab, et vaidlustatud ettekirjutust on võimalik koheselt tühistada, kui AS Narva Vesi esitab kohtule ja linnale kirjaliku kinnituse, et vaidlusalune ehitis ei ole AS Narva Vesi omand.

4. 07.08.2014 toimunud kohtuistungil kinnitas kaebaja, et vaidlusalust ehitist (Koidu 1 linnasauna taga asuvat koloraatorjaama) ei üle 15.12.2000 aktiga kaebajale üle antud (vt tl 19. jrk 56), puudub notariaalne leping ning seega ei ole vaidlusalune ehitis kaebaja vallasasi. Seepeale võttis vastustaja kaebuse õigeks ja tunnistas samuti, et vaidlusalune ehitis (koloraatorjaam), mida Narva Jõesuu Linnavalitsus 14.03.2014 ettekirjutusega nr 18-1.1/15 kohustas AS-i Narva Vesi korda tegema, ei kuulu AS Narva Vesi omandisse ( vt tl 32-33 protokoll).

5. Kirjeldatu alusel puudub pooltel vaidlus selle üle, et vaidlusalune ehitis, mis asub Koidu 1, Narva-Jõesuu puhastusalal nn koloraatorjaam ei ole kaebaja AS-i Narva Vesi omandis.

6. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 159 lg 1 sätestab, et kui vastustaja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses kaebuse õigeks, rahuldab kohus kaebuse. Käesolevas asjas tunnistas vastustaja 07.08.2014 toimunud kohtuistungil, et vaidlustatav haldusakt tuleb tühistada selle adressaadi ekslikult määramise tõttu ning avaldas kindlalt soovi, et kohus tühistaks nimetatud haldusakti (tl 33). Seega, arvestades kaebuses esitatud nõuet, võttis vastustaja sisuliselt kaebuse täies ulatuses õigeks. Järelikult on täidetud HKMS § 159 lg-s 1 sätestatud kaebuse rahuldamise eeldused.

7. Õige on ka kaebaja märkus, et Narva – Jõesuu linna heakorra eeskirjades (vv Narva- Jõesuu linnavolikogu 29.06.2011 määrusega nr 57 RT IV, 28.09.2013, 14, jõustus 03.07.2011) puudub vaidlustatud ettekirjutuse aluseks olev säte § 6 lg 3 p 5. Kohus on eelnevale tuginedes seisukohal, et kaebus tuleb rahuldada ning vaidlusalune Narva Jõesuu Linnavalitsuse 14.03.2014 ettekirjutus nr 18-1.1/15 tühistada.

8. HKMS § 108 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 108 lg 5 kohaselt, kui vastustaja võtab kaebuse õigeks, ei kanna ta pärast õigeksvõttu tekkinud menetluskulusid. Kohtuistungil palus kaebaja välja mõista vastustajalt kaebaja menetluskulude katteks 351 eurot, s.h ka riigilõiv 15 eurot, kuid ei esitanud kohtule menetluskulu kandmist kinnitavaid dokumente. Vastustaja oli nõus vaid riigilõivu 15 € välja mõistmisega vastustajalt kaebaja kasuks. Kirjeldatu alusel ja juhindudes HKMS § 108 lg-st 1, mõistab kohus vastustajalt välja kaebaja kasuks kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu summas 15 eurot (tl 7). Ülejäänud menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Ülle Polluks kohtunik