1-14-198/29 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

8. september 2014 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number 1-14-198

Kohtukoosseis Mati Kartau, Maarika Kuusk, Paavo Randma

Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 19. augusti 2014 määrus G.E-le Viru Maakohtu 10. jaanuari 2014 otsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramises KarS § 69 lg 6 alusel

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu G.E, määruskaebus RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu 19. augusti 2014 määrus jätta muutmata.

2. M rahuldamata. ääruskaebus jätta Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik

1. G.E tunnistati Viru Maakohtu 10.01.2014 otsusega süüdi KarS § 424 järgi ning KarS

§ 65 lg 2 alusel mõiseti talle karistuseks 7 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 6 kuud 28 päeva vangistust, mis asendati KarS § 69 lg 1 alusel 416 tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 alusel määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 aasta 6 kuud, mille jooksul oli süüdimõistetu kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS §

75 lg 2 p 2 alusel mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume.

2. 12.06.2014 esitas kriminaalhooldusametnik Viru Maakohtule erakorralise ettekande G.E kohta põhjusel, et süüdimõistetu rikkus registreerimiskohustust ning kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Maakohtu määrus

3. Viru Maakohtu 19.08.2014 määrusega pöörati täitmisele G.E-le Viru Maakohtu 10.01.2014 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa 4 kuud 20 päeva vangistust. Ta võeti vahi alla ja karistuse kandmise alguseks loeti 19.08.2014.

3.1. Maakohus leidis, et tõendamist on leidnud G.E poolt registreerimiskohustuse ja alkoholi ning narkootikumide tarvitamise keelu rikkumine, mistõttu on põhjendatud ka ärakandmata karistuse täitmisele pööramine.

3.2. Registreerimislehest ning süüdimõistetu ja kriminaalhooldaja selgitustest nähtub, et

26.03.2014 ei ilmunud G.E registreerimisele. Ka ei viibinud süüdimõistetu 14.02.2014 kodukülastuse ajal enda elukohas.

3.3. Politseija Piirivalveametist saadud vastusest järelepärimisele selgus, et 17.05.2014 on alustatud kriminaalmenetlus nr 14240101901 KarS § 424 tunnustel selles, et G.E juhtis 17.05.2014 mootorsõidukit alkoholijoobeseisundis. Alkoholijoobe kindlakstegemiseks kasutati indikaatorvahendit Dräger Alcotest 7110EST seerianumber ARDF-0054, millega tuvastati alkoholijoove 0,77 mg/l väljahingatavas õhus. Ka G.E ise on kriminaalmenetluses enda süüd tunnistanud.

3.4. G.E sooritas talle täitmiseks määratud 416 tunnist üldkasulikust tööst erakorralise ettekande läbivaatamise ajaks 136 tundi. Sooritamata jäi tema poolt 280 tundi üldkasulikku tööd, millele vastab vangistus 4 kuud 20 päeva. Määruskaebuse sisu

4. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse G.E, kes palub tühistada Viru Maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega võimaldada süüdimõistetul kanda karistust ositi.

G.E selgitab, et kuna tal ainsana perekonnas on töökoht, vajavad tema naine ja laps süüdimõistetu materiaalset toetust ning G.E eemaolek põhjustab perekonnale olulisi raskusi. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

5. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse rahuldamiseks selles toodud motiividel puudub alus. Kolleegium nõustub maakohtu määruses toodud põhistustega ega pea vajalikuks neid tervikuna korrata. Eeltoodust lähtudes märgib ringkonnakohus vastuseks määruskaebusele vaid järgmist.

6. KarS § 69 lg 6 kohaselt võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele, kui süüdimõistetu hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ta ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi.

7. Kriminaalhooldaja erakorralise ettekande kohaselt ei ole G.E täitnud registreerimiskohustust ning on rikkunud keeldu tarvitada alkoholi ja narkootikume. Lisaks ei ilmunud G.E alates 02.08.2014 ÜKT-d tegema ega teavitanud sellest kriminaalhooldajat.

7.1. Ringkonnakohus leiab, et karistuse täitmisele pööramise tingib eelkõige asjaolu, et G.E rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi. Rikkumine oli niivõrd raske, et tõi kaasa süüdimõistetu osas uue kriminaalmenetluse alustamise. Kohtueelne menetlus uues kriminaalasjas on viidud lõpuni ning G.E on ka ise süüteo toimepanemist tunnistanud. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistus ei omanud süüdimõistetule piisavat mõju, kuna isik jätkas ÜKT tegemise ajal alkoholi tarvitamist ning pani taaskord toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Lisaks ülaltoodule näitab G.E suhtumist talle mõistetud karistusse ka registreerimiskohustuse rikkumine ning kergekäeline suhtumine ÜKT tegemisse.

8. Kuna KarS § 69 lg 6 ei näe ette võimalust kanda karistust ositi, ei saa kohus süüdimõistetu vastavat taotlust ka sisuliselt arutada.

Kuigi KarS § 69 lg 3 kohaselt kohus võib kriminaalhooldusametniku ettekande valusel ÜKT tegemise tähtaja kulgemise peatada süüdimõistetu haiguse või perekondliku olukorra tõttu, ei ole antud juhul sellist ettekannet esitatud. Samas aga oli maakohtule G.E perekondlik olukord teada (lk 106) ja maakohus põhjendas (määruse lk 5-6), miks tuleb tegemata ÜKT ära kanda vangistusena. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega.

9. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Mati Kartau Maarika Kuusk Paavo Randma