2-13-12105/64 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iko Nõmm, Tiit Kollom, Imbi Sidok-Toomsalu Määruse tegemise aeg ja koht 05.09.2014, Tallinn Kohtuasja number 2-13-12105 Kohtuasi

HG avaldus võlgade ümberkujundamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 14.04.2014 määrus võlgade ümberkujundamise kava muutmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Swedbank AS-i määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Võlgnik: HG (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXX XXXX, XXXXXXXXXXX XXXX, XXX XXXX, XXXXX XXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Ahti Kuuseväli Võlausaldajad: Swedbank AS (registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8, Tallinn, 15040) 1Credit OÜ (registrikood 11644893, asukoht Kaupmehe 6, Tallinn, 10114) Danske Bank A/S Eesti filiaal (registrikood 11488826, asukoht Narva mnt 11, Tallinn, 15015) BIGBANK AS (registrikood 10183757, asukoht Rüütli 23, Tartu, 51006) Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts (registrikood 10625474, asukoht Tartu mnt 24-20, Tallinn, 10115) Folkia AS Eesti filiaal (registrikood 11913301, asukoht Pärnu mnt 141, Tallinn, 11314) PlussCredit Eesti OÜ (registrikood 12323276, asukoht Pirita tee 20, Tallinn, 10127) AS MiniCredit (registrikood 11551909, asukoht Viru Väljak 2, Tallinn, 101119

Inkassokeskus OÜ (registrikood 11742035, asukoht Sakala 22-17, Tallinn, 101419 PLACET GROUP OÜ (registrikood 11198910, asukoht Kreutzwaldi 4, Tallinn, 10120) MCB Finance Estonia OÜ (registrikood 11034137, asukoht Lõõtsa 8, Tallinn, 11415) Osaühing Investhaus Pluss (registrikood 10900035, asukoht Pärnu mnt 139D/1, I korrus, kabinet 118, Tallinn, 11317) HALL Laenud OÜ (registrikood 11420596, asukoht Pärnu mnt 67 a, Tallinn, 10134) Alfa Inkasso OÜ (registrikood 12233146, asukoht Lai 6, Tartu, 51005) Raha24 OÜ (registrikood 11306564, asukoht Valge 13, Tallinn, 11415) Express Credit AS (registrikood 12338141, asukoht Lai 6, Tartu, 51005) Krediidikaitse Grupp OÜ (registrikood 11693223, asukoht Tulbi 9, Tallinn, 10612) SNEL Grupp OÜ (registrikood 12213861, asukoht Teguri 37B, Tartu, 50107) Julianus Inkasso OÜ (registrikood 10686553, asukoht Weizenbergi 20, Tallinn, 10150) Sõbralaen OÜ (registrikood 11483929, asukoht Vabaõhumuuseumi 3/Mõisa 4, Tallinn, 13522) Omaraha OÜ (registrikood 12045597, asukoht Posti 30, Haapsalu, 90504) OÜ KODUSLIISING (registrikood 10892531, asukoht Posti 30, Haapsalu, 90504) ETK Finants AS (registrikood 12087992, asukoht Kalda 7c, Tallinn, 11625) Time Finans AB (Rootsi registrikood 556158- 1041, kontaktandmed Box 947, SE-501 10 Borås, Sweden) AS LHV Pank (registrikood 10539549, asukoht Tartu mnt 2, Tallinn, 10145) AS SEB Pank (registrikood 10004252, asukoht Tornimäe 2, Tallinn, 15010) Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal (registrikood 10221469, asukoht Liivalaia 45, Tallinn, 10145) Menetluse liik Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1. Harju Maakohtu 14.04.2014 määrus jätta muutmata, määruskaebus jätta rahuldamata.

2. Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud

1. 15.03.2013 esitas HG (võlgnik) Harju Maakohtule avalduse võlgade ümberkujundamise kava kinnitamiseks, millega taotles võlgade ümberkujundamist selliselt, et ümberkujundamise tulemusel vabaneks võlgnik laenulepingutest tulenevate intresside ja kõrvalnõuete tasumise kohustusest. Ümberkujundamiskava kohaselt soovis võlgnik tagastada kõigile võlausaldajatele neilt saadud laenud (põhiosa jäägi) täies ulatuses vastavalt võlgniku poolt pakutud maksegraafikule.

2. Võlausaldaja Swedbank AS vaidles võlgniku avaldusele vastu ja leidis, et võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadusest (VÕVS) ei tulene võlausaldajale kohustust ega võlgnikule õigust nõuda, et võlausaldaja arvestaks võlgniku poolt võlgade ümberkujundamise menetluse kestel teostatud maksed maha kavaga kinnitatud ümberkujundatud nõude summast.

3. 28.11.2013 määrusega rahuldas kohus võlgniku avalduse ning kinnitas ümberkujundamiskava võlgniku poolt taotletud kujul.

4. Seoses muutunud asjaoludega esitas võlgnik 12.02.2014 avalduse ümberkujundamiskava muutmiseks. Muutunud asjaolud seisnevad võlgniku poolt põhikohustuste vähendamises avalduse esitamise ja ümberkujundamiskava kinnitamise vahelisel perioodil, s.o ajavahemikus 15.03.2013 kuni 28.11.2013.

Esimese astme kohtu määrus

5. 14.04.2014 määrusega muutis Harju Maakohus 28.11.2013 määrusega kinnitatud ümberkujunduskava järgmiselt: Võlausaldaja Põhinõue

esimesed

2 kuud järgnevad 20 kuud järgnevad 24 kuud järgnevad 33 kuud järgnev 1 kuu KOKKU kuudes

ETK FINANTS AS 742,35 6,33 6,33 13,36 2,95

Võlausaldaja Põhinõue

esimesed

2 kuud järgnevad 20 kuud järgnevad 24 kuud järgmised 35 kuud järgmine 1 kuu KOKKU kuudes

Danske Bank 772,33 6,35 6,35 13,41 3,58

Võlausaldaja Põhinõue

esimesed

2 kuud järgnevad 20 kuud järgnevad 21 kuud järgnev 1 kuu KOKKU kuudes

Inkassokeskus OÜ 427,32 11,19 7,46 6,86

Võlausaldaja Põhinõue

esimesed

2 kuud* järgnevad 20 kuud järgnevad 24 kuud järgnevad 36 kuud järgnevad 18 kuud järgnevad 1 kuu Kokku kuude s Swedbank As 4851,9 40,68 40,68 40,68 81,35 53,2

6. Samuti määras kohus, et määrus kuulub viivitamatult täitmisele alates selle edastamisest võlgnikule. Kohus tugines määruses võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse (VÕVS) § 35 lg-le 1, mille kohaselt võib võlgnik asjaolude muutumise korral esitada kohtule taotluse ümberkujundamiskava muutmiseks. VÕVS § 20 lõike 1 kohaselt peatub võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmisel viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõudelt kuni ümberkujundamiskava kinnitamiseni.

7. Kohus märkis, et ümberkujundamiskava kinnitamise ajaks oli võlgnik vahepealsete maksete tasumisega vähendanud oma põhikohustusi võlausaldajate ees. ETK Finants AS- ile on võlgnik vahemikus 15.03 kuni 28.11.2013 tasunud 37,25 eurot. Inkassokeskus OÜ- le on võlgnik vahemikus 15.03 kuni 28.11.2013 tasunud 15,35 eurot. Danske Bank A/S Eesti filiaalile on võlgnik vahemikus 15.03 kuni 28.11.2013 tasunud 10 eurot. Swedbank AS-ile on võlgnik vahemikus 15.03 kuni 28.11.2013 tasunud 149,29 eurot.

8. Kohus leidis, et eelnimetatud maksete võrra tuleb vähendada ümberkujunduskavas tunnustatud nõuet. Kuni kava kinnitamiseni tehtud maksete osas pidas kohus mõistlikuks mitte karistada võlgnikku maksete tegemise eest ning kohelda võrdselt kõiki võlausaldajad, sh neid, kellele võlgnik makseid vahepealsel ajal ei teinud.

9. Eelnevat arvestades leidis kohus, et 28.11.2013 kinnitatud võlgade ümberkujundamise kava tuleb muuta ETK Finants AS-i, Inkassokeskus OÜ, Danske Bank A/S Eesti filiaali ja Swedbank AS-i osas, arvestades ajavahemikus 15.03.2013 kuni 28.11.2013 muutunud võlgade põhiosade jääki.

10. VÕVS § 8 lg 1 alusel jättis kohus menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Määruskaebus

11. 02.05.2014 esitatud määruskaebuses palub Swedbank AS tühistada Harju Maakohtu 14.04.2014 määruse osas, millega maakohus muutis 28.11.2013 kinnitatud ümberkujundamiskava Swedbank AS- i ümberkujundatud nõude osas ja jätta võlgniku taotlus 28.11.2013 kinnitatud ümberkujundamiskava muutmiseks Swedbank AS-i ümberkujundatud nõude osas rahuldamata ja teha selles osas uus määruse, millega kohustada võlgnikku esitama kohtule uue ümberkujundamiskava Swedbank AS 28.11.2013 ümberkujundatud nõude osas vastavalt määruskaebuses esitatule või alternatiivselt, saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks ja kohustada maakohut asja uuel läbivaatamisel võtma seisukoha kaebuses ja maakohtule võlausaldaja poolt 19.03.2014 esitatud vastuses toodud põhjenduste osas.

12. Kaebajale jäävad maakohtu määruse sisust ja põhjendustest arusaamatuks elulised asjaolud, millele kaebaja palub kaebust lahendaval kohtul anda omapoolne hinnang. Esmalt soovib kaebaja teada, kas alati, kui võlgnik kava kinnitamiseni kohustusi täidab, tehakse hiljem tasaarvestus ja toimub kava muutmine. Kaebaja leiab, et säärast tasaarvestuse võimalust seadus tänases regulatsioonis ette näe ja kohtu poolt kohaldatud meede ei ole seega kooskõlas seaduse sisu ja mõttega. Teisalt tõusetub maakohtu määruse pinnalt ka menetluslik küsimus, kas võlgniku poolt teatud kohustuste täitmine menetluse kestel on automaatselt võlausaldajate ebavõrdne kohtlemine, mis annab aluse kinnitatud kava muutmiseks. Samuti lööb maakohtu määrus kõikuma õiguskindluse kava kehtivuse osas ja õigustatult tekib küsimus, mis hetkest kinnitatud kava kehtima hakkab. VÕVS §

29 lg 1 kohaselt ümberkujundamiskava kinnitamisega hakkab selles ettenähtud õiguslik tagajärg kehtima võlgniku ja isiku kohta, kelle õigusi ümberkujundamiskavaga mõjutatakse. Seega tekib kaebajal küsimus, miks peaks kava kehtima antud juhul tagasiulatuvalt või olema juba menetluse alustamise hetkest nö hõljuvalt kehtiv.

13. Kaebaja hinnangul on seaduse mõttega kooskõlas argument, mille kohaselt ümberkujundamise kava saab võlausaldajale luua õiguslikke tagajärgi üksnes juhul, kui see on kinnitatud VÕVS § 29 lg-s 1 sätestatud korras. Seega tuleb viidatud õigusnormist lähtudes asuda seisukohale, et seni kuni kohus ei ole kava kinnitanud ja see ei ole jõustunud, ei tulene võlausaldajale sellest ka mingeid kohustusi. Eelnev mõttekäik toetab argumenti, et seni kuni kohus ei ole kava kinnitanud, kehtib võlausaldaja ja võlgniku vahel nö vana lepinguline suhe, mille alusel on võlausaldajal õigus arvestada tasutud osamaksed veel ümberkujundamata ehk vana võlasuhte katteks nii nagu pooled selles lepingu sõlmimisel kokku leppisid. Antud juhul tasuti võlgniku poolt kaebajale võlgade ümberkujundamise menetluse algusest 15.03.2013 kuni kava kinnitamiseni 28.11.2013 makseid kokku summas 149,29 eurot, mille Swedbank AS arvestas vana võlasuhte põhiosa katteks. Pärast kava kinnitamist 28.11.2013 on Swedbank AS-ile võlgniku poolt tasutud makseid arvestatud kohtu poolt kinnitatud kavas ettenähtud korras. Seega leiab kaebaja, et maakohus on käesoleval juhul kohaldanud vääralt õigusnormi, mille tagajärjeks on ebaõige kohtumäärus.

Vastus määruskaebusele

14. Võlgnik leiab, et vaidlustatud maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning kaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.

Menetluse edasine käik

15. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

16. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 14.04.2014 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.

17. Nõustuda ei saa määruskaebuse seisukohaga, mille kohaselt ei näe kehtiv seadus ette võimalust kava kinnitamiseni kohustuste täitmisel hilisema tasaarvestuse tegemiseks ja kava muutmiseks. Vaidlustatud maakohtu määruses viidatud võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse (VÕVS) § 35 lg 1 kohaselt võib kohus asjaolude muutumise korral esitada kohtule taotluse ümberkujundamiskava muutmiseks. Nimetatud sättest ei tulene, et asjaolud, mis tingivad kava muutmise, peavad olema muutunud kava kinnitamise järgselt. Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt võimaldab VÕVS § 35 võlgnikul ja kohtul paindlikult võlgade ümberkujundamise kava täiendada, kui pärast selle kinnitamist ilmnevad nt kohtuvaidluses täiendavad nõuded, mille ümberjaotamiseta võib sattuda ohtu kogu senise võlgade ümberkujundamise kava täitmine. Samuti võib seaduse seletuskirja kohaselt kava muutmist õigustada nii võlgniku varalise seisundi halvenemine kui ka paranemine. Arvestades eeltoodut leiab ringkonnakohus, et võlgade ümberkujundamiskava muutmine on põhjendatud ka juhtudel, kui võlgnik võlgade ümberkujundamise menetluse kestel vähendab oma põhikohustusi võlausaldajate ees ja see asjaolu saab kohtule teatavaks pärast ümberkujundamiskava kinnitamist ning seetõttu ei vasta kinnitatud ümberkujundamiskavas kajastatud võlgniku põhikohustus tegelikule põhikohustuse suurusele.

18. Õige on määruskaebuses sisalduv seisukoht, et VÕVS § 29 lg-st 1 tulenevalt saab võlgade ümberkujundamise kava luua võlausaldajale õiguslikke tagajärgi üksnes ümberkujundamiskava kinnitamisest arvates. Eelnimetatu aga ei tähenda iseenesest, et juhul, kui võlgnik on enne ümberkujundamiskava kinnitamist tasunud võlausaldajatele makseid, ei saaks seeläbi muutunud võlgniku kohustustega arvestada ja kinnitatud ümberkujundamiskava muuta. Vastupidine käsitlus ei oleks kooskõlas võlgade ümberkujundamise menetluse eesmärgiga, milleks on võimaldada makseraskustes füüsilisele isikule tema võlgade ümberkujundamist selleks, et ületada makseraskusi ja vältida pankrotimenetlust. Võlgnikupoolse hea tahte avaldusena enne ümberkujundamiskava kinnitamist tasutud maksetega mittearvestamisel pärast kava kinnitamist ja ümberkujundamiskava muutmata jätmise korral tekiks olukord, kus võlausaldajad, kelle ees võlgnik võlgade ümberkujundamise avalduse esitamise ja ümberkujundamiskava kinnitamise vahelisel perioodil oli maksete tasumisega vähendanud oma põhikohustusi, oleksid sellest hoolimata õigustatud saama võlgnikult tegelikust laenu põhiosa jäägist suuremaid põhiosa makseid. Eeltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et maakohtu poolt kinnitatud võlgade ümberkujundamiskava muutmine võlgniku vähendatud põhinõude võrra ei riiva kaebuse esitaja õigustatud huve ega aseta kaebajat võlausaldajana halvemasse olukorda võrreldes kava muutmisele eelneva olukorraga. Põhjendatud ei ole kaebaja käsitlus, mille kohaselt saaks kaebaja võlausaldajana enne kava kinnitamist tasutud maksed arvestada võlgniku laenukohustuse katteks ja oleks hiljem kinnitatud võlgade ümberkujundamise kava kohaselt taas õigustatud sama summa saamiseks.

Iko Nõmm

Tiit Kollom

Imbi Sidok-Toomsalu