2-14-21532/6 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht

08. september 2014 Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-14-21532 Tsiviilasi

T. M. hagi M. M. vastu abielu lahutamise nõudes Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja T. M., isikukood *, elukoht *, e-post * Kostja M. M., isikukood *, elukoht *, e-post * Kohtuistungi aeg

08. september 2014

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi.

2. Lahutada T. M. (isikukood *) ja M. M. (isikukood *) abielu, mis on registreeritud *. aastal ja mille kohta on koostatud * * Perekonnaseisuosakonnas abieluakt nr *.

3. Kohtuotsuse ärakiri saata hagejale ja kostjale.

4. Jõustunud kohtuotsus saata * kantseleile perekonnaseisutoimingute tegemiseks.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Menetluse käik

08.06.2014. a esitas hageja kohtule hagiavalduse, milles palub lahutada abielu, jätta alaealised lapsed hageja kasvatada ning rahalised kulutused, mis on seotud lastega, jätta kostja kanda. Muuhulgas hagiavalduse asjaoludes toob hageja välja, et nõustub kostja ettepanekuga jätta korter hagejale. 16.06.2014. a määrusega jättis kohus käiguta T. M. hagiavalduse ja andis hagejale tähtaja nõuetekohase hagiavalduse esitamiseks ja vajadusel riigilõivu tasumiseks. 20.06.2014. a saabus kohtusse täpsustatud hagiavaldus, milles hageja soovib hagiavaldusega poolte vahel sõlmitud abielu lahutamist, kuna seda ei ole võimalik teha perekonnaseisuametis kostja elukoha tõttu (Soome Vabariigis). Ühisvara jagamise ja laste ülalpidamise osas jõuavad pooled kokkuleppele kohtuväliselt. 29.07.2014 võttis Pärnu Maakohus tsiviilasja menetlusse. 08.09.2014 toimunud kohtuistungil vaatas kohus tsiviilasja läbi.

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud ning hageja seisukoht kohtus

Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu registreeritud *. Poolte kooselust on sündinud kaks tütart M. M. on sündinud *. aastal ja M. M. on sündinud *. aastal. Pooltel on ühine otsus abielu lahutamiseks. Kostja töötab juba üle kümne aasta Soomes. 2014 mais ilmnes, et kostjal on pikemat aega suhe teise naisega. Hageja soovib abielu lahutada. Ühisvara ja laste elatise osas loodavad pooled saavutada kohtuvälise kokkuleppe. 08.09.2014 toimunud kohtuistungil jäi hageja esitatud hagi juurde. Hageja selgitas, et tema ja kostja suhted on pöördumatult muutnud. Faktilised abielulised suhted on poolte vahel lõppenud juba paar aastat tagasi. Pooled on lahku kasvanud. Kostja annab küll raha laste ülalpidamiseks, kuid laste faktilisest kasvatamisest ta osa ei võta. Alates 2014 kevadest ei ole kostja käinud poolte ühises elukohas. 2013 sügis-talvel tegi hageja ettepaneku abielu lahutada, kuid kostja sellega ei nõustunud, lubades suhete parandamist. Arvestades, et kostja on leidnud endale uue suhte, ei ole leppimine võimalik ning hageja palub abielu lahutada.

Kostja seisukoht

Kostja tunnistab esitatud hagi ja nõustub, et poolte abielu tuleb lahutada. Kostja hinnangul on abielulised suhted lõppenud 3-4 aastat tagasi. Viimastel aastatel on suhted poolte vahel olnud vaid külaskäigu tasemel. Kostja võttis õigeks, et tal on kooselu teise naisega.

Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas

Kohus, kuulanud ära pooled ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hageja nõue poolte abielu lahutamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on poolte abielu sõlmitud *, abieluakt nr * /tl 6/.

Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 65 lg 2 järgi abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi.

Mõlemad pooled on kohtule kinnitanud, et nad soovivad lahutust ning oma abielulisi suhteid nad ei taasta. Hagi on kohtule esitatud seetõttu, et perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. Kuna poolte vahel on faktilised abielulised suhted lõppenud juba 3-4 aastat tagasi ja kostjal on käesoleval ajal uus elukaaslane, siis ei ole kohtul alust arvata, et pooled oma abielulisi suhteid taastaksid. Pooled elavad erinevates riikides – hageja Eestis ja kostja Soomes. Ka see asjaolu kinnitab kohtu veendumust, et pooled oma abielu ei taasta. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi ja lahutab poolte abielu.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 ja 2 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis

TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Eeltoodu alusel jäävad poolte menetluskulud poolt endi kanda.

Ruth Sild

Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/