1-13-3315/32 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (5) Kriminaalasi nr 1-13-3315

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

05.09.2014.a (kohtuistung toimus Jõgeva kohtumaja kaugkohtuistungina 02.09.2014.a) Kriminaalasja number 1-13-3315 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sek

retär Viivi Kalme Prokurör Margit Luga Taotlus

Süüdimõistetu A.O

suhtes

karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamine Süüdimõistetu A.O

isikukood xxx; asukoht: viibib karistuse

kandmisel Tartu Vanglas; elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx RESOLUTSIOON

Kohaldada A.O

suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli.

KarS § 871

lg 3 alusel määrata karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks 1 (üks) aasta.

KarS § 871 lg 1 ja § 75 lg 1 alusel kohustada A.O järgima karistusjärgse käitumiskontrolli perioodil KarS § 75 lg s 1 sätestatud kontrollnõudeid: -

1) xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx elada kohtu määratud alalises elukohas –

2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks;

5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha

2 (5) vahetamiseks;

6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2, 4 alusel määrata A.O-le karistusjärgse

käitumiskontrolli ajaks järgmised lisakohustused:

1) mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume;

2) asuma tööle või võtma end Töötukassas arvele mitte hiljem kui 2 (kaks) nädala jooksul vabanemisest alates.

Määrus A.O suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks

Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Valga talitusele.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui

kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu

Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD

JA MENETLUSE KÄIK Tartu Maakohtu 10.04.2013.a otsusega kriminaalasjas 1-13-3315 tunnistati A.O süüdi KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64

lg 1, 3 alusel liideti karistusele 24.01.2013.a Tartu Maakohtu otsusega kriminaalasjas 1-13-656

A.O-le mõistetud karistus 1 aasta 5 kuud 21 päeva vangistust üksikkaristustest

raskeima suurendamise teel ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumist mõisteti A.O-le 1 aasta 11 kuud 21 päeva vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel arvati liitkaristusest maha

A.O poolt 24.01.2013.a kohtuotsuse järgi osaliselt ärakantud karistus

02.10.2012.a kuni 09.04.2013.a, s.o 6 kuud ja 8 päeva vangistust. A.O-le

kohtuotsuste kogumis mõistetud liitkaristuse ärakandmata osa oli 1 aasta 5 kuud 13 päeva

vangistust, mille algust arvestati alates 10.04.2013.a.

03.06.2014.a edastas Tartu Vangla materjalid A.O suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamisega.

Pärast kohtule materjalide esitamist on A.O süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu

18.06.2014.a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-5279

KarS § 121 järgi ja karistuseks mõisteti 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati A.O-le mõistetud karistust Tartu

Maakohtu 10.04.2013.a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-3315 mõistetud karistuse ärakandmata

osa 3 kuu ja 6 päeva vangistuse võrra ning mõisteti A.O ärakandmisele

kuuluvaks liitkaristuseks . 04.07.2014.a. 6 kuud ja 6 päeva vangistust Kohtuotsus jõustus Kinnipeetava karistusaeg algas 18.06.2014 23.12.2014.a. .a ja lõpeb

Kohtule e Tartu Vangla toetab A.O-le sitatud materjalidest nähtub, et käitumiskontrolli kohaldamist pärast vangistuse täies ulatuses ärakandmist.

KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD

Kohus pidas kohtuistungi 02.09.2014.a. A.O avaldas, et soovib, et tema suhtes kohaldataks karistusjärgset käitumiskontrolli.

3 (5)

Prokurör toetas karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. Prokurör leidis, et vangla ja

kriminaalhooldaja poolt esitatud materjalide kohaselt ei ole A.O hoiakud

seadustesse muutnud. kohaldada A.O suhtes Prokurör tegi ettepaneku

käitumiskontrolli vähemalt üheks aastaks ja kohustada A.O asuda elama

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Lisaks pidas prokurör vajalikuks lisada kohustus mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ning kuu A.O ja lanud ära prokuröri, leiab, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine A.O suhtes

on põhjendatud.

Kohus on seisukohal, et formaalsed eeldused A.O suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisek on täidetud s .

KarS § 871

lg 1 p 1, 2 sätestab, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt § s 75 sätestatule, kui KarS - isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt 2 on ära kandnud mõistetud vangistuse täies -aastase vangistusega ning ta

ulatuses ning teda on enne nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt 1-aastase vangistusega.

Käesolevat karistust kannab A.O Tartu Maakohtu 18.06.2014.a otsuse alusel kriminaalasjas nr 1-14-

5279, millega tunnistati ta süüdi KarS § 121 alusel ja karistuseks mõisteti

3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati A.O-le mõistetud karistust

Tartu Maakohtu 10.04.2013.a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-3315 mõistetud karistuse

ärakandmata osa 3 kuu ja 6 päeva vangistuse võrra ning mõisteti A.O ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 6 kuud ja 6 päeva vangistust. Tartu Maakohtu 10.04.2013.a otsusega kriminaalasjas 1-13-3315 tunnistati

A.O süüdi KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64

lg 1, 3 alusel liideti karistusele 24.01.2013.a Tartu Maakohtu otsusega kriminaalasjas 1-13-656

A.O-le mõistetud karistus 1 aasta 5 kuud 21 päeva vangistust üksikkaristustest

raskeima suurendamise teel ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumist mõisteti A.O-le 1 aasta 11 kuud 21 päeva vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel arvati liitkaristusest maha

A.O poolt 24.01.2013.a kohtuotsuse järgi osaliselt ärakantud karistus

02.10.2012.a kuni 09.04.2013.a, s.o 6 kuud ja 8 päeva vangistust. A.O-le

kohtuotsuste kogumis mõistetud liitkaristuse ärakandmata osa on 1 aasta 5 kuud 13 päeva vangistust. Tartu Maakohtu 24.01.2013.a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-656 tunnistati A.O süüdi KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi ja mõisteti talle karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1

alusel liideti Tartu Maakohtu 02.10.2012 otsusega mõistetud karistus, s.o vangistus 1 aasta 1 kuu ja 21 päeva, lõplikuks karistuseks mõisteti A.O-le liitkaristus vangistusena 1 aasta 5 kuud ja 21 päeva, karistuse alguseks loeti 02.10.2012.a. Seega on A.O-le kokku liitkaristustena etud rohkem kui 2-aastane kogumis mõist

vangistus, süüdimõistetu on vangistuses viibinud alates 02.10.2012.a ning peaks vabanema 23.12.2014.a.

Enne seda on Tartu Maakohtu 02.10.2012.a otsusega kriminaalasjas nr 1-12-9379 A.O

274 lg 1 3 kuud vangistust süüdi tunnistatud KarS § järgi ja karistuseks mõisteti . KarS § 65 lg 2 alusel suurendati A.O-le mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 23.03.2012.a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 10 kuud 21 päeva vangistuse võrra ning mõisteti lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 aasta 1 kuu ja 21 päeva vangistust.

4 (5)

Sellega on täidetud formaalsed eeldused suhtes karistusjärgse A.O käitumiskontrolli kohaldamiseks.

KarS § 871

ohus kohaldada isik lg 1 p 3 järgi võib k u suhtes pärast vangistuse ärakandmist

käitumiskontrolli vastavalt § s 75 sätestatule, kui arvestades kuriteo toimepanemise KarS -

asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid.

A.O on varasemalt - kui kriminaalkorras. korduvalt karistatud nii väärteo

Korduvalt on ta ka vangistuses viibinud. Kuriteod on valdavalt varavastased, kuritegelik

käitumine on väga pika aja jooksul. Käesolevat karistust kannab talle iseloomulik olnud

varavastaste kuritegude ja vanglateenistuse ametniku suhtes vangistuses toimepandud

vägivallateo eest. Kuritegelik käitumine on põhjustatud puudulikest materiaalsetest oskustest ning töökoha puudumisest. ei ole A.O sõltuvust Vangla iseloomustuse kohaselt

alkoholist või narkootikumidest. A.O

puhul on tegemist ka töövõimetuspensionäriga, töövõimetus 70%.

Karistuse kandmise jooksul ei ole A.O kinnipidamiskoha käitumine olnud

korrale vastav. Distsiplinaarkaristusi valdavalt korraldustele allumatuse ja on mõistetud palju, kaaskinnipeetavate suhtes vägivalla kasutamise eest. Vangistuse jooksul on A.O pigem madalat motivatsiooni oma näidanud üles käitumist muuta. Ta on osalenud küll taasühiskonnastavates tegevustes, kuid need ei ole piisavad

temast lähtuvate riskide maandamiseks. A.O ei ole soovinud osaleda

sotsiaalabiprogrammis Õige Hetk, kuna soovis keskenduda riigikeele õppele. Küll aga on

A.O

töötanud vangla tööhõives majandusabitöölisena ning läbis sotsiaalprogrammi Vihajuhtimine. Vabanemisjärgselt on võimalik asuda elama sotsiaalmajja aadressil Piiri 19 A.O

Valga juhul kui täidab kodukorra reegleid. puudub toetav pere või A.O

tutvusringkond. Ka töökoht vabanemisel puudub, mis suurendab riski hakata taas sissetulekut kuritegelikul teel omandama. Lisaks on A.O suures summas tasumata rahalisi kohustusi.

Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates leiab kohus, et A.O suhtes on põhjendatud kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli. Kohus, arvestades A.O

varasemat elukäiku ja kuritegude toimepanemise asjaolusid, aga ka vabanemisjärgseid elutingimusi ja A.O isikut, on seisukohal, et kuivõrd varasemad karistused ei ole A.O alus arvata, et sellel käitumisharjumusi suutnud muuta, puudub igasugune

korral on A.O ise muutma ja seadma endale võimeline oma senist eluviisi

õiguskuulekad eesmärgid. Selleks, et maksimaalselt maandada lähtuvaid A.O-st kuriteoriske, teostada tema üle järelevalvet ja aidata kaasa tema resotsialiseerumisele, on kohtu hinnangul vajalik karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine.

Kohus peab põhjendatuks kohaldada KarS § 87 A.O suhtes 1

lg 3 alusel

karistusjärgset käitum võiks iskontrolli 1 aasta. Nimetatud aeg kohtu hinnangul olla piisav, et toetada A.O

resotsialiseerumist ja teostada tema üle järelevalvet. Karistusjärgse käitumiskontrolli ajal tuleb täita KarS § 75 lg s 1 sätestatud A.O -

kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2, 4 alusel peab kohus põhjendatuks määrata A.O-le

lisakohustusi. Kuritegude toimepanemise riskide vähendamiseks tuleb kohustada

A.O karistusjärgse käitumiskontrolli mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Lisaks tuleb A.O kohustada asuma tööle või võtma end Töötukassas arvele mitte

5 (5) hiljem kui 2 nädala jooksul vabanemisest alates. Töökoha olemasolu võimaldab kohtu hinnangul

paremat resotsialiseerimist ja maandab uute kuritegude toimepanemise riske. Siinjuures on oluline, et varasemalt on A.O korduvalt pannud toime varavastaseid süütegusid. Seega kindla sissetuleku ja seeläbi materiaalse kindlustatuse olemasolu on vajalik. KarS § 871 pandud lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle

kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pikendada käitumiskontrolli tähtaega korraga kuni ühe aasta võrra või määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s

2 sätestatule. KarS § 331

4

sätestab, et kontrollnõude või käitumiskontrolli raames pandud

kohustuse kuritahtliku rikkumise eest karistusjärgsele käitumiskontrollile allutatud isiku poolt karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 4261, § 432 lg 3.

Kohtunik