3-14-50217/21 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht

8. september 2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-50217 Haldusasi OÜ Insmerk (likvideerimisel) kaebus Rae valla kohustamiseks väljastama haldusakt, millega kohustatakse AS-i Elveso lõpetama Rae vallas Kopli külas Kooli tn L1 ning Linnu tee T1 ja T2 kinnistutel kaebajale kuuluvate tehnorajatiste valdamine ja kasutamine ilma kaebaja nõusolekuta Menetlusosalised Kaebaja – OÜ Insmerk (likvideerimisel) Vastustaja – Rae vald Kolmas isik – AS Elveso Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 7. mai 2014. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus OÜ Insmerk (likvideerimisel) määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta OÜ Insmerk (likvideerimisel) määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

7. mai 2014. a määrus kohtuasjas nr 3-14-50217 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4 ja § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Insmerk (likvideerimisel) esitas 21.02.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse (15.04.2014 täiendatud) Rae valla kohustamiseks väljastada haldusakt, millega kohustatakse AS-i Elveso lõpetama Rae vallas Kopli külas Kooli tn L1 ning Linnu tee T1 ja T2 kinnistutel kaebajale kuuluvate tehnorajatiste valdamine ja kasutamine ilma kaebaja nõusolekuta. Kaebuse põhjenduste kohaselt ehitas viidatud kinnistutel asuvad veeja kanalisatsioonitrassid välja kaebaja 2004.-2005. a ehituslubade alusel. Praegu kasutab neid rajatisi ilma õigusliku aluseta Rae vallale kuuluv vee-ettevõtja AS Elveso tasulise ühisveevärgiteenuse osutamiseks. Rajatiste väljaehitamise ajal oli maareform lõpule viimata. Kaebaja sai 2013. a oktoobris teada, et nüüdseks kuuluvad nimetatud kinnistud Rae valla omandisse. Rajatised on välja ehitatud tervikliku kompleksina, millest riigimaal paikneva rajatiste osaga seoses toimub kohtumenetlus

3-14-50217 2(4) haldusasjas nr 3-13-1016. Kaebaja on esitanud munitsipaalmaal asuvate rajatiste osaga seoses Rae vallale 22.01.2014 nõude, millele vald ei ole seni vastanud. Kaebaja omandiõiguse tuvastamine on oluline kaebaja põhivara õige väärtuse väljaselgitamiseks tema likvideerimismenetluses.

2. Rae vald pidas 30.04.2014 esitatud seisukohas kaebust perspektiivituks ja palus selle jätta menetlusse võtmata. Valla selgituste kohaselt on vald väljastanud 2004. ja 2007. a vaidlusalusel detailplaneeringualal ehitusja kasutuslubasid tehnorajatiste kohta, kuid kuna tehnorajatiste väljaehitamise ajal kuulusid vaidlusalused maaüksused reformimata riigimaana riigi omandisse ning vallale teadaolevalt ei ole Harju maavanem ega minister andnud kaebajale maakasutusõigust riigimaale ehitamise kohta, siis on tegemist ebaseaduslike ehitistega, mis läksid kinnisasjade munitsipaalomandisse andmisel kinnisasja oluliste osadena Rae valla omandisse. Vald on 30.04.2013 korralduse nr 452 alusel sõlminud 14.08.2013 AS-ga Elveso isikliku kasutusõiguse seadmise ja asjaõiguslepingud. Kanne kinnistusraamatusse AS Elveso kasuks seatud isikliku kasutusõiguse kohta tehti 29.08.2013.

3. AS Elveso selgitas samuti 02.05.2014 seisukohas, et temale teadaolevalt ei ole kaebajale antud nõusolekut ehitada riigimaale, mistõttu on tegemist ebaseaduslike ehitistega, mis muutusid kinnisasja olulisteks osadeks.

4. Tallinna Halduskohus tagastas 07.05.2014 määrusega OÜ Insmerk (likvideerimisel) kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, kuna vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, sest tegemist on eraõigusliku vaidlusega. Kohtu hinnangul on kaebuse eesmärk Kooli tn L1 ning Linnu tee T1 ja T2 kinnistutel asuvate tehnorajatiste omandiõiguse tunnustamine. Vaatamata asjaolule, et kaebaja vaidleb omandiõiguse üle Rae valla, st avalik-õigusliku organiga, on vaidlus sisuliselt asjaõiguslik. Omandiõiguse tuvastamiseks tuleb kaebajal pöörduda maakohtu poole. Kaebaja saab samas asjas nõuda ka Rae vallalt ja AS-lt Elveso tema omandiõiguse rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist (vt asjaõigusseaduse § 68 lg 1). Samuti saab ta vaidlustada Rae valla ja AS Elveso vahel 14.08.2013 sõlmitud lepingut. Kohus hindab sama menetluse käigus ka Rae valla 30.04.2013 korralduse nr 452 õiguspärasust. Maakohus tuvastab selles asjas, kas kaebajal oli õiguslik alus võõrale maale ehitamiseks ja kelle omandisse vaidlusalused tehnorajatised praegusel ajal kuuluvad. Kui leiab tuvastamist, et rajatised on kaebaja omandis, saab maakohus keelata Rae vallal ja AS-l Elveso nende rajatiste kasutamise. Käesolev vaidlus ei ole sarnane haldusasjas nr 3-13-1016 toimuva vaidlusega, sest selles asjas vaidlustas kaebaja keskkonnaministri haldusakte. Seega oli tegemist avalik-õigusliku vaidlusega. Käesolevas asjas ei vaidlusta kaebaja ühtegi konkreetset haldusakti. Kaebaja õiguste kaitsele ei aita kaasa ainuüksi Rae valla 30.04.2013 korralduse nr 452 vaidlustamine. HKMS § 43 lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. OÜ Insmerk (likvideerimisel) palub määruskaebuses tühistada halduskohtu 07.05.2014 määrus. Kaebaja väidet selle kohta, et osa kaebaja poolt välja ehitatud tehnorajatistest paiknevad Linnu tee T1 ja T2 kinnistutel, ei ole Rae vald ümber lükanud. Vaidlust ei ole selles, et Kooli tn L1 kinnistul paikneb veetorustik pikkusega 131,9 m ja kanalisatsioonitorustik pikkusega 126,5 m, kuid selleks, et AS Elveso saaks osutada ühisveevärgiteenust Linnu tee 8a omanikule, ei ole see

3-14-50217 3(4) ilma Linnu tee T1 ja T2 kinnistuid kasutamata võimalik. Ühisveevärgiteenuse osutamisest, s.h riigimaa kaudu, on huvitatud Rae vald ja temale kuuluv AS Elveso, seetõttu tuleb detailplaneeringu alusel tehnorajatiste väljaehitamiseks tehtud kulutused, s.h riigimaal paiknevate rajatiste osas, hüvitada kaebajale Rae vallal ja/või AS-l Elveso. Halduskohus ei ole põhjendanud, miks tuleks Rae valla ja AS Elveso vahelist kokkulepet ühisveevärgija kanalisatsioonirajatiste kasutamiseks ning sellest tulenevat kinnisturaamatu kannet vaidlustada maakohtus. Samuti ei ole kohus põhjendanud, miks ei oma tähtsust kaebaja esitatud tõendid selle kohta, et kaebaja nõue põhineb Rae valla poolt kehtestatud detailplaneeringu realiseerimisel, millega riik haldusasjas nr 3-13-1016 on nõustunud. Kaebajal on oma õiguste efektiivseks kaitseks oluline teada, miks ei ole kohustamiskaebusel perspektiivi.

6. Rae vald palub jätta määruskaebuse rahuldamata.

7. AS Elveso kohtu määratud tähtajaks vastust ei esitanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Määruskaebuse esitaja poolt viidatud kohtuasja nr 3-13-1016 käik ei ole käesoleva määruskaebuse lahendamisel määrava tähtsusega. Asjaolu, et nimetatud asjas tunnistas keskkonnaminister ise tsiviilõigusliku lepingu aluseks olnud haldusakti kehtetuks ning tsiviilõiguslikku lepingut selle poolte kokkuleppel muudeti, ei mõjuta käesoleva vaidluse lahendamisel halduskohtu pädevuse määratlemist.

9. Halduskohtu pädevuse määratlemisel ei ole tähtsust ka sellel, et kaebajale võib olla tekkinud usalduskahju detailplaneeringu realiseerimisest. Selline kahjunõue valla vastu, kelle tegevusega kaebaja leiab endale kahju olevat tekkinud, võib olla tõepoolest avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju – nagu kaebaja viitega Riigikohtu halduskolleegiumi 08.05.2014 otsuses kohtuasjas nr 3-3-1-9-14 selgitatule arvab –, ent ei tähenda, et kahju edasiseks kõrvaldamiseks saab olla avalik-õiguslikke nõudeid. Sellist kahju tuleb ringkonnakohtu arvates vältida nõudega valla ja AS Elveso vahelise isikliku kasutusõiguse lepingu tühisuse tuvastamise või lõpetamise nõudega. Need nõuded on suunatud eraõigusliku lepingu kehtivuse lõppemisele. 14.08.2013 lepingut tuleb pidada tsiviilõiguslikuks, sest lepingul puuduvad halduslepingule omased tunnused (haldusmenetluse seaduse § 95) ja see sõlmiti eraõiguslikule lepingule omases korras. Seejuures lepingu tühisuse tuvastamise nõuet saab kaebaja esitada, nagu ringkonnakohus 02.09.2013 määruses asjas nr 3-13-1016 selgitas, koos lepingu aluseks oleva haldusakti tühistamise nõudega HKMS § 5 lg 2 ja HKMS § 37 lg 4 alusel, lepingu kehtivuse lõppemise nõue on aga eraõiguslik nõue, sest selle esitamiseks ei ole ühegi haldusakti vaidlustamine vajalik. HKMS § 5 lg 2 on halduskohtus lahendatavate küsimuste määratlemisel erinorm, mis võimaldab eraõigusliku tehingu tühisuse tuvastamist juhul, kui selline vastustaja eraõiguslik tahteavaldus on tehtud haldusaktis või selle alusel. Lepingu lõpetamise nõude esitamisel halduskohtul selline erandlik volitus puudub. Kaebuse eesmärk on suunatud käesolevas asjas eraõigusliku lepingu lõpetamisele ning kohustamisnõudega seda lahendada ei saa. Halduskohus selgitas õigesti, et sellise nõudega tuleb pöörduda maakohtu poole tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

10. Halduskohus jättis aga kaebajale ebaõigesti selgitamata, et olukorras, kus kaebaja leiab, et isikliku kasutusõiguse seadmine AS Elveso kasuks oli algusest peale ebaõige, sest veeja ka-

3-14-50217 4(4) nalisatsioonitrass on kaebaja, mitte valla kui kinnisasja omaniku omandis, on tõhusam õiguskaitsevahend nimetatud eraõigusliku tehingu aluseks oleva haldusakti tühistamise ja lepingu tühisuse tuvastamise nõude esitamine.

11. Nimetatud eksimus kohtu selgitamiskohustuse täitmisel ei too aga kaasa halduskohtu määruse tühistamist, sest kaebaja on haldusasjas nr 3-14-426 esitatud kaebuses sellised nõuded pärast käesolevas asjas vaidlustatud halduskohtu määruse tegemist juba esitanud ning halduskohus võttis need nõuded 26.08.2014 määrusega menetlusse.

12. Seetõttu jääb määruskaebus rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets