3-13-774/33 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Agu Timmi ja Maili Lokk Otsuse tegemise aeg ja koht 05.09.2014, Tartu Haldusasja number 3-13-774 Haldusasi Andrei Antonovi kaebus Viru Vangla 15.02.2013. a käskkirja nr 6-1/212-KP õigusvastasuse tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 27.08.2013. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Andrei Antonovi apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Andrei Antonov Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 27. augusti 2013. a otsus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, so 05.09.2014, arvates (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Viru Vangla kinnipeetava Andrei Antonovi ja kaaskinnipeetava vahel toimus 11.11.2011 konflikt, mille käigus A. Antonov lõi kaaskinnipeetavat näkku. Toimunud intsidendiga seoses kohaldati A. Antonovi suhtes Viru Vangla 15.11.2011. a käskkirjaga nr 6-1/646-KP täiendavaid julgeolekuabinõusid vangistusseaduse (VangS) § 69 lg-dest 1, 3 ja 4 tulenevate piirangutega. Viru Vangla 15.02.2012. a käskkirjaga nr 6-1/96-KP pikendati täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist kolmeks kuuks. Viru Vangla 15.05.2012. a käskkirjaga nr 6-1/316-KP pikendati täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist kolmeks kuuks.

Viru Vangla 15.08.2012. a käskkirjaga nr 6-1/587-KP pikendati täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist kuueks kuuks. Viru Vangla 15.02.2013. a käskkirjaga nr 6-1/212-KP pikendati A. Antonovi suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist, mille kohaldamise eesmärgiks oli vältida kinnipeetavast tulenevat ohtu vangla julgeolekule ning hoida ära edaspidised õigusrikkumised. Nimetatud käskkirjaga jätkati A. Antonovi suhtes järgnevate julgeolekuabinõude kohaldamist: 1) eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine, et teostada tõhusamat järelevalvet kinnipeetava üle ja vältida kokkupuuteid teiste kinnipeetavatega, kelle suhtes isik võib kasutada füüsilist vägivalda; 2) kinnipeetava vanglasisese liikumisja suhtlemisvabaduse piiramine, et välistada kokkupuuteid teiste kinnipeetavatega, kelle elu ja tervist kinnipeetav võib ohustada; 3) kehakultuuriga tegelemise keelamine, mis seisneb spordivahendite, spordisaali ja spordiväljakute kasutamise keelamises, kuna sinna sattumisel ei ole tagatud vanglasisese liikumisja suhtlemisvabaduse piiramine ning mille vajaduse tingib ka lukustatud osakonna eripära. Kuna A. Antonovil ei olnud enam kehtivaid distsiplinaarkaristusi, kohaldati tema suhtes soodustusena ühe tunni jooksul päevas liikumist E8 koridori otsas, mis on eraldatud trelluksega ning grupitööruumis 3460, kus kinnipeetaval on võimalik vaadata televiisorit. A. Antonov esitas vaide nimetatud käskkirja kehtetuks tunnistamiseks, kuid Viru Vangla 22.03.2013. a vaideotsusega nr 6-12/61-1 jäeti vaie rahuldamata. 2. A. Antonov esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Viru Vangla 15.02.2013. a käskkirja. Kaebuse põhjendused: 2.1. Kaebaja suhtes ei esine VangS § 69 lg-s 1 nimetatud aluseid täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks, sest kaebaja on käitunud enam kui aasta õiguskuulekalt ning tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Seega on täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise alused VangS § 69 lg 3 tähenduses ära langenud. Vangla põhjendab jätkuvalt täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist kaebaja kriminaalkorras karistatusega, aastatetaguste intsidentidega ning kustunud distsiplinaarkaristustega. 2.2. Vangla piirab vaidlusaluse käskkirjaga õigusvastaselt kaebajale vangistust reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid õigusi. Tegemist on ebaproportsionaalse meetmega, kuna selle ajaline kestus on põhjendamatult pikk. 3. Tartu Halduskohtu 27.08.2013. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel: 3.1. VangS § 69 lg 1 kohaselt kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub vangistusseaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidivõi põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õigusrikkumise ärahoidmiseks. Täiendavate julgeolekuabinõude ja vastavate meetmete (VangS § 69 lg 2) kohaldamisel on vanglal kaalutlusõigus. 3.2. Kuna täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega piiratakse oluliselt kinnipeetava õigusi, peab nende kohaldamine toimuma vastavuses proportsionaalsuse põhimõttega, olema taotletud eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas. 3.3. Vaidlusaluse käskkirjaga pikendati kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist kuueks kuuks, kuna vangla hinnangul on kinnipeetav ohtlik vangla julgeolekule ning selleks, et hoida ära edaspidiseid raskeid õigusrikkumisi. Riigikohtu halduskolleegium leidis 13.11.2009. a otsuses nr 3-3-1-63-09, et „ennetava meetme rakendamine toimub tulevikku suunatud prognoosi alusel, milles haldusorgan annab piiratud teabe pinnalt hinnangu, kas kaitstava õigushüve kahjustus on tõenäoline. Ennetava meetme rakendamisel ei ole oluline, et kaitstava õigushüve kahjustus kindlasti saabuks, vaid see, et õigushüve kahjustus on tõenäoline.“ Riigikohtu halduskolleegiumi 02.07.2010. a otsuse nr 3-3-1-33-10 p-s 12 märgiti, et täiendavaid 2

julgeolekuabinõusid tuleks kohaldada preventiivsel või tõkestaval eesmärgil, mistõttu ei ole alati nõutav, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise aluseks olevad asjaolud oleksid tuvastatud distsiplinaar-, väärteovõi kriminaalmenetluse reeglite kohaselt. Nende meetmete kohaldamiseks võib olla piisav, et vanglal on tekkinud põhjendatud kahtlus kaitstava õigushüve kahjustamises. 3.4. Vangla on täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel arvestanud kaebaja käitumist vangistuse ajal kogumina, s.o tema poolt toimepandud kuritegusid, käitumist vanglaametnike ja kaaskinnipeetavatega. Täiendavate julgeolekuabinõude valikul on arvestatud kaebaja ustavusega kriminaalse subkultuuri väärtustele ja kaebaja isikuomadustega, mis võivad kaasa tuua kaebaja ettearvamatut ja agressiivset käitumist. 3.5. Vaatamata juba mitmeid kuid kohaldatud täiendavatele julgeolekuabinõudele, ei ole kaebajast lähtuv oht kaaskinnipeetavate ja vanglaametnike elule ja tervisele ära langenud või olulisel määral vähenenud. Kaebaja väide selle kohta, et ta ei ole täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise ajal uusi õigusrikkumisi toime pannud, üksnes kinnitab valitud meetmete õigsust. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 4. A. Antonov esitas apellatsioonkaebuse, milles palub kohtuotsus tühistada ja kaebus rahuldada ning vaidlusalune käskkiri õigusvastaseks tunnistada. Kaebaja märgib, et soovib käskkirja õigusvastasuse tuvastamist, kuna alates 15.08.2013 kohaldatakse tema suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid uue käskkirja alusel, mistõttu vaidlusalune käskkiri enam ei kehti. Õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamisel on kaebajal preventiivne huvi, ühtlasi soovib kaebaja tulevikus esitada vangla vastu kahju hüvitamise nõuet. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 4.1. Käesoleval juhul ei esine konkreetset ja vahetut ohtu kinnipeetavale endale või teistele isikutele, seda kinnitavad ka kaaskinnipeetavate antud ütlused. 4.2. Vangla on kaebaja suhtes korduvalt pikendanud samade põhjenduste alusel täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist. See viitab kaalutlusõiguse teostamata jätmisele. Vanglal puudub õiguslik alus piiramatult kohaldada isiku suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid. 4.3. Halduskohtu otsus on põhjendamata, kuna selles viidatakse ainult vaidlusaluses käskkirjas ja vangla kirjalikes vastuväidetes esitatud seisukohtadele. Igasugune kohtunikupoolne analüüs ja põhjendused puuduvad. 4.4. Vangla ei ole esitanud halduskohtule materjale, mis tõendaksid, et kaebaja järgib kriminaalset subkultuuri ja mõjutab kaaskinnipeetavaid negatiivselt käituma. Kaebaja ei ole ka kunagi väitnud, et ta kaotab vihasena enesekontrolli ja muutub agressiivseks. 4.5. Kaebaja hinnangul kinnitab asjaolu, et ta ei ole pea kahe aasta jooksul õigusrikkumisi toime pannud seda, et ta on suuteline käituma õiguskuulekalt. 5. Viru Vangla vastuses palutakse apellatsioonkaebus rahuldamata jätta. Vastuse kohaselt: 5.1. Alus täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks võib olla seotud isiku varasema käitumisega, sealhulgas kuriteoga, mille eest kinnipeetav karistust kannab. Samas peavad täiendavalt sellele asjaolule ilmnema ka VangS § 69 lg-s 1 toodud alused. 5.2. Vaidlusalusest käskkirjast nähtuvalt on vangla täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel arvestanud kaebaja käitumist vangistuse ajal kogumina, s.o tema poolt toime pandud kuritegusid, käitumist vanglaametnike ja kaaskinnipeetavatega ning sellest tulenevalt leidnud, et vangla ei saa olla veendunud, et kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise lõpetamisel on kaaskinnipeetavate ning ametnike elu ja tervis kaitstud. Käesoleval juhul kaaluvad nimetatud õigushüved üles kaebajale vangistust reguleerivatest õigusaktidest tulenevad õigused. 5.3. Asjaolu, et kaebaja ei ole nimetatud meetmete kohaldamise ajal toime pannud uusi rikkumisi, ei oma iseenesest tähtsust. Nimetatud režiimil viibides on isikul tunduvalt väiksem võimalus panna toime distsiplinaarrikkumisi. Kuigi kaebaja võib käituda rünnete vahelisel ajal õiguskuulekalt, on kaebaja käitumine näidanud, et ta on ohtlik. Tema rünnakuid on võimatu ette 3

prognoosida. Käesoleval juhul omab eelkõige tähtsust kaebaja varasem käitumine vangistuse ajal kogumis. Seejuures tuleb mainida, et 15.08.2012. a käskkirja nr 6-1/212-KP koostamise ajal oli kaebajal kuus kehtivat distsiplinaarkaristust. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks pole alust. 7. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 27.08.2013. a otsuses esitatud seisukohtadega ega pea neid vajalikuks korrata (halduskohtumenetluse seadustik – HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud seisukohtadele märgib ringkonnakohus järgnevat. 8. Ringkonnakohus ei leia, et halduskohtu otsus oleks põhjendamata. Kuigi halduskohtu seisukohad kattuvad suuremas osas nendega, mis on esitanud vastustaja, on halduskohtu otsuses siiski välja toodud olulisimad asjaolud, mis kummutavad kaebaja väited. Samas nendib ringkonnakohus, et halduskohus oleks pidanud selgemalt välja tooma omapoolse arvamuse käesolevas vaidluses, kuid vastav minetus ei sea käesoleval juhul siiski kahtluse alla kohtuotsuse põhjendatust ja kohtu erapooletust. 9. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel tuleb juhinduda VangS § 69 lg-s 1 seatud kriteeriumidest. Üheks kohaldamise aluseks on ohtlikkus teistele isikutele või vangla julgeolekule. Nimetatud aluse sisustamisel ei ole välistatud tuginemine kinnipeetava varasemale käitumisele, sest just isiku varasem karistatus ja agressiivne käitumine teiste isikute suhtes on näitajaks, mis lubavad isikut taoliselt iseloomustada. Isiku ohtlikkus ajas ei ole kahtlemata konstantne. Samas esinesid ringkonnakohtu hinnangul vaidlusaluse haldusakti andmisel asjaolud, mis võimaldasid VangS § 69 lg 1 kohaldamist. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebaja varasem käitumismuster näidanud, et ta on võimeline sooritama raskeid isikuvastaseid kuritegusid, seda nii vabaduses viibitud ajaperioodil, kui ka hiljem vanglas eluaegset vanglakaristust kandes. Asjaolu, et kaebaja ei ole pärast täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist enam analoogseid tegusid toime pannud, kinnitabki asjaolu, et taolisel režiimil viibides on kaebajal kaaskinnipeetavate ja vanglaametnike suhtes rünnete toimepanek raskendatud, sest nii on tal keerulisem oma eraldatuse tõttu teiste isikutega lävida. 10. Ringkonnakohus ei leia, et kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude korduv kohaldamine pikema ajaperioodi jooksul oleks välistatud, mistõttu tuleks taolise meetme kohaldamist lugeda automaatselt ebaproportsionaalseks. Seda enam, et vangistusseaduse asjakohane regulatsioon ei sea piiranguid sellele, mitu korda järjest on vastava meetme kohaldamist lubatud pikendada. VangS § 69 lg 3 kohaselt tuleb meetmete kohaldamine lõpetada, kui VangS § 69 lg-s 1 nimetatud asjaolud ära langevad. Käesoleval juhul ei nähtu, et käskkirja andmise hetkel oleks vastavad asjaolud ära langenud. Asjaolu, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise asjaolud on analoogsed eelnevates käskkirjades mainitutega, ei tähenda, et käskkiri oleks motiveerimata ja meetmete kohaldamine meelevaldne. Ringkonnakohus kordab, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel seatavad piirangud tingivad just selle, et isik ei saagi otseselt uusi õigusrikkumisi toime panna, sest nende meetmete kohaldamise eesmärgiks käesoleval juhul oligi uute õigusrikkumiste toimepanekute vältimine ja seega on sellisel juhul võimalike rünnete toimumine viidud miinimumini. 11. Apellatsioonkaebuses on väidetud, et vastustaja ei ole suutnud tõendada, et kaebaja järgib kriminaalset subkultuuri ja et ta muutub vihastudes agressiivseks. Ringkonnakohus leiab, et juba kaebaja varasem käitumine viitab sellele, et talle on omased käitumismallid, mida jagatakse isikute ringis, keda on korduvalt karistatud äärmiselt raskete kuritegude toimepanemise eest. 4

Kaebaja agressiivset käitumist kinnitab korduvate rünnete toimepanek teiste isikute suhtes. Tavaliselt ei pane isik rahuseisundis toime jõhkraid tegusid, mis võivad teistele kaasa tuua raskeid tervisekahjustusi, kehavigastusi või lõppeda isegi letaalselt. 12. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot jääb HKMS § 108 lg-st 1 tulenevalt apellandi enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk 5