3-14-50260/18 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Lea Kuuse

Otsuse tegemise aeg ja koht

5.september 2014 a Tallinn

Haldusasja number

3-14-50260

Haldusasi

T.B-U. kaebus Eesti Töötukassa 13.02.2014 otsuse nr 7-8/5201 tühistamise nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebuse esitaja: T.B-U., esindaja Kalle Uuemäe; Vastustaja: Eesti Töötukassa, esindajad Raido Rink ja Külli Heinmäe

Asja läbivaatamine Kohtuistungil 15.08.2014.a.

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta kummagi poole kanda tema enese menetluskulud.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates (HKMS § 180 lg 1, § 181 lg 1). Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 6.oktoober 2014.a. Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus (HKMS § 114, § 187 lg 4).

Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

I ASJAOLUD

1.T. B.-U. esitas 20.07.2012 Eesti Töötukassale ettevõtluse alustamise toetuse avalduse, mille kohaselt plaanis ta asutada aurupuhastusteenuse osutamisega tegeleva ettevõtte. Äriplaani elluviimiseks ja ettevõtte käivitamisega seotud kuludeks taotles T. B.-U. töötukassalt 4474 eurot .Eesti Töötukassa juhatuse 30.08.2012 otsusega nr 7-8/3835 anti T.B-U.le ettevõtluse alustamise toetust äriplaani elluviimiseks summas 4474 eurot ( tl 22-23).

2.Eesti Töötukassa 13.02.2014 otsusega nr 7-8/ 5201 tunnistati vastavalt tööturuteenuste ja – toetuste seaduse (TTTS) § 19 lg 8 p 4 ja § 41 lg 1 ja haldusmenetluse seaduse (HMS) § 64 lg 1,

2 ja 3 ,§ 66 lg 2 p-d 3 ja 4 ning lg 3 , § 67 lg 4 p3-4 Eesti Töötukassa juhatuse 30.08.2012 otsus nr 7-8/3835 ettevõtluse alustamise toetuse andmise kohta tagasiulatuvalt kehtetuks, kuivõrd toetust ei kasutatud sihtotstarbeliselt. Ühtlasi otsustati nõuda toetuse täies ulatuses tagasi maksmist ( tl 74-75).

3.T.B-U. esitas 04.03.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa 13.02.2014 otsuse nr 7-8/5201 tühistamise nõudes.

II KAEBUSE MOTIIVID

4. Ettevõtluse alustamise toetuse andmise otsuse kehtetuks tunnistamine on alusetu järgmistel põhjendustel.

5. Vaidlustatud otsuse kohaselt pole kasutatud ettevõtluse alustamise toetust sihtotstarbeliselt, kuna äriplaanis märgitud põhitöövahendi soetamise ja reklaami ning turunduskulud erinevad algselt planeeritud summadest. Kaebuse esitaja kinnitab, et ta on kasutanud ettevõtluse alustamise toetust sihtotstarbeliselt ja kooskõlas TTTS –ga, mille § 1 lg 1 järgi on seaduse eesmärk tööealise elanikkonna võimalikult kõrge tööhõive saavutamine ning pikaajalise töötuse ja tööturult tõrjutuse ennetamine tööturuteenuste osutamise ja tööturutoetuste maksmise kaudu. Ettevõtluse alustamise toetuse abil tehtud kulutused on tehtud vastavalt äriplaani kulude struktuurile ( põhivahendid ja turundus) eesmärgiga tagada loodud ettevõtte Pilvepall OÜ püsimine ja laienemine. Ettevõte on tänase seisuga jätkusuutlik ja äriregistrile on esitatud 2013.a. majandusaruanne.

6. Eesti Töötukassa on vaidlustatud otsuses leidnud, et toetuse saaja poolt edastatud I ja II poolaasta aruandeid ei saa lugeda Töötukassa teavitamiseks äriplaani muutuste suhtes. Töötukassa väidab 08.01.2014 otsuse projektis, et toetuse kasutamisest sai töötukassa teada alles 13.09.2013, kui esitati ettevõtluse alustamise toetuse kasutamise teise poolaasta aruanne. TTTS § 19 lg 7 tulenevalt kontrollib töötukassa ettevõtluse alustamise toetust saanud isiku majandustegevust ja ettevõtluse alustamise toetuse sihtotstarbelist kasutamist tõendavaid dokumente vähemalt kaks korda aasta jooksul arvates toetuse ülekandmisest. Esimene kontrollimine toimub kuue kuu jooksul arvates toetuse ülekandmisest. 16.02.2013 töötukassale esitatud ettevõtluse alustamise toetuse 1.-5.kuu kasutamise aruandes on toodud detailselt välja kõigi perioodide kulud, sh puhastusmasina ostu ja reklaami suurus ja iseloom. Samuti on esitatud põhjendused kulude muutumisele. Töötukassa ei esitanud pärast aruande esitamist ühtegi täiendavat järelepärimist. Vastavalt seadusele oli töötukassa aruande, sh muudatused äriplaanis, kontrollinud ja teatavaks võtnud.

7. Vaidlustatud otsuses on töötukassa leidnud, et ainult toetuse täies ulatuses tagasinõudmine on avalikes huvides. Kaebuse väitel tähendab ettevõtluse alustamise toetuse täies ulatuses tagasinõudmine toetuse abil käivitunud ettevõtte likvideerimist, sest vastav summa tuleb ettevõttest välja võtta ja see viib käibevahendite puudumise ning omakapitali mittevastavuse tõttu ettevõtte sundlõpetamiseni. Tulemuseks on ühe töötava ja makse maksva ettevõtte kadumine ja ühe töötu lisandumine, mis ei ole kindlasti avalikuks huviks.

III VASTUSTAJA VASTUVÄITED

8. Vastustaja leiab, et kaebus on alusetu, vaidleb sellele vastu ning palub jätta kaebuse rahuldamata.

9. Vastustaja ei nõustu kaebaja poolt ettevõtluse alustamise toetuse sihtotstarbelise kasutamise mõistele antud tõlgendusega.TTTS § 19 lg 6 kohaselt peab ettevõtluse alustamise toetust saanud isik seda kasutama sihtotstarbeliselt vastavalt esitatud äriplaanile. Äriplaani järgselt soovis kaebaja kasutada toetust puhastusseadmete ( aurupuhastusmasin maksumusega 2800 eurot) ja reklaamikulude (visiitkaardid, infolehed, reklaam, elektroonilises ja trükimeedias kogumaksumuses 1647 eurot) katteks. Täpsemalt olid reklaamikulud välja toodud äriplaani p.11.2, milleks oli kaubamärgi registreerimine, kodulehekülje loomine, infovoldikute ja visiitkaartide trükkimine kui ka meediareklaam ajalehes Tartu Postimees. Esitatud aruannetest ( 16.02.2013 ja 13.09.2013) selgub, et toetust on kasutatud 745 euro väärtuses aurumasinale ja 2914 euro väärtuses reklaamile( veebi – ja välireklaamile).Reklaami trükimeedias kaebaja ei teostanud. Lisaks on toetust kasutatud transpordikuludeks .Nimetatud kulud ei ole äriplaanijärgsed. Kui transpordikulusid pidada otseturunduse kuludeks, oleks pidanud need olema ka äriplaanis lahti kirjutatud. Ka ettevõtte registreerimise ja kaubamärgi kulud pidi kaebaja katma omavahenditest. Nimetatud kulusid sellises mahus äriplaanis ette nähtud ei olnud ja äriplaanist kõrvalekalduvaid muudatusi ( puhastusseade) ei ole kaebaja töötukassaga kooskõlastanud. Tulenevalt esitatud äriplaani sisust ei ole sellises mahus reklaamikulude tegemine põhjendatud, sest toetust anti puhastusteenust pakkuva ettevõtte asutamiseks, mitte reklaamiks.Sellest tulenevalt ei ole põhjendatud ka 1500 euro suurune perearstide reklaamikampaania.

10. TTTS § 19 lg 7 kohaselt tuleb äriplaanijärgsed vahendid soetada ühe aasta jooksul arvates toetuse ülekandmisest. Toetus kanti üle 05.09.2012, seega vahendid oleks ettevõttele OÜ Pilvepall pidanud soetama hiljemalt 05.09.2013.a. Kaebaja esitatud koostöölepingu nr 2012-09 p.2.3 kohaselt kogu lepingu täitmise perioodi (leping sõlmiti 07.09.2012 kehtivusega 2 aastat) jooksul loodud intellektuaalne omand kuulub lepingu kehtivuse ajal pooltele ühiselt ja peale lepingu lõppemist lähevad omand ja õigused üle Pilvepall OÜ-le .Seega ei kuulu OÜ-le Pilvepall ainuisikuliselt tänaseni vahendid, mis soetati toetuse abil. Toetust anti üksnes Pilvepall OÜ-le äritegevuse alustamiseks vajaminevate õiguste ja vahendite soetamiseks.

11.Kaebaja poolt antud tõlgendus sihtotstarbelise kasutamise mõistele ei ole kooskõlas seaduse mõtte ja eesmärgiga.Kaebaja tõlgenduse korral tuleks aktsepteerida ettevõtluse alustamise toetuse saamise äriplaanis valeandmete esitamist ja töötukassal sellisel juhul võimaluse puudumist nõuda alusetult makstud summade tagastamist, mis oleks vastuolus TTTS § 19 lg 8 ja § 41 eesmärgi ja mõttega. Toetuse sihtotstarbelise kasutamise mõistega ei ole kooskõlas olukord, kus esialgses äriplaanis märgitud kulutused erinevad oluliselt tegelikest kulutustest, kui olenemata erinevustest tuleks töötukassal aktsepteerida erinevusi, sest TTTS § 1 lg 1 toodud eesmärk on saavutatud. Käesoleval juhul on kõrvalekalded esialgsest investeeringute kavast niivõrd olulised, et tõid kaasa kogu investeeringute kava muutuse.

12. Vastustaja ei nõustu ka kaebuse seisukohaga, et vastustaja oma tegevusega aktsepteeris muudatusi äriplaani investeeringute kavas, sest ei teinud pärast esimese aruande esitamist koos põhjendusega kuude muutumisele ühtegi järelpärimist. Eesti Töötukassa juhatuse 30.08.2012 otsuse nr 7-8/3835 p.3.7 kohaselt tuleb kulutused, mille maksumus erineb äriplaanis kirjeldatust vähemalt 200 eurot, töötukassaga kooskõlastada. Pärast muudatuse tegemist töötukassa poolset vaikimist ei saa käsitleda kooskõlastamisena. Rikkumist ei saa vabandada ka sellega, et töötukassa ei kontrollinud aruandes näidatud tegevusi kuue kuu möödumisel toetuse ülekandmisest arvates, sest aurupuhasti osteti juba kaks päeva pärast toetuse ülekandmist, seega ka varasem kontroll ei oleks saanud rikkumist ära hoida. Kui kaebaja oleks muudatused vastustajaga enne kulutuste tegemist soovinud kooskõlastada, ei oleks vastustaja antud juhul muudatusi kooskõlastanud.

13. Toetuse andmise otsuse p-s 4 on loetletud asjaolud, mille ilmnemisel peab toetuse saaja selle tagasi maksma. Punktist 4.6 tulenevalt tagastatakse toetus, kui toetuse saaja ei täida otsuses sätestatud kohustusi ja tingimusi. Sama otsuse p.3.7 tulenevalt lasus kaebajal kohustus kooskõlastada kulutused, mille maksumus erineb äriplaanis kirjeldatust vähemalt 200 eurot. Kaebaja on ekslikult seisukohal, nagu välistaks vaidlustatud otsuse andmise või määratud toetuse kohta tehtud otsuse kehtetuks tunnistamise TTTS § 19 lg 7.

14. TTTS § 19 lg 8 ei võimalda väljastatud toetust osaliselt tagasi nõuda ja toetuse täies ulatuses tagasinõudmine ei too ilmtingimata kaasa ettevõtte sundlõpetamist, sest vastustaja on tagasimakse tingimuste osas paindlik.

IV KOHTU PÕHJENDUSED

15. Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad ja hinnanud asjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et Eesti Töötukassa (töötukassa) 13.02.2014 otsus nr 7-8/5201 on õiguspärane ja kaebuse esitaja õigusi sellega ei rikuta, mistõttu tuleb esitatud kaebus jätta rahuldamata. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt.

16. TTTS § 1 lg 1 kohaselt on selle seaduse eesmärk tööealise elanikkonna võimalikult kõrge tööhõive saavutamine ning pikaajalise töötuse ja tööturult tõrjutuse ennetamine tööturuteenuste osutamise ja tööturutoetuste maksmise kaudu. TTTS § 2 p 1 avab tööturuteenuse mõiste ning osundatud sättest tulenevalt on tööturuteenuseks nii teenus, mida osutatakse töötule ja tööotsijale ja samas seaduses sätestatud juhul muule isikule töö leidmiseks ja tööalase arengu soodustamiseks, aga samuti teenus, mida osutatakse tööandjale sobiva tööjõu saamiseks. TTTS § 9 lg 1 sätestab tööturuteenuste liigid, nähes punktis 9 ette töötule osutatava tööturuteenusena ettevõtluse alustamise toetuse .

17. TTTS § 19, mis käsitleb ettevõtluse alustamise toetust, kehtestab muu hulgas ka selle tööturuteenuse osutamise tingimused ja korra. TTTS § 19 lg 1 sätestab tingimused, millele peab vastama töötu, kellel on õigus taotleda töötukassast ettevõtluse alustamise toetust ja sama paragrahvi lg 2 esitab ettevõtluse alustamise toetust taotlev töötu Eesti Töötukassale: 1)avalduse,2)äriplaani, 3) koopiad dokumentidest, mis tõendavad, et taotleja on läbinud ettevõtluskoolituse või kellel on kutsevõi kõrgharidus majanduse alal või ettevõtluskogemus. Käsitletava paragrahvi lg 3 ( ettevõtluse alustamise toetuse andmise ajal kehtinud redaktsioonis) tulenevalt otsustab ettevõtluse alustamise toetuse andmise töötukassa kooskõlastatult töötu elukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse ning Maksuja Tolliameti piirkondliku maksukeskuse esindajaga 30 tööpäeva jooksul töötult avalduse saamisest arvates. Eesti

Töötukassa juhatuse 30.08.2012 otsus nr 7-8/3835 , millega anti T.B-U.le ettevõtluse alustamise toetust äriplaani elluviimiseks summas 4474 eurot ( tl 22-23) on tehtud vastavalt TTTS § 19 lg 3, aluseks on võetud kaebaja 19.07.2012 esitatud avaldus ja sellele lisatud dokumendid. Nähtuvalt ettevõtluse alustamise toetuse andmise otsusest on toetus antud sama otsuse p.2.2 nimetatud äriplaani elluviimiseks. Õige on kaebaja poolt kohtuistungil osundatu, et töötukassa toetuse eraldamise otsuses on äriplaani nimetuseks märgitud punktis 2.2 „Puhas Uni OÜ“, kaebusele lisatud äriplaanis on selle nimetuseks „Puhtam Uni OÜ“ ( tl 9-19). Kohus märgib, et pooled on asja arutamisel nõustunud , et töötukassa on eksinud äriplaani nimetuse märkimisel, samas leiab kohus, et eeltoodud eksimusele vaatamata ei saa tõusetuda küsimust, kellele ja millise äriplaani elluviimiseks on ettevõtluse alustamise toetus antud. Ka pooled on nõustunud kohtuistungil, et äriplaani elluviimist eeldati Pilvepall OÜ-lt, millise ärinime all ettevõte registreeriti.

18. Kohtu hinnangul on põhjendatud eeldada, et kui isik esitab töötukassale omal initsiatiivil avalduse ja vajalikud dokumendid toetuse taotlemiseks, siis on ta ka eelnevalt saanud informatsiooni sellise toetuse olemasolust, toetuse taotlemiseks vajalikest dokumentidest ( näiteks TTTS § 19 lg 1 p 2 nimetatud nõude täitmise tõendamiseks, samuti äriplaan) ja ka toetuse andmise ja kasutamise tingimustest. Isegi juhul, kui eeldada, et toetuse taotlemisel ei pidanud isik teadma TTTS-st tulenevaid toetuse andmise ja kasutamise tingimusi , ei järeldu sellest, et kaebuse esitaja ei saanud olla teadlik ettevõtluse alustamise toetuse andmise otsuses sätestatud toetuse kasutamise tingimustest. Ettevõtluse alustamise toetus on kaebuse esitajale tema esitatud avalduse ja äriplaani ning sellele lisatud dokumentide alusel antud töötukassale esitatud äriplaani elluviimiseks. TTTS § 19 lg 6 sätestab, et ettevõtluse alustamise toetust saanud isik peab seda kasutama sihtotstarbeliselt vastavalt esitatud äriplaanile. Ettevõtluse alustamise toetuse andmise otsuse p.3 on sätestatud toetuse maksmise ja kasutamise nõuded, sealhulgas on p.3.7 sätestatud, et toetuse saaja peab kasutama toetust vastavalt kehtestatud äriplaanile. Vajadusel võib toetuse kasutamises teha muudatusi. Kui toetusest tehtav kulutus erineb äriplaanis kirjeldatust ja selle maksumus ületab 200 eurot või äriplaanis ettenähtud kulutuse maksumus muutub vähemalt 500 eurot, tuleb muudatused Eesti Töötukassaga kooskõlastada.

19.Äriplaani kohaselt oli toetuse taotlejal kavas asutada aurupuhastusteenuse osutamisega tegelev ettevõte ning äriplaani elluviimiseks ja ettevõtte käivitamisega seotud kuludeks taotles kaebuse esitaja töötukassalt toetusena 4474 eurot, millest puhastusseadme soetamise kuluna oli äriplaani investeeringute kava kohaselt 2800 eurot, reklaamiks ( visiitkaardid, infolehed, reklaam elektroonilises ja trükimeedias) taotleti 1674 eurot. Vaidlus puudub selles, et esitatud aruannete kohaselt kasutas kaebuse esitaja toetust 745 euro ulatuses puhastusseadme soetamiseks ja 2914 euro ulatuses veebireklaamile ja välireklaamile, 185, 34 eurot maksti registreerimiskulude katteks ja 629 eurot transpordikuludeks, millest viimatinimetatu ei olnud äriplaanis lahti kirjutatud selliselt, et mõista seda reklaamikuluna.

Ettevõtluse alustamise toetuse saamiseks peab taotleja koostama äriplaani koos kulutuste äranäitamisega. Kuivõrd ettevõtluse alustamise toetuse andmise otsustamisel hindab töötukassa ka taotletava toetusega äriplaani elluviimiseks kavandatud kulutuste põhjendatust, siis ongi ettevõtluse alustamise otsuse p-s 3.7 sätestatud juhtudeks, kus toetuse saaja soovib teha toetuse kasutamises muudatusi, kohustus vastavad äriplaanist kõrvalekalduvad muudatused töötukassaga kooskõlastada. Kaebaja on asja sisulisel läbivaatamisel korduvalt viidanud läbitud koolitusele, kus olevat öeldud, et äriplaani tuleb võtta kui üldjuhist ning et tuleb arvestada tegelikkuses selle korrigeerimise vajadusega. Eeltoodu ei väära kohtu hinnangul kuidagi vaidlustatud otsuse õiguspärasust ning ettevõtluse alustamise toetuse otsuse punktis 3.7 seatud tingimused ongi juhtudeks, kus toetuse kasutamiseks on vajalik muudatuste tegemine. Käesoleval juhul on kaebuse esitajale ette heidetud seda, et ta on toetusest teinud kulutusi, mis ei vasta äriplaanile, ületades sealjuures toetuse andmise otsuse p.3.7 sätestatud piire, mille puhul on kooskõlastus töötukassaga kohustuslik. Kohus nõustub vastustajaga selles, et kooskõlastus küsitakse enne kooskõlastatavat tegevust ning pelgalt fakt, et töötukassa ei reageerinud kohe peale kaebaja esimese aruande esitamist äriplaanis tehtud muudatustele, ei anna alust järelduseks, et muudatused on kooskõlastatud. Kohus kaebaja väiteid , mille kohaselt ta ei olnud teadlik, et kohalik konsultant kooskõlastuseks pädevust ei oma ning vastavaid kahtlusi temal ei tekkinud, veenvaks ei pea. Lisaks märgib kohus, et ka 23.09.2013 töötukassa saadetud selgitusnõudele vastamisel ( tl 43-43 pöördel)ei ole kaebaja väitnud, et ta on toetuse muudatused alates 200 eurot töötukassaga kooskõlastanud, seda ei ole ta väitnud ka vastulausetes otsuse projektile ega kohtule esitatud kaebuses.Isegi juhul, kui eeldada, et kaebaja kirjeldatu vastab tegelikkusele, siis konsultandi soovitus tegutseda vastavalt äriplaanile ei ole eksitav ning kokkuvõtlikult ei õigusta kaebaja väidetu kaebajale pandud kohustuse eiramist.

20.TTTS § 19 lg 8 p4 kohaselt tagastab ettevõtluse alustamise toetuse saaja toetuse täies ulatuses , kui ilmneb, et ettevõtluse alustamise toetust ei kasutata sihtotstarbeliselt. TTTS § 19 lg 6 kohaselt peab ettevõtluse alustamise toetust saanud isik seda kasutama sihtotstarbeliselt vastavalt esitatud äriplaanile. Eeltoodust tuleneb, et sihtotstarbeliseks toetuse kasutamiseks ei ole toetusest kulutuste tegemine äriplaanis kirjeldatust erinevalt , sealjuures kooskõlastamata muudatusi töötukassaga juhtudel, kus kulutuste maksumus erineb äriplaanis kirjeldatust vähemalt 200 eurot. Seega on põhjendamatu kaebuse väide, mille kohaselt on toetust kasutatud vastavalt äriplaani kulude struktuurile. Kaebuse esitaja seisukoht, et toetust on kasutatud sihtotstarbeliselt, kuna toetusele tuginevalt on loodud tegutsev ettevõte ning seega saavutatud on TTTS § 1 lg 1, on samuti eeltoodust tulenevalt ekslik. Nii TTTS § 1 lg 1 sätestatud seaduse eesmärgist kui ka § 2 p 1 avatud tööturuteenuse mõistest tulenevalt, samuti arvestades TTTS ettevõtluse alustamise toetuse saamiseks seatud tingimusi ja toetuse andmisest keeldumise aluseid tuleneb selgelt, et TTTS-i eesmärk on võimalikult kõrge tööhõive saavutamine, samas on ettevõtluse alustamise toetuse kasutamiseks seatud TTTS-is ja ettevõtluse alustamise toetuse andmise otsuses tingimused, mida tuleb järgida nii toetuse saajal kui ka Eesti Töötukassal .Vastustaja on põhjendatult vaidlustatud otsuses märkinud, et kaebaja tõlgenduse korral tuleks töötukassal igal juhul aktsepteerida toetuse saaja äriplaanist kõrvalekalduvaid kulutusi, kui toetuse alusel toodud ettevõte tegutse, mis oleks vastuolus TTTS § 19 lg 8 ja § 41 eesmärgi ja mõttega. Seega jagab kohus töötukassa seisukohta, et kaebuse esitaja on kasutanud ettevõtluse alustamise toetust mittesihtotstarbeliselt ning rikkunud TTTS § 19 lg 8 p 4.

21. TTTS § 19 lg 7 kohaselt kontrollib Eesti Töötukassa ettevõtluse alustamise toetust saanud isiku majandustegevust ja ettevõtluse alustamise toetuse sihtotstarbelist kasutamist tõendavaid dokumente vähemalt kaks korda aasta jooksul arvates toetuse ülekandmisest. Esimene kontrollimine toimub kuue kuu jooksul arvates toetuse ülekandmisest. Osundatud sättest ega ka teistest TTTS sätetest ei tulene, et töötukassal puudub õigus järelkontrolli teostamiseks ka hiljem kui aasta jooksul pärast toetuse väljamaksmist ning rikkumise tuvastamisel toetuse andmise otsuse kehtetuks tunnistamisel.

22. TTTS § 41 lg 1 sätestas ( vaidlustatud otsuse tegemise ajal kehtinud redaktsioonis): Eesti Töötukassa nõuab käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud tööhõiveprogrammis sätestatud tööturutoetuse või käesoleva seaduse § 9 lõike 1 punktides 3, 5 ja 7–14 ning käesoleva seaduse alusel kehtestatud tööhõiveprogrammis nimetatud tööturuteenuse saaja poolt teadliku valeandmete esitamise või tööturutoetuse või -teenuse saamist mõjutavatest asjaoludest teatamata jätmise korral või käesoleva seaduse § 18 lõikes 7, § 19 lõikes 8 ning § 20 lõikes 5 nimetatud juhtudel tööturutoetuseks alusetult makstud või tööturuteenuste osutamiseks kulunud summad tagasi. Toetuse tagasinõudmine eeldab toetuse määramise kohta tehtud otsuse tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistamist. TTTS § 1 lg 3 tulenevalt kohaldatakse selles seaduses ettenähtud haldusmenetlusele haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades TTTS erisusi. Kuna TTTS-is vastav erinorm puudub, kohaldub toetuse maksmise aluseks olnud haldusakti kehtetuks tunnistamisele üldseadusehaldusmenetluse seaduse (HMS) regulatsioon.

23. HMS § 64 lg 2 sätestab, et haldusorgan otsustab haldusakti kehtetuks tunnistamise kaalutlusõiguse kohaselt, kui seadus ei keela haldusakti kehtetuks tunnistada või ei kohusta haldusakti kehtetuks tunnistama. HMS § 66 lg 3 sätestab, et haldusakti, mis andmise ajal oli õiguspärane, võib tunnistada isiku kahjuks kehtetuks tagasiulatuvalt, kui haldusaktiga oli seotud lisakohustus ja isik ei ole seda täitnud, samuti juhul, kui isik ei kasuta haldusakti alusel üleantud raha või asja eesmärgipäraselt. Vaidlust ei ole selles , et töötukassa on kasutanud otsuse kehtetuks tunnistamisel kaalutlusõigust ja kaalutlusõiguse rakendamine nähtub ka vaidlustatud otsusest Vastustaja on teinud kindlaks, et esinevad usaldust välistavad asjaolud( HMS § 67 lg 4 p 3 ja p 4) ning on esitanud ka piisava põhjenduse, miks töötukassa käesoleval juhul leidis, et avalik huvi on kaalukam kaebuse esitaja huvist. Kohus leiab, et konkureerivatele huvidele ei ole antud ebaõiget kaalu ning vaidlustatud otsus on proportsionaalne. Sealjuures on vastustaja kirjalikus seletuses kaebuse kohta selgitanud kaebajale , et toetuse täies ulatuses tagasimaksmine on võimalik ka maksegraafikuga, mistõttu on põhjendamatud ka kaebuse väited toetuse tagasinõudmisega kaasnevast vältimatust ettevõtte sundlõpetamisest.

Seega leiab kohus, et Eesti Töötukassa 13.02.2014 otsus nr 7-8/5201, millega tunnistati kehtetuks Eesti Töötukassa 30.08.2012 otsus nr 7-8/3835 tugineb faktilistele asjaoludele ja on õiguspärane: antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne ja vastab vorminõuetele.

24.HkMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HkMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid Kohtuotsus on tehtud kaebuse esitaja kahjuks. Eesti Töötukassa ei ole menetluskulu väljamõistmist kaebuse esitajalt taotlenud. Eeltoodust tulenevalt menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu ja kummagi poole kanda jäävad tema enese menetluskulud .

/allkirjastatud digitaalselt/

Lea Kuuse kohtunik