Legislator Case Law & Legislation
1-14-7379/4 AI generated

1-14-7379/4 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

Case Number 1-14-7379/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1-14-7379 1

Legislator headnote

AI generated

1-14-7379/4 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval: 1-14-7379 1

Keywords

AI generated
refusal of examination abusive litigation fee treatment costs investigation of abuse of rights excessive court fee failure of bar exam
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1-14-7379 1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05. september 2014.a.

kohtumaja Pärnu Kuninga tänava Kriminaalasja number 1-14-7379 (14750000032) Kohtukoosseis Kohtunik Teet Olvik Sekretär Anneli Kaljula Prokur

ör Küllike Kask Kriminaalasi

L.A kokkuleppem 298 lg 1 -

enetluses KarS § § 22 lg 3 järgi Süüdistatav L.A; isikukood XXX; XXXXX. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249, kohus otsustas:

Süüdi tunnistada § § 22 lg 3 järgi ning mõista (1 a) üks L.A KarS 298 lg 1 - karistuseks aasta vangistust. KarS § 73 lg 1, 3 alusel jätta mõistetud vangistus täielikult täitmisele pööramata kui L.A ei pane (3 a) kolme aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust arvata alates 05.09.2014.a., s.o. kohtuotsuse kuulutamisest. Välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel – KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel L.A-lt menetluskulud

kaitsjatasu summas (90

Viktor ) üheksakümmend eurot riigi õigusabi korras määratud kaitsja

Kozlovi osalemise eest kriminaalasja kohtueelses menetluses ning 179 lg 1 p 2 alusel KrMS § sundraha (532,50 viissada kolm kaks eurot ja 50 senti riigi tuludesse, kokku (622,50) ) kümmend kuussada kuuskümmend kaks eurot ja 50 senti.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksuja Tolliameti a/a nr:

EE351010052031000004 SEB Pank AS- -is is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS

või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr:

EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99914700012563. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number.

Välja mõistetud summad tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest. Kui rahalised

nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

1-14-7379 2 Asitõendeid ei ole. Tsiviilhagi esitatud ei ole.

Edasikaebamise kord

Käesolevale kohtuotsusele võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult

kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on

kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Samuti võivad süüdistatav või kaitsja esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtu

le Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtuotsusega tutvuda.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või

määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. Asjaolud

L.A süüdistatakse KarS § 22 lg 3 § 298 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo - toimepanemises, mis seisnes selles, et L.A osutas ainelist kaasabi K. L. (ik X) poolt toime pandud kuriteole. Kuritegu, mille K. L. toime pani ja millele L.A osutas ainelist kaasabi, on

KarS § 298 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu, mis seisnes selles, et K. L. andis vara, s o raha altkäemaksuna selle eest, et Maanteeameti ametiisik paneks oma ametiseisundit ära kasutades toime seadusega mittelubatud teo.

Vastavalt Majandusteeameti ja kommunikatsiooniministri 22.11.2010 määrusele nr 98 „Maan

põhimäärus“ on Maanteeamet Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas

tegutsev valitsusasutus. Vabariigi valitsuse seaduse § 43 lg 1 kohaselt teostavad valitsusasutuste

hallatavad riigiasutused seaduse alusel täidesaatvat riigivõimu. Seega on Maanteeamet ning selle struktuuriüksus Lääne regiooni Liiklusregistri Haapsalu büroo riigiasutus.

Maanteeamet Lääne regiooni Liiklusregistri Haapsalu büroo nende peaspetsialistide

tööülesanneteks on muuhulgas teooria ja sõidueksamite vastuvõtm - ine ja eksamitulemuste vormistamine. Peaspetsialistidel on õigus esindada bürood oma tegevusala piires. Peaspetsialisti töö käigus eksamite vastuvõtmise korda reguleerib Majandusja kommunikatsiooniministri 21.06.2011

määrus nr 50 „Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded eksamisõidukitele“ (edaspidi kord). Korra lisa nr 1 kohaselt peab B-kategooria

auto juhtimisõiguse taotleja sooritama teooriaeksami ning teise järgu sõidueksami. Korra lisa 2 tabel - -e minuti jooksul 30-le 2 sätestab, et B kategooria juhtimisõigust taotlev isik peab vastava 30

eksamiküsimusele, millest vähemalt 26 le peab ta vastama õigesti. Kui vigu on rohkem, peab -

eksamineerija kuulutama teooriaeksami mittesooritatuks ning isikut sõidueksamile ei lasta. Korra lisa 2 tabel 2 sätestab, et B kategooria juhtimisõigust taotlev isik peab vastava 30 - -e minuti jooksul 30- - le eksamiküsimusele, millest vähemalt 26 le peab ta vastama õigesti. Kui vigu on rohkem, peab

eksamineerija kuulutama teooriaeksami mittesooritatuks ning isikut sõidueksamile ei lasta. Korra

lisa 4 punkt 2 sätestab, et kui eksamineerija eksamit läbi viies märkab tõsist viga või mitut

vähemtõsist viga, kohustub ta lugema eksami mittesooritatuks. Lisa 4 punkt 3 sätestab, et eksami

käigus tehtud vead, hinnangud ja otsuse sõidueksami sooritamise või mittesooritamise kohta kannab eksamineerija sõidueksami kaardile.

Vastavalt liiklusseaduse § 98 lg 1 ja 2 annab Maanteeamet esmase juhiloa välja kümne tööpäeva

jooksul kohase eksami sooritamisest arvates. Sätte sõnastusest tulenevalt puudub ametil

1-14-7379 3 diskretsioon otsustamisel, kas väljastada isikule juhiluba või mitte – kui isik on sooritanud kohase

eksami, on Maanteeamet kohustatud väljastama juhiloa. Seega on eksamineerijal sõidueksami

kaarti täites võimalik mõjutada seda, kas eksamineeritav saab esmase juhiloa või mitte. Kui

eksamineerija märgib sõidueksami kaardile, et isik ei sooritanud sõidueksamit, siis Maanteeamet

isikule esmast juhiluba ei väljasta. Kui ta märgib aga, et eksamineeritav sooritas eksami,

väljastatakse isikule esmane juhiluba. Isikule esmase juhiloa väljastamine sõltub otseselt

eksamineerija poolt sõidueksami kaardile märgitavast. Eksamineerija täites peaspetsialistina

eksamikaardi, teeb kolmandate isikute suhtes siduvaid õiguslikke toiminguid ja sellest tulenevalt

omab ametiseisundit. Seega on tema ülalkirjeldatud tööülesanded vaadeldavad kui

järelevalveülesanded karistusseadustiku § 288 lg 1 mõttes. Seega on Maanteeameti regioonide Liiklusregistrite büroode peaspetsialistide ehk eksamineerijate puhul tegemist ametiisikutega.

2012 aasta suvel küsis K. L. tema endine elukaaslane L.A kuidas tal juhilubade tegemine edeneb. K. L. vastas, et tal oli lubade tegemine jäänud pooleli, sest osade sõiduõpetajatega ei olnud klappi ja mingil ajal sai tal raha otsa. Vestluse käigus andis L.A K sõiduõpetaja A . L. . K. telefoninumbri ja ütles, et K võtaks A ühendust õppesõidu tundide võtmise osas. K võttis . L. . K. . L. telefoni teel ühendust A ja tegi temaga ka õppesõitu. Teisel õppesõidu korral pakkus A . K. . K. K. L.

variandi, et riiklikku Maanteeameti sõidueksamit saab teha ka lihtsamalt. A. K. selgitas K. L., et

350 euro m . K. . K. ja aksmisel altkäemaksuna saaks A garanteerida sõidueksamist läbisaamise. A

L.A olid juba varem L.A algatusel omavaheliste telefonivestluste käigus leppinud kokku, et A. K. . L. elle eest, et ta garanteerib et K. L. sooritab küsib K altkäemaksuks 350 eurot s riikliku Maanteeameti Saue esinduses toimuva B-

kategooria sõidueksami positiivselt. K. L. endal sellist summat raha ei olnud ja ta konsulteeris A. K. ettepaneku osas L.A-ga.

L.A pakkus, et ta annab K. L. . L. altkäemaksuks vajaliku summa 350 eurot. K nõustus

pärast L.A-ga konsulteerimist A ettepanekuga maksta altkäemaksu selle eest, et talle . K. garanteeritakse sõidueksamist läbisaamine.

19.06.2012 kandis L.A oma AS Swedbank arveldusarvelt nr X K. L. AS Swedbank

arveldusarvele nr X summa 350 eurot selgitusega „kingitus sulle“. Kokkulepe kohaselt pidi see summa olema kingitus K. L. selleks, et ta saaks A. K. anda altkäemaksu 350 eurot juhtimisõiguse

taotlemise käigus tehtavast riiklikust sõidueksamist läbisaamise eest. L.A huvi sellist kingitust tehes oli see, et K. L. nende saaks pärast juhilubade tegemist käia Soomes L.A-le ühist last näitamas.

20.06.2012 kell 14:09, kasutades AS Swedbank Läänemere Säästumarketi sularaha väljamakse automaati (aadress Läänemere tee 2c, Tallinn), võttis K sama summa 350 eurot sularahas välja. . L.

Kolmanda õppesõidutunni lõpus Kristiine keskuse parklas Tallinna linnas andis K. L. altkäemaksusumma, s o 350 eurot üle A ütles K , et nüüd garanteeritakse talle, et ta . K.. A. K. . L. saab kindlasti sõidueksamist läbi ning käskis K. L. panna ennast kirja Maanteeametisse eksamile.

K. L. pani enesele eksamiaja kinni ning üritaski 17.07.2012 Maanteeameti Liiklusregistri büroo Saue esinduses sooritada B-

kategooria juhtimisõiguse sõidueksamit, kuid kukkus eksamist läbi. Sularaha maksmisega A. K. taotles K. L. seda, et ametiisik paneks toime seadusega mittelubatud

teo. Seega andis K. L. raha A. K. . K. üle altkäemaksuna, millest osa oli ette nähtud tasuna A

altkäemaksu vahendamise eest, osa aga tasuna Maanteeameti eksamineerijale altkäemaksuna seadusega mittelubatud teo tegemise eest. Seadusega mittelubatud tegu, mille toimepanemist K. L. raha andmisega taotles ning mida A. K. K.

L. tasu eest lubas, oli see, et Maanteeameti peaspetsialist, kelle ülesandeks on juhtimisõiguse

taotlejate eksamineerimine, jätab kirja panemata B kategooria juhtimisõigust taotleva K - . L. poolt

17.07.2012 toimuva B-kategooria sõidueksami käigus tehtavad võimalikud vead ehk vormistab

1-14-7379 4 eksamitulemuse selliselt, et isik d tõele mittevastavalt, kui isik peaks eksami käigus tegema vigu –

läbib eksami isegi siis kui ta peaks selle käigus tegema selliseid vigu, mis muidu välistaksid sõidueksami positiivse sooritamise. K sai ühtlasi aru, et vast . L. avalt nendevahelisele kokkuleppele

pidi A. K. sellest rahast vähemalt osa andma edasi selliselt, et raha jõuaks Maanteeameti ametiisikule, kes saab mõjutada K sõidueksami tulemust. . L.

L.A, teades et K. L. vajab raha altkäemaksuks ning andes talle ise altkäemaksuks vajaliku

summa 350 eurot ehk süüteovahendi, osutas sellega tahtlikult ainelist kaasabi K. L. poolt toime pandud tahtlikule kuriteole altkäemaksu andmisele.

Seega L.A , kaasaaitajana, s o isikuna kes tahtlikult osutab teise isiku tahtlikule

õigusvastasele teole altkäemaksu andmisele ainelist kaasabi, s o ametiisikule vara andmisele - vastutasuna selle eest, et ametiisik oma ametiseisundit kasutades paneb edaspidi toime seadusega mittelubatud teo, pani to -

ime KarS § 22 lg 3 § 298 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtumenetluse poolte seisukohad kohtus Asja kohtueelses menetluses kokkuleppemenetluse sõlmisid süüdistatav, tema kaitsja ning prokurör korras kokkuleppe.

Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on L.A-le kohaldatavaks karistuseks KarS - § 298 lg 1 § 22 lg 3 järgi ning üks aasta vangistust. KarS § 73 lg

1, 3 alusel jätta mõistetud vangistus täielikult täitmisele pööramata kui L.A ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. L.A 298 lg 1 - j

tunnistas kohtuistungil end süüdistuses KarS § § 22 lg 3 ärgi täielikult süüdi ning

jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Maakohtu seisukoht

Kohtuliku arutamise tulemusena kokkuleppemenetluse korras tegi kohus järeldused, et süüdistatavaga kokkuleppemenetlusega kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

S L.A a KarS 298 lg 1-

üüdistatav tuleb süüdi tunnistad § § 22 lg 3 järgi ning mõista talle karistus vastavalt

sõlmitud kokkuleppele. Asitõendeid kriminaalasja juures ei ole, samuti ei ole esitatud tsiviilhagi.

K 179 rMS §

lg 1 p 2 a L.A-lt seoses teise astme kuriteo lusel tuleb süüdistatavalt

toimepanemisega riigi tuludesse 532.50 eurot sundraha välja mõista , KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel

kaitsjatasu 90 eurot riigi õigusabi korras määratud kaitsja Viktor Kozlovi osalemise eest kriminaalasja kohtueelses menetluses.

/allkirjastatud digitaalsel t/ Teet Olvik Kohtunik