3-14-50967/8 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-14-50967 Otsuse kuupäev

5. september 2014 Kohtunik Tanel Saar Kohtuasi Mikk Segeri kaebus Tartu Vangla kohustamiseks lõpetada öötulede kasutamine ajavahemikus 22.00 – 06.00 ja Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks Asja läbivaatamine lihtmenetluses Menetlusosalised

Resolutsioon Kaebaja – Mikk Seger Vastustaja – Tartu Vangla

1. Jätta rahuldamata Mikk Segeri taotlus eksperdi kaasamiseks.

2. Jätta Mikk Segeri kaebus rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 6. oktoober 2014. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Vangla kinnipeetav Mikk Seger esitas 12. märtsil 2014 Tartu Vanglale taotluse nr 2-3/1146- 1, milles palub, et vangla lõpetaks öötule kasutamise 22.00 – 06.00 seoses selle mõjudega tervisele.

28. märtsi 2014 vastuses nr 2-3/1146-2 teatas Tartu Vangla, et tulede põlemine öörahu ajal on vajalik ning öötuled peavad põlema jääma.

2. M. Seger esitas 3. aprillil 2014 Tartu Vanglale vaide, milles nõudis jätkuvalt lambi öötundideks kustutamist. 30. aprilli 2014 vaideotsusega nr 1-11/157-2 jättis Tartu Vangla vaide rahuldamata.

3. 29. mail 2014 saabus Tartu Halduskohtusse M. Segeri kaebus, milles ta palub tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla tegevuse seoses kinnipeetavate sundimisega magama ebainimlikes ja tervistkahjustavates tingimustes ning kohustada Tartu Vanglat lõpetama öötulede kasutamine ajavahemikus 22.00 – 06.00.

4. Tartu Halduskohus jättis oma 5. juuni 2014 määrusega M. Segeri kaebuse käiguta, kuna kaebaja polnud tasunud riigilõivu ega esitanud menetlusabi taotlust.

5. 12. juunil 2014 saabus Tartu Halduskohtusse maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta.

6. 16. juuni 2014 määrusega võttis Tartu Halduskohus M. Segeri kaebuse menetlusse ning määras asjas vastustajaks Tartu Vangla.

7. Tartu Halduskohtusse saabus 15. juulil 2014 Tartu Vangla kirjalik vastus kaebusele, milles paluti jätta kaebus rahuldamata.

8. 31. juuli 2014 määrusega otsustas Tartu Halduskohus vaadata haldusasja läbi lihtmenetluses ning andis menetlusosalistele kolmenädalase tähtaja menetlusdokumentide esitamiseks.

9. 11. augustil 2014 saabusid Tartu Halduskohtusse kaebaja täiendavad seisukohad. Kaebuse põhjendused

10. 29. mail 2014 kohtusse saabunud kaebuses palub M. Seger tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla tegevuse seoses kinnipeetavate sundimisega magama ebainimlikes ja tervistkahjustavates tingimustes ning kohustada Tartu Vanglat lõpetama öötulede kasutamine ajavahemikus 22.00 – 06.00.

11. Kaebaja selgitab, et Tartu Vanglas on kõikides elukambrites laes valgusti, mida saab koridorist lülitada täielikult välja või valida tugevama ja nõrgema valgusallika vahel. Nõrgem valgusti jäetakse kõikides elukambrites kell 22.00 – 06.00 põlema. Niisugune öötuli on keset lage ja paistab magajale silma. Valgusallika tugevust võrdleb M. Seger 60W hõõglambi tugevusega. Öötule pirniks on Philips Master PL-S 5W/840/2P. M. Seger on seisukohal, et öötuli on inimesele kahjulik. Öösel pimedas magamisega saaks ära hoida palju erinevaid haigusi. Vanglast ühiskonda naasev endine kinnipeetav oleks piisava une korral emotsionaalselt stabiilsem, mentaalselt suutlikum ja töövõimekam.

12. M. Seger juhib tähelepanu, et 1. aprilli 2014 vastuses nr 2-3/1146-2 on Tartu Vangla väitnud, et valgustid on paigaldatud vastavalt projektile ja valgustustugevus kambris vastab tehtud mõõtmistele, kuid 10. aprilli 2014 vastuses teabenõudele nr 2-5/1164-2 on kirjas, et Tartu Vanglal puudub teave kambrite ja ka teiste ruumide valgustiheduse mõõtmise kohta ning õigusaktides puuduvad nõuded kambri valgustusele. M. Segeri hinnangul ei oleks taskulambi kasutamine järelevalve teostamise ajal häirivam kui pidevalt põlev öötuli.

13. 11. augustil 2014 Tartu Halduskohtusse saabunud täiendavates seisukohtades selgitab kaebaja, et projekti järgi pidi laevalgusti asuma kambri ukse ees ning öötuld polnud ette nähtud. Isegi aga siis, kui öötuli paikneks seal, kus projekti järgi peaks paiknema laevalgusti, ei oleks see nii häiriv. Kuna Tartu Vangla kodukorra punktiga 7.1.43 on keelatud silmaklapid, ei ole tegemist paratamatu ebameeldivuse, vaid pahatahtliku ja sihikindla piinamisega.

14. Samuti rõhutab kaebaja kohtule, et küsimus ei ole väheoluline, kuna tegemist on aastaid kestnud piinamisega Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 3 tähenduses. Kaebaja palub kohtul kaasata asja pädev erapooletu ekspert. Vastustaja vastuväited

15. Tartu Vangla selgitab, et justiitsministri 05.09.2011 määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ § 12 lõike 2 kohaselt tuleb sisevalvepiirkonnas kontrollida ringkäiku tehes kambris toimuvat ning sama paragrahvi lõike 1 p 5 kohaselt tuleb ringkäik sisevalvepiirkonnas teha vähemalt kord tunnis. Seega on öisel ajal valgustus kambrites kasutusel seetõttu, et oleks võimalik teostada järelevalvet ning visuaalseks kontrolliks peab nägema kambris toimuvat. Arvestades sisevalvepiirkonna ringkäikude sagedust on häirivam, kui vanglaametnik avaks igakordselt toiduluugi või kambri ukse või kui kambris toimuvat kontrollitaks taskulambiga. Järelevalve korraldus koos sellega seonduvate toimingutega ning julgeoleku tagamine vanglas on kinnipidamisega paratamatult kaasnev ebameeldivus. Kohtu seisukoht

16. Kohtu hinnangul on kaebus põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohus nõustub Tartu Vangla 30. aprilli 2014 vaideotsuse nr 1-11/157-2 põhjendustega. Vangistusseaduse § 66 lg-st 1 tuleneb vastustaja kohustus korraldada kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagab vangistusseaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. Sama paragrahvi lõike 11 kohaselt kehtestab järelevalve täpsema korralduse justiitsminister. Justiitsministri 5. septembri 2011 määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ § 12 lg 1 p 5 järgi on valvetoimkonnas oleva ametniku kohustuseks teha ringkäik sisevalvepiirkonnas vähemalt kord tunnis. Kui ametnik ei ole hõivatud muude tööülesannetega ja valveruumis või valvepostil viibib teine samasse valvepiirkonda määratud toimkonna liige, siis teeb ametnik sisevalvepiirkonnas ringkäiku. Vastavalt sama paragrahvi teisele lõikele tuleb sisevalvepiirkonnas ringkäiku tehes kontrollida kambris toimuvat. Üldjuhul kontrollitakse kambris toimuvat visuaalselt läbi kambri uksesilma. Kui uksesilmast ei ole võimalik kambris toimuvat kontrollida, avatakse kontrollimiseks toiduluuk või kambri uks. Seega on määrusega sätestatud üksnes ringkäikude minimaalne sagedus ja võimalusel tuleb vanglaametnikel teha ringkäik sagedamini kui kord tunnis. Ringkäik ei ole vormiline ülesanne, vaid selle käigus tuleb veenduda, et kambrites viibivad kinnipeetavad peavad kinni öörahust ega tegele keelatud tegevusega. Vastavalt tuleb vastustajal luua tingimused, et vanglaametnikel oleks võimalik järelevalvekohustust efektiivselt täita. Eeltoodu alusel leiab kohus, et vangla üldise julgeoleku ja järelevalve tagamiseks on kambrite öine valgustamine vajalik ja eesmärgipärane.

17. Kaebaja väitel ei ole valgusti paigaldatud projektis näidatud kohta kambri ukse lähedal, kambri öiseks valgustamiseks kasutatav pirn annab tugevat valgust, pimestab magajat, häirides und ja põhjustades sellega kahjulikke mõjusid kaebaja tervisele. Kambri öise valgustamise mõju on sedavõrd intensiivne, et on kvalifitseeritav piinamisena. Kohus kaebaja seisukohaga ei nõustu. Kohtu hinnangul ei riiva kambri öine valgustamine kaebaja õigusi ebaproportsionaalselt.

18. Kohus nõustub vastustajaga, et kehtivast õigusest ei tulene kaebaja õigust vangistuse täideviimise ajal magada pimedas või nõuda kambris ööseks tule kustutamist. Seega saab kambri öist valgustamist pidada õigusvastaseks juhul, kui sellega põhjustatav kaebaja õiguste riive on kaalukam avalikust huvist vangla julgeoleku tagamiseks. Samuti ei ole kaebajal subjektiivset õigust valgusti asukohale kambris, sõltumata sellest, kas ehitamisel on selles osas järgitud ehitusprojekti või mitte.

19. Kaebaja kinnitusel kasutatakse kambri öiseks valgustamiseks Philips Master PL-S 5W/840/2P pirni, mis valgustugevuselt võrdub 60W hõõglambiga. Tootja andmetel1 on kaebaja nimetatud pirn madala võimsusega pirn, mida tavapäraselt kasutatakse dekoratiivotstarbel või ruumis orientatsiooni tagava valgusallikana. Pirn annab valgusvoo 259 luumenit. Sellega jääb kõnealuse pirni valgusvoo väärtus 25W ja 35W hõõglambi vastava näitaja vahel, jäädes 60W hõõglambi valgusvoole alla enam kui kolmekordselt2. Seetõttu tuleb kaebaja kambri öiseks valgustamiseks kasutatavat valgusallikat pidada selleks otstarbeks sobivaks. Kohtu hinnangul lükkavad eeltoodud andmed ümber kaebaja väite nagu oleks pirn öisel ajal kasutamiseks sobimatult ere. Vastustaja on võtnud samme, et järelevalvekohustuse

1 Kättesaadav võrgulehel http://download.p4c.philips.com/l4b/9/927935284011_eu/927935284011_eu_pss_aenaa.pdf

2 Vt http://et.wikipedia.org/wiki/H%C3%B5%C3%B5glamp täitmisega kaebajale põhjustatavat ebasoovitavat mõju minimeerida. Tootja andmetel3 on kambris kasutatav pirn väikseima võimsusega sarnane pirn.

20. Kohus möönab, et 5W flouresentlambi kasutamine kambris öisel võib põhjustada kaebajale ebamugavust. Samas ei saa käesoleva asja materjalide alusel heita vastustajale ette kaebaja õiguste ülemäärast piiramist või teiste kaebaja õigusi vähem riivavate meetmete kasutamata jätmist. Kohus peab asjakohaseks vastustaja kaalutlust, et kambri pideva öise valgustamise asemel järelevalve teostamine kambrit vastavalt vajadusele kohtvalgusallikaga valgustades riivaks kinnipeetavate õigusi intensiivsemalt. Kohtvalgusallikalt langeks valgustavale kohale tugevam suunatud valgusvoog, mis iseenesest häirivam. Lisaks ei oleks sel juhul võimalik teostada järelevalvet kambri uksesilma kaudu, vaid vajalik oleks igakordselt toiduluugi või isegi kambri ukse avamine. Seetõttu tuleb kambrite öist valgustamist pidada proportsionaalseks abinõuks vastustaja järelevalvekohustuse täitmisel, millega ilmselgelt ei riivata kaebaja isikuõigusi sellise intensiivsusega, et see oleks kvalifitseeritav kaebaja piinamisena.

21. Kaebaja väited kambri öisest valgustamisest tingitud terviseriskide kohta on üldsõnalised ega ole vahetult seostatavad kaebaja kinnipidamisega Tartu Vanglas. Kaebaja ei ole kaebuses väitnud, et tal esineksid kaebusele lisatud artiklites viidatud kahjulikud tagajärjed, et ta oleks pöördunud abi saamiseks meditsiiniteenistuse poole või, et arstliku ettekirjutusega oleks kaebajale vastunäidustatud paigutamine öisel ajal valgustatud kambrisse. Seetõttu ei ole tuvastatav kaebaja tervise kahjustamine vastustajale etteheidetava tegevuse tagajärjel. Kaebaja on taotlenud unearsti eksperdina kaasamist, kes oskaks anda arvamuse valgustatud kambris magamise kahjulikkuse kohta. Kohtu hinnangul ei ole eksperdi kaasmaine vajalik, kuna asjas ei vaielda valgustatud ruumis magamise kahjulikkuse üle üldiselt. M. Segeri kaebuse lahendamisel tuleb kohtul selgitada seda, kas vastustajale etteheidetav tegevus on kaebajale kahjuliku tagajärje põhjustanud. Kaebaja kahjuliku tagajärje tekkimist ei väida. Kohus eeldab kambri öise valgustamise negatiivset mõju kaebaja unele ja on arvestanud sellega kaalutlusõiguse kontrollimisel. Sel põhjusel jääb rahuldamata M. Segeri taotlus eksperdi kaasamiseks.

22. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et kaebaja kambri öine valgustamine on õiguspärane ning puudub alus Tartu Vangale sellest hoidumiseks ettekirjutuse tegemiseks. Kaebus jääb rahuldamata.

23. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Saar kohtunik

3 Kättesaadav võrguleheküljel http://www.ecat.lighting.philips.com/l/lamps/compact-fluorescent-nonintegrated/pl-s/master-pl-s-2-pin/21268/cat/