Legislator Case Law & Legislation
2-14-14430/6 AI generated

2-14-14430/6 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 2-14-14430/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

OÜ Aktiva Finants esitas 31.03.2014 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse A. Z.´ilt 182,73 euro saamiseks. Kohus tegi võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 01.09.2014 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ning anti nõue Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

Legislator headnote

AI generated

2-14-14430/6 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: TsMS § 70 lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus.

Keywords

AI generated
lack of financial resources financial means missing case documents financial assistance monetary financing prohibition documentary credit
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Määruse tegemise aeg ja koht

04. september 2014. a Jõhvi Tsiviilasja number 2-14-14430 Tsiviilasi OÜ Aktiva Finants hagi A. Z.´i vastu võlgnevuse nõudes Menetlustoiming Kaebuse menetlusse võtmata jätmine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: OÜ Aktiva Finants (RK xxx) Hageja esindaja: Uljana Feldman (volikirja alusel, e-post: inkasso@julianus.ee) Kostja: A. Z. (IK xxx, elukoht: xxx) Resolutsioon Jätta esitatud avaldus menetlusse võtmata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.

Asjaolud

OÜ Aktiva Finants esitas 31.03.2014 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse A. Z.´ilt 182,73 euro saamiseks. Kohus tegi võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 01.09.2014 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ning anti nõue Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

TsMS § 75 lg 1 kohaselt, avalduse saanud kohus kontrollib, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati.

Kohus, tutvunud esitatud avaldusega, leiab, et see ei allu Eesti kohtule.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud avalduse ja sellele lisatud materjalidega, leidis, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

TsMS § 70 lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 2 alusel ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule. TsMS § 75 lg 2 kohaselt kui asi sellele kohtule ei allu, saadab kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule.

Õigusabilepingu (Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonnaja kriminaalasjades) art 40 p 1 kohaselt kahju hüvitamise kohustused, välja arvatud lepingutest ja muudest õiguspärastest tegudest tulenevad kohustused, määratakse selle lepingupoole seadusandluse järgi, kelle territooriumil leidis aset tegu või muu asjaolu, mis oli kahju hüvitamise nõude aluseks.

Kohus selgitab, et antud artikkel reguleerib selliste nõuete kohtualluvust, mis on tekkinud õigusvastastest tegudest. Antud juhul ei ole tegemist kostja õigusvastase teoga, mille tagajärjel hagejal võiks tekkida kahju. Antud artiklit pole võimalik kohaldada ka analoogia korras alusetu rikastumisele, sest alusetu rikastumise elemendiks ei ole õigusvastasus. Artikkel 40 ei reguleeri kõikidest lepinguvälistest suhetest tulenevate nõuete kohtualluvust, vaid piirdub õigusvastaste tegudega.

Kohus juhib hageja tähelepanu ka asjaolule, et antud juhul pole tegemist alusetu rikastumisega. Kui hageja osutab teenuseid kostjale ja nende vahel pole lepingut sõlmitud ning hageja tegevus ei tulene seadusest, on sel juhul tegemist käsundita asjaajamisega. Kuna õigusabileping ei reguleeri eraldi käsundita asjaajamist ja käsundita asjaajamise puhul on kostja tegude õigusvastasus selgelt välistatud, tuleb kohtualluvuse määramisel lähtuda üldreeglist. Õigusabilepingu art 21 p 1 alusel kui käesolev leping ei näe ette teisiti, on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviilja perekonnaasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Nad on pädevad juriidiliste isikute vastu esitatavates hagides, kui kõnesoleva poole territooriumil asub juriidilise isiku haldusorgan, esindus või filiaal. Seega ei ole Eesti kohus antud juhul pädev asja arutama ja hagi tuleb esitada Vene Föderatsiooni kohtusse kostja elukoha järgi.

Eeltoodu alusel keeldub kohus hagiavalduse menetlusse võtmisest, kuna hagi ei allu Eesti kohtule.

TsMS § 372 lg 4 järgi hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale.

Kohtumäärus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja TsMS § 463 lg 1, § 465 sätestatud õiguslikel alustel.

Kohtunik: /digitaalallkiri/

Olev Mihkelson