3-14-51553/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Määruse tegemise aeg ja koht 05.09.2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-51553 Haldusasi Künnapuu tee 24 Vesi OÜ kaebus Rae Vallavalitsuse 25.06.2014 korralduse nr 881 tühistamiseks Menetlustoiming Kaebuse tagastamine Resolutsioon 1. Tagastada Künnapuu tee 24 Vesi OÜ kaebus. 2. Saata käesoleva määruse ärakiri kaebajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Rae Vallavalitsus väljastas 25.06.2014 korraldusega nr 881 ehitusloa AS-le ELVESO Künnapuu tee maaüksuste kanaliseerimiseks reoveekanalisatsiooni torustike ja suubumiskaevude ehitamiseks Rae vallas Rae külas asuvatel maaüksustel, sh Künnapuu tee T1 (katastritunnus 65301:002:0419; sihtotstarve transpordimaa). 2. Künnapuu tee 24 Vesi OÜ (kaebaja) esitas 22.07.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse Rae Vallavalitsuse 25.06.2014 korralduse nr 881 tühistamiseks. Kaebuse kohaselt toimub ehitus kaebaja omandiks oleval maa-alal. Kaebaja hinnangul ei ole ehitusloa andmise aluseks olnud kanalisatsioonitööde projekti kaebajaga kooskõlastatud, kuigi selline nõue tulenes vastustaja 14.01.2014 korraldusega nr 27 väljastatud projekteerimistingimuste p-dest 1 ja 4. Kaebajaga kooskõlastamata projekti alusel ehitamisega võidakse kahjustada kaebaja vara, kuna kaevetööde teostaja ei pruugi teada maa-aluste kommunikatsioonirajatiste erinõudeid ega nendega seotud ohtusid, kui need ei kajastu projektis. 3. Kohus jättis 31.07.2014 määrusega (tl 60–61) rahuldamata esialgse õiguskaitse taotluse, milles kaebaja palus peatada ehitusloa andmise korralduse kehtivus. 4. Esialgse õiguskaitse taotluse menetluses küsitud arvamuses (tl 21–22) märkis Rae vald (eeldusliku vastustajana), et talle teadaolevalt on kaebaja Künnapuu tee kinnistul paiknevatest kommunikatsioonidest veetrasside ja tänavavalgustuse omanik. Vaidlustatud korraldusega on antud ehitusluba Künnapuu tee

2 ääres asuva kuueteistkümne majapidamise ühendamiseks ühiskanalisatsioonivõrguga. Kaebaja poolt viidatud projekteerimistingimuste p-des 1 ja 4 sisaldub nõue saada kooskõlastused tehnovõrkude valdajatelt ja kõikide maaüksuste omanikelt. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja kui maaüksuse ja selle olulise osa Künnapuu tee omaniku kooskõlastust asendab kaebaja ja kolmanda isiku vahel 22.03.2013 sõlmitud leping nr 952 (tl 25-28), millega on kaebaja omandis olevale kinnistule seatud kolmanda isiku kasuks isiklik kasutusõigus ühiskanalisatsiooni majandamiseks ühiskanalisatsiooni kaitsevööndi ulatuses. Vastavalt kaebaja ja kolmanda isiku vahel 09.04.2010 sõlmitud lepingule (tl 30-32) on Künnapuu tee kinnistul paikneva veetrassi valdajaks kolmas isik. Viimase kooskõlastus on ehitusprojektis olemas. Vastustaja hinnangul ei ole kaebaja kui tänavavalgustuse valdaja kooskõlastuse puudumine ehitusprojektis, kus on ette nähtud meetmed olemasolevate ehitiste ja rajatistega arvestamise osas, selline puudus, mis võinuks vaidlustatud korralduse andmist mõjutada ja tingiks vaidlustatud korralduse tühistamise menetlus- või vorminõuete rikkumise tõttu. 5. AS ELVESO, kui eelduslikult kolmas isik haldusasja menetluses, märkis oma seisukohas esialgse õiguskaitse taotluse kohta (tl 37–40), et esitatud kaebus on perspektiivitu ning kaebajal puudub halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lg-st 1 tulenevalt kaebeõigus. Vaidlustatud ehitusluba ei riku kaebaja õigusi ega saa iseseisvalt tekitada kaebajale varalist kahju. Kaebaja kirjeldatud kahju tekkimine on hüpoteetiline ning kõrvaldatav tsiviilõiguslike vahenditega. Kooskõlastuste puudumine ei tooks vältimatult kaasa ehitusloa tühistamist. Kaebaja ei ole pretensioone esitanud projekti ega selles kirjeldatud lahenduste osas. AS ELVESO viitas ka kaebaja ja vastustaja vahel sõlmitud 22.03.2013 notariaalsele lepingule (tl 25-28, 43-46), millega lepiti kokku vaidlustatud ehitusloas ette nähtud kanalisatsioonitorustiku rajamises ning seati isiklik kasutusõigus kolmanda isiku kasuks. Kaebaja on nõustunud kanalisatsioonitorustiku paigaldamisega temale kuuluvale kinnistule ja tehnorajatiste kaitsevööndisse. Kaebaja nõusolek veetorustiku osas ei ole vajalik, kuna kaebaja ja kolmas isik on sõlminud Künnapuu tee ühisveevärgi rajatiste opereerimise lepingu (tl 30-32, 48-50), mille kohaselt pole kaebaja selle võrgu valdaja. Kolmas isik on veetorustiku kasutaja ja valdajana andnud nõusoleku, mis kajastub ka ehitusprojektis. Projekteerimistingimused ei näe ette täiendavat kooskõlastamist omanikuga (kaebajaga). Ehitustegevuse käigus olemasolevate tehnorajatiste vigastamise riski minimeerimiseks on projekteerimistingimuste seletuskirja p-st 4.2.2.1.2 (tl 54) nähtuvalt kohustus enne tööde alustamist maa-aluste rajatiste valdajatega rajatiste asukohad veelkord täpsustada ja märgistada, mis ei sõltu tehnorajatiste valdaja eelneva kooskõlastuse olemasolust. Maa-aluste rajatiste läheduses kehtib ka käsitsi kaevamise nõue.

KOHTU SEISUKOHT 6. Kaebaja peab vaidlustatud ehitusluba õigusvastaseks ja taotleb selle tühistamist põhjusel, et temale kuuluval kinnistul kavandatavaks ehitustegevuseks pole küsitud tema kooskõlastusi, kuigi selline kohustus tuleneb vastustaja 14.01.2014 korraldusega nr 27 väljastatud projekteerimistingimuste p-dest 1 ja 4. Kohtule esitatud projekteerimistingimuste väljavõtte (tl 6) kohaselt on nõutavad projektide kooskõlastused tehnovõrkude valdajatega, kelle võrgud teenindavad projekteeritavat ala või paiknevad planeeritaval maa- alal, samuti kõigi maaüksuste omanikega (Künnapu tee T1), kelle kinnistuid projekteeritavad tehnovõrgud läbivad, ulatuvad kaitsevööndid, sanitaarkaitseala või asuvad rajatised servituudilepingute kujul. 7. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on Künnapuu tee T1 kinnistu omanik (kinnistusregistri väljavõte, tl 8). Kaebaja viitab 22.03.2013 sõlmitud notariaalsele lepingule nr 952 (tl 25-28, 43-46), mille kohaselt kuuluvad talle kinnistul asuvad rajatised (ehitusjärgus tee, tänavavalgustus ja veetrass). Nimetatud lepingus lepiti kokku vaidlustatud ehitusloas ette nähtud kanalisatsioonitorustiku rajamises ning seati isiklik kasutusõigus kolmanda isiku kasuks. Kaebaja on nõustunud kanalisatsioonitorustiku paigaldamisega temale kuuluvale kinnistule veetrassi kaitsevööndisse ja juba rajatud tee muldkehandisse (lepingu p-d 2.1.3, 2.3.2, 3.1.1). Lepingu punkti 3.1.1. raames muudetud varasema lepingu p 10.4.1. järgi saab Kasutaja (kolmas isik) alates lepingu sõlmimise hetkest teostada otsest valdust kasutusõiguse ala

3 suhtes. Sellest tulenevalt ei saa vastustajale ette heita, et kaebajalt kui kinnistuomanikult pole täiendavalt kanalisatsioonivõrgu ehitusprojekti kooskõlastust küsitud. Kooskõlastuste olemasolu formaalses mõttes ei saa olla menetluses eesmärk omaette, kui asjaomane isik on oma nõustumist ehitamisega muul moel väljendanud. Kooskõlastuste olemasolu iseenesest ei pruugi aga tagada veel haldusakti kui lõpptulemuse õiguspärasust (nt Riigikohtu 06.12.2012 otsus haldusasjas nr 3-3-1-56-12 (p 18); 21.12.2001 määrus asjas nr 3-3-1-67-01, p 4). Kaebaja ja kolmanda isiku vahel sõlmitud Künnapuu tee ühisveevärgi rajatiste opereerimise lepingu (tl 30-32, 48-50) kohaselt on veetorustiku kasutaja ja valdaja kolmas isik (mitte kaebaja), seega ei ole kaebaja veetorustiku kui tehnovõrgu valdaja, kelle kooskõlastus olnuks nõutav. Vastustaja ja kolmanda isiku väitel on kolmas isik kooskõlastuse andmisega täitnud tehnovõrgu valdaja kooskõlastuse nõude. 8. Kohus möönab, et kaebajalt kooskõlastuse nõudmise võinuks tingida talle kõnealusel kinnistul tänavavalgustuse kui tehnorajatise kuulumine. Samas on kaebaja 22.03.2013 notariaalse lepingu sõlminud, olles lepingu esemeks oleva kinnistu omanik, millel asuvaid tehnorajatisi (2.1.3) on lepingus nimetatud ning need olid lepingu sõlmimise ajal olemas. Kohus on seisukohal, et pelgalt tuginemine kooskõlastuste puudumisele ei saa vältimatult kaasa tuua vaidlustatud haldusakti tühistamist. Haldusmenetluse seaduse § 58 ning riigivastutuse seaduse § 3 lg 3 p 1 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kaebaja heidab kaebuses vastustajale ette küll ehitusloa andmisel aluseks olnud projektil tema kooskõlastuste puudumist, kuid ei ole välja toonud, et sellel oleks sisuline tähendus haldusmenetluse lõpptulemuse ja ehitusloa väljastamise suhtes. Kaebaja ei ole viidanud sisulistele puudustele projektis, mida ta saanuks kooskõlastuste kaudu vältida ja seega mõjutada haldusmenetluse lõpptulemust ja väljastatud ehitusloa sisu. Kaebaja ei ole kaebuses nimetanud ehitusprojekti ühtki sisulist puudust, mis viitaks projekti vastuolule kehtiva õigusega. 9. Väide vaidlustatud ehitusloa alusel ehitamisel kaebaja vara kahjustamisest on hüpoteetiline. Selleks, et ka täiesti õiguspärase ehitamise korral vältida kinnistu- ja tehnorajatiste omanike vara kahjustamist, on projekteerimistingimustes lisaks eelnevate kooskõlastuste nõudele ette nähtud ka kohustus arvestada olemasolevate ehitiste ja rajatistega (projekteerimistingimuste seletuskirja p 4.2.2.1.2), sh enne tööde alustamist maa-aluste rajatiste valdajatega rajatiste asukohad veelkord täpsustada ja märgistada ning valida tööde teostamiseks sobiv tehnika ja tehnoloogia. Eraldi on ette nähtud erinõuded (nt kommunikatsioonide läheduses käsitsi kaevamine, vastavate eeskirjade ja ettevaatusnõuete arvestamine elektri õhuliinide all töötamisel ja kommunikatsioonide kaitsetsoonis). 10. Eelnevast lähtuvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse rahuldamiseks puudub väljavaade ning kaebaja ei saavutaks esitatud tühistamiskaebusega oma eesmärki – ehitusloa tühistamist ja seeläbi vältida talle kuuluva maaüksuse kanaliseerimist reoveekanalisatsiooni torustike ja suubumiskaevude ehitamiseks. HKMS § 121 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Eeltoodud seisukohtadele tuginedes leiab kohus, et kaebus praeguses asjas tuleb HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel tagastada. 11. HKMS § 43 lõike 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras uuesti halduskohtu poole pöörduda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Aili Maasik Kohtunik