3-14-317/21 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-14-317 Otsuse tegemise kuupäev ja koht 05.09.2014, Tartus

Kohtunik Mare Priks Kohtuasi A.M. kaebus Tartu Vanglalt mittevaralise kahju nõudes 100 eurot seonduvalt 12.12.2013 jalutuskäigult saabumisel antud korraldusega suu avamiseks ja isikliku läbivaatuse teostamisega ilma meditsiinitöötaja juuresolekuta ja trepi all, mitte eraldi ruumis. Asja läbivaatamine 25.08.2014, kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja A.M. Tartu Vangla Resolutsioon Jätta A.M. kaebus haldusasjas 3-14-317 rahuldamata. Saata A.M. Tartu Vangla täiendav vastus (25.08.2014). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on 06.10.2014. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil Asjaolude kirjeldus

18.12.2013 on kinnipeetav A.M. esitanud vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles nõuab 100 eurot mittevaralist kahju kuna 12.12.2013 jalutuskäigult tulles on valvur teinud A. M. suhtes läbiotsimise ning sundis suud avama. A. M. on märkinud, et läbiotsimine on teostatud ilma meditsiinitöötaja juuresolekuta trepikojas trepi all ning juures viibis veel üks valvur ning kinnipeetav. A. M. on avaldanud arusaamatust, et miks peab jalutuskäigult tulles teda läbi otsima. Tartu Vangla on jätnud otsustusega 14.03.2014 nr 1-13/268-2 „Kahju hüvitamise taotluse läbivaatamine“ kahju nõude taotluse rahuldamata. Kaebaja seisukohad, põhjendused ja taotlused

A.M. on pöördunud kahjunõudega kohtu poole. A. M. peab õigusvastaseks, et 12.12.2013 pärast jalutuskäiku on teostatud läbiotsimine ning valvur on sundinud trepi all ,mitte selleks ettenähtud ruumis, kaebajat suud avama ja vaatles suuõõnt ilma meditsiinitöötaja juuresolekuta.

A. M. kahjunõue on 100 eurot. Kaebaja sõnutsi on rikutud läbiotsimise korda ja kaebajat sellega solvatud. Kaebuse täienduses märgib kaebaja, et lubamatu on teostada läbiotsimisi valvuril trepi all väljaspool selleks ettenähtud ruumi. A. M. märgib, et ta ei soeta sigarette ning vangla teab seda ning kaebajale on arusaamatu, et mida saab otsida kinnipeetava suuõõnest, kaebaja meelest tegeleb vangla omavoliga. Kaebaja taotleb 100 eurot mittevaralist kahju.

Vastustaja seisukohad, põhjendused ja taotlused

Tartu Vangla palub jätta kaebuse rahuldamata.

Vastustaja märgib, et 12.12.2013 teostatud läbiotsimine kaebaja suhtes ei ole õigusvastane tegu, arvestades asjaolu, et jalutuskäigult tulles üritavad kinnipeetavad kaasa võtta peidetuna sigarette, sellisel juhul on vajalik läbiotsimine ning selle toimingu kiireks teostamiseks on trepikoda sobilik koht. Läbiotsimise teostamist puudutav õiguslik regulatsioon ei näe ette, et läbiotsimise juures peab viibima meditsiinitöötaja. Kaebaja ei ole avaldanud ka ühtegi kahjulikku tagajärge, mis temale 12.12.2013 teostatud läbiotsimisega võis saabuda. Seega ei ole vangla kaebaja suhtes õigusvastaselt käitunud ning mittevaralise kahju nõudmiseks puudub alus.

Vastuse täienduses 25.08.2014 viitab vastustaja vangistusseaduse (VangS) § 68 lg 1, mis annab vanglale õiguse kinnipeetava läbiotsimiseks. Täiendavalt märgib vangla, et suuõõne kontrollimine ei ole meditsiiniline protseduur, mistõttu ei ole vajalik ka meditsiinitöötaja juuresolekut suuõõne kontrollimiseks, ametnik peab kontrollima, et suuõõnde ei ole peidetud keelatud esemeid.

Kohtu seisukohad, põhjendused ja otsustus

1.Kohus, tutvunud asja materjalidega asub seisukohale, et kaebus on põhjendamatu ning ei kuulu rahuldamisele.

2. 12.12.2013 toimus A.M. suhtes läbiotsimine jalutuskäigult tulles. Läbiotsimine on tegevus, mille käigus kontrollitakse vangla territooriumile sisenevat või sealt väljuvat isikut, kinnipeetavat, samuti kinnipeetavate eluja olmeruumi või vangla territooriumil paiknevat muud ruumi. Läbiotsimise eesmärk on leida ja ära võtta keelatud ese või aine, avastada peidik või varjatud käik, samuti ruumi ja vara kontrollimine. Läbiotsimist võib teha plaanipäraselt kui ka plaaniväliselt. Kinnipeetavat võib otsida läbi ka juhul kui on alust arvata, et tal võib olla keelatud ese või aine. Läbiotsimine on vanglas lubatud ja reguleeritud vangistusseaduse § 68.

3.Antud juhul teostas vangla kaebaja läbiotsimist kui viimane naases jalutuskäigult ning läbiotsimine enne eluosakonda sisenemist oli vajalik, kuna jalutuskäigult tulles võib kinnipeetav kaasa tuua keelatud eseme.

4.Vangla on viidanud justiitsministri määrusega nr 44 kehtestatud „Järelevalve korraldus vanglas“ § 32 lg 5, mille kohaselt vanglasisesel saatmisel on kinnipeetava läbiotsimine kohustuslik. Kuna kinnipeetavate liikumine väljaspool oma eluosakoda toimub ainult vanglaametniku saatel, seega on läbiotsimine enne jalutuskäiku ning oma eluosakoda sisenemist kohustuslik.

5.Asjaolu, et kaebaja pidi avama suu ja näitama oma suuõõnt vanglaametnikule ilma meditsiinitöötaja juuresolekuta, ei ole õigusvastane. Vangla on õigesti märkinud, et kuna suuõõne kontrollimine ei toimunud meditsiinilistel näidustustel , ei oleks pidanud olema juures meditsiinitöötaja, samas on vaadeldud suuõõnt visuaalselt, et veenduda kas suuõõnde ei ole peidetud keelatud esemeid. Samuti ei saa õigusvastaseks pidada asjaolu, et suuõõne kontrolli ei teostatud eraldi ruumis, vaid trepikojas, kuna läbiotsimise toimingut ja suuõõne kontrolli, välja arvatud kui seda tehakse meditsiinilistel põhjustel, ei pea tegema eraldi ruumis, seega võis seda teha trepikojas enne eluosakonda sisenemist.

6. Kuna kohus ei ole tuvastanud kaebaja õiguste rikkumist ning vangla tegevuse õigusvastasust, jääb kahjunõude taotlus rahuldamata. Samuti ei saa lugeda kaebaja läbiotsimist ja suuõõne kontrolli vangla omavoliks ega kaebaja suhtes solvavaks toiminguks. Kaebaja läbiotsimisel ja suuõõne kontrolliga vanglaametniku poolt ei ole tekitatud kaebajale ka mingeid kahjulikke tagajärgi.

7.Eeltoodu alusel jätab kohus kaebuse rahuldamata.

8.Kohus on lähtunud otsuse tegemisel HKMS § 160 lg 1, mille kohaselt koosneb kohtuotsus sissejuhatusest, selgitustest, kirjeldavast ja põhjendavast ning resolutiivosast.

/allkirjastatud digitaalselt/ Mare Priks kohtunik