4-13-54/32 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

VIRU MAAKOHUS K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Väärteoasja number

4-13-54 Otsuse tegemise aeg ja koht 25.08.2014, Rakvere kohtumajas Kohtunik Anu Ammer Väärteoasi MARTIN RIST süüdistuses liiklusseaduse § 224 lg 2; § 201 lg 2 ja § 207 järgi. Menetlusalune isik MARTIN RIST, isikukood 38808255212, elukoht xxxx ja xxxx, varem korduvalt väärtegude toimepanemise eest karistatud, 14 kehtivat väärteokaristust. Kohtuväline menetleja Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskond, esindaja Aulis Vahula Juhindudes VTMS § 107 lg 1 p 1; § 108; § 111; § 136 ja § 137, § 205 lg 4, kohus

o t s u s t a s:

MARTIN RIST süüdi tunnistada liiklusseaduse § 224 lg 2 ja § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises 17.12.2013 ning KarS § 63 lg 1 sätete kohaldamisega mõista karistuseks arest 25 päeva. MARTIN RIST süüdi tunnistada liiklusseaduse § 201 lg 2 ja § 207 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises 20.08.2014 ning KarS § 63 lg 1 sätete kohaldamisega mõista karistuseks arest 15 päeva.

KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga, mõista karistuseks arest 25 päeva. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada VTMS § 44 lg 1 p 3, 4 alusel kinnipidamine 20.08.- 21.08.2014, s.o 2 päeva karistusaja hulka. Seega mõista Martin Ristile ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 23 (kakskümmend kolm) päeva aresti. Kohustada MARTIN RIST ilmuma aresti kandmisele Ida Prefektuuri Jõhvi Arestimaja Rakvere Kambrisse (Kreutzwaldi 5a Rakvere) 15.09.2014 ajavahemikus kell 09.00 kuni 12.00. Määratud tähtajal aresti kandmisele mitte ilmumise korral kohaldada MARTIN RISTI suhtes sundtoomist.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse pool võib loobuda apellatsiooniõigusest kohe. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Viru Maakohtus tutvumiseks kättesaadav. Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või ükski neist ei teata oma soovist kasutada apellatsiooniõigust, kohtuotsuse põhiosa ei vormistata.

Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Viru Maakohtus tutvumiseks kättesaadavaks tehtud 05.09.2014.

VÄÄRTEO ASJAOLUD, MENETLUSALUSE ISIKU SELGITUSED JA KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT

17.12.2012 koostas Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonna välijuht T L väärteoprotokolli nr AB 1291320 selle kohta, et Martin Rist 17.12.2012 kell 00.40 Lääne- Virumaal Vinni-Pajusti Looduse teel, liikudes Looduse tee 6 suunas, juhtis mootorsõidukit xxxx reg nr xxxx, omamata vastava kategooria sõiduki juhtimisõigust, olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud. Juhtis mootorsõidukit seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,36+-0,05mg/l. Alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mõõdetud mõõteseadmega Lion Intoxilizer 8000 nr 80-005394, taatlemistunnistus nr TTRC-12/00128. Oma tegevusega rikkus Martin Rist liiklusseaduse (edaspidi LS) § 90 lg 1 p 1, 3 ja § 69 lg 5 nõudeid, pannes seega toime LS § 201 lg 2 ja LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Juhindudes VTMS § 84 sätetest, saatis Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskond 08.01.2013 väärteoasja materjalid Martin Risti süüdistuses arutamiseks maakohtule. Väärteoprotokollist nähtuvalt, oli Martin Rist omakäelise kinnitusega teadlik, et väärteoasi saadetakse arutamiseks kohtusse. 05.02.2013 kohtuistungile Martin Rist ei ilmunud ja kohus kohaldas tema suhtes sundtoomist 11.03.2013 kohtuistungile, klausliga, et juhul, kui sundtoomine nimetatud kohtuistungile ebaõnnestub, kohaldatakse tema suhtes sundtoomine tabamisel. Sundtoomine 11.03.2013 istungile ebaõnnestus, kuna Martin Risti asukoht oli teadmata.

Martin Rist peeti kinni 20.08.2014, mil Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseinik M S koostas väärteoprotokolli nr AB 1410765 selle kohta, et 20.08.2014 kell 13.11 Lääne-Virumaal Pajusti alevikus Tartu mnt.-l, liikudes Kakumäe suunas, juhtis Martin Rist mootorsõidukit xxxx reg nr xxxx, omamata vastava kategooria sõiduki juhtimisõigust, olles eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Samuti juhtis mootorsõidukit, millel on nõuetekohaselt läbimata korraline tehnoülevaatus. Oma tegevusega rikkus Martin Rist LS § 90 lg 1 p 1, 3 ja § 73 lg 2 ning MKM 18.07.2011 määruse nr 7786 nõudeid, pannes seega toime LS § 201 lg 2 ja § 207 järgi kvalifitseeritava väärteo. Juhindudes VTMS § 84 sätetest saatis Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskond 21.08.2014 ka selle väärteoasja materjalid arutamiseks maakohtule.

25.08.2014 määrusega, lähtudes menetlusökonoomikast ning asja igakülgse ja objektiivse arutamise vajadusest, ühendas kohus mõlemad Martin Risti suhtes kohtusse menetlemiseks saadetud väärteoasjad ühiseks menetlemiseks.

25.08.2014 kohtuistungil selgitas kohus menetlusalusele isikule tema õigused ja kohustused VTMS § 19 järgi. Kohtuvälise menetleja esindaja õiguste selgitamist ei vajanud, kinnitades, et on teadlik enda õigustest. Taandusi ja taotlusi ei esitatud.

Menetlusalune isik Martin Rist ei soovinud kohtuistungi protokolli koostamist ning tunnistas end kohtuistungil toimepandud väärtegudes täielikult süüdi, kinnitades enda poolt menetlusaluse isikuna ülekuulamiseprotokollides antud ütlusi. Selgitas, et politseile avaldatud elukohas xxxx ta tegelikult ei ela ja peale esimest rikkumist ei saanud kohtusse ilmuda, kuna oli Eestist pikka aega ära, töötades xxxx. 17.12.2012 toime pandud rikkumise kohta seletas ta, et väga täpselt ta asjaolusid enam ei mäleta, kuid teab, et enne, kui tekkis vajadus autoga sõitma minna, tarvitas koos sõpradega alkoholi, kuid arvas, et selleks ajaks pidi ta juba kaine olema, oli teadlik ka asjaolust, et tal puudub juhtimisõigus, mida tal kunagi ei ole olnudki, kuid sõitis siiski autoga. 20.08.2014 rikkumise kohta seletas Martin Rist, et sõitis sel päeval oma ülemus R E kuuluva autoga sõbrale appi, kuid peeti politsei poolt kinni. Ta oli teadlik, et tal puudub juhtimisõigus, kuid ta ei pööranud tähelepanu ei sellele, ega ka asjaolule, kas sõiduki

tehnoülevaatus on tehtud. Teadis siiski, et kehtiva ülevaatuse olemasolu kontrollimine kuulub juhi kohustuste hulka.

Kohus uuris väärteoasjas olevaid kirjalikke tõendeid: - Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll, mille kohaselt Martin Ristil tuvastati 17.12.2012 alkoholijoove 0,31 mg/l /tl 7, 8/; - Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsused 17.4.2008, 17.12.2012 ja 20.8.2014 /tl 9, 10, 39/; - Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollid /tl 6, 35/; - Karistusregistri väljavõtted, mille kohaselt oli Martin Ristil 21.09.2012 seisuga 14 kehtivat, väärteokaristust ja seisuga 21.08.2014 4 kehtivat, rõhuvas enamuses liiklusalast väärteokaristust /tl 11-12, 41/.

Kohtuvälise menetleja esindaja taotles Martin Risti karistamist arestiga, kuna isik on varem korduvalt liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest karistatud, sealhulgas korduvalt arestiga, kuid karistused ei ole mõju avaldanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

VTMS § 87 sätestab, et kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollides sätestatud ulatuses.

Martin Rist tunnistas väärtegude toimepanemist nii nende menetlemisel kohtuvälise menetleja juures, kui ka asja kohtulikul arutamisel ning selle asjaolude ning tõendatuse osas vaidlus puudus. Kohus ära kuulanud menetlusaluse isiku Martin Risti selgitused ja hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et Martin Rist on süüliselt, otsese tahtlusega rikkunud LS § 90 lg 1 p 1, 3, § 69 lg 5 ja § 73 lg 2 nõudeid ning tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud LS § 224 lg 2; § 201 lg 2 ja § 207 järgi.. Martin Risti süü on tõendamist leidnud ja seda peale tema poolt süü omaksvõtuga kohtuistungil ka väärteotoimikus olevate, kohtuistungil uuritud kirjalike tõenditega. LS § 69 lg 5 kohaselt, mille nõuete rikkumist Martin Ristile ette heidetakse, ei tohi mootorsõiduki juhi veres olla alkoholi 0,20 mg või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 mg või rohkem. LS § 224 lg 2 sätestab vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50-1,49 mg või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 mg. Karistusena nimetatud rikkumise eest on ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni.

LS § 94 lg 1 kohaselt, mille nõuete rikkumist menetlusalusele isikule 17.12.2012 ja 20.08.2014 ette heidetakse, võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Liiklusseaduse § 201 lg 2 sätestab vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on juhtimiselt kõrvaldatud või kelle juhtimisõigus on peatatud või peatunud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud. Karistusena nimetatud rikkumise eest on ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest.

LS § 73 lg 2 nõuete kohaselt liikluses kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis peavad olema läbinud tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli. LS § 207 sätestab vastutuse tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki või trammi juhtimise eest, mille eest karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.

Temale süüks arvatud rikkumiste toimepanemisel oli Martin Rist mõlemal juhul enne sõidu alustamist teadlik, et tal puudub juhtimisõigus ning et enne 17.12.2012 autorooli istumist oli ta tarvitanud alkoholi, kuid ei suhtunud piisava hoolsusega oma seisundi hindamisse ja selle kontrollimisse. Olles ka varem samalaadste rikkumiste eest väärteokorras karistatud, oleks ta pidanud liiklusnõuete täitmisesse erilise hoolsusega suhtuma, mida Martin Rist aga ei teinud ning LS § 94 lg 1, 3 ja LS § 69 lg 5 nõudeid rikkus tema teadlikult ja tahtlikult.

20.08.2014 ei olnud ta enda sõnul teadlik, et tema kasutuses olev sõiduk ei ole läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli, kuid ta teadis, et selle kohustuse täitmise kontrollimine kuulub juhi kohustuste hulka ka juhul, kui sõidukit kasutatakse ajutiselt ja lühikese ajaperioodi vältel. Marti Rist rikkus LS § 73 lg 2 sätestatud liiklusnõudeid hooletusest. Kohtu hinnangul on Marti Ristil liikluses püsivalt hoolimatu käitumismuster. Varasemad liikluses toime pandud väärtegude eest määratud arvukad karistused, sealhulgas arestid, ei ole mõjutanud teda liikluses seaduskuulekalt käituma. Määratud trahvid on karistusregistri andmetel tasumata, mis annab üheselt tunnistust isiku hoolimatust suhtumisest temale määratud karistustesse. Väärtegude toimepanemist Marti Risti poolt peale 17.12.2012 ei ole eeldatavalt tuvastatud vaid seetõttu, et ta pikema aja jooksul ei viibinud Eestis. Kohus ei tuvastanud teo õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid ning leiab, et menetlusalust isikut tuleb toimepandu eest karistada. Varem määratud karistused ei ole suutnud mõjutada Marti Risti õiguskuulekalt käituma ning seetõttu peab kohus põhjendatuks karistada teda rangemalt kui varasemate väärteokaristuste puhul. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid KarS §-de 57 ja 58 järgi. Menetlusaluse isiku käitumises kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuse üldpreventiivne eesmärk on tagada õigusnormide tõsiseltvõetavus ning kogukonna usaldus ning rahulolu, et süütegudele reageeritakse õiglaselt. Heites isikule ette õigusvastaseid tegusid, võetakse ta vastutusele üksnes tema poolt toimepandud tegude eest ja nende piirides. Kuigi karistusseadustik on loobunud süüdlase isiku arvestamisest iseseisva alusena karistuse mõistmisel, tuleb süü arvestamisel, karistuspiiride määramisel silmas pidada ka isikut, kuna süü hõlmab mitte üksnes hetkelisi ajendeid, vaid ka püsivamaid isikuomadusi. Süüdlase isik on määrav karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks.

Mootorsõiduk on kõrgendatud ohu allikas, mistõttu selle juhtimine nõuab juhilt erilist vastutustunnet ja hoolsust liiklusohutust tagavate eeskirjade järgimisel. Juhi hoolimatus liiklusseaduse täitmise suhtes võib varem või hiljem viia traagiliste tagajärgedeni nii juhi enda kui ka kaasliiklejate suhtes. Seetõttu on ka avalikkuse taluvuspiir liikluseeskirju korduvalt eiravate mootorsõiduki juhtide suhtes põhjendatult madal ning nendele isikutele mõistetud karistusel on laiem tähendus, kui ainult konkreetse süüdlase teole riikliku hukkamõistu avaldamine.

Kohus on seisukohal, et Martin Ristile mõistetav karistus peab ka avalikkusele näitama kaitstava õigushüve kõrget väärtust ja kaitsma õiguskorda kõigi ühiskonnaliikmete huvides.

Arvestades seda, kuivõrd ulatuslikult Martin Rist rikkus Liiklusseaduse norme, juhtides mootorsõidukit joobes ning korduvalt ilma selleks vastavat luba omamata ja sõiduki tehnilist seisundit kontrollimata, on tema süü suurus piisav õigustamaks talle karistuse mõistmist üle LS § 224 lg 2 ettenähtud sanktsiooni keskmise määra.

Kuna väärteod on nii 17.12.2012, kui ka 20.08.2014 on mõlemad toime pandud ühe teona, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis mõistab kohus karistused KarS § 63 lg 1 kohaselt sätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse.

KarS § 63 lg 2 kohaselt, kui isik on toime pannud mitu tegu, mis vastavad mitmele eri süüteokoosseisule ja teda ei ole nendest ühegi eest varem karistatud, mõistetakse eraldi karistus iga teo eest ning liitkaristus KarS § 64 järgi.

KarS § 64 lg 1 alusel, Samaliigiliste põhikaristuste korral mõistetakse liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvestatakse VTMS § 44 alusel kinnipidamine karistusaja hulka.

Kuna käesoleval ajal ei ole kohtul alust arvata, et Martin Rist hakkaks kõrvale hoidma temale mõistetud aresti kandmisest, ei kohusta kohus teda asuma aresti kandmisele koheselt, vaid kohtuistungil läbiräägituna, võimaldab temal eelnevalt korraldada oma igapäeva elu ning tööga seotud küsimused ning kohustab Martin Risti asuma aresti kandmisele 15.09.2014. Tähtaegselt aresti kandmisele mitteilmumise korral tuleb aga VTMS § 205 lg 4 alusel pidada põhjendatuks kohaldada tema suhtes sundtoomist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Ammer Kohtunik

Tartu Ringkonnakohtu 07.10.2014 kohtuotsuse RESOLUTSIOON

Tühistada Viru Maakohtu 25. augusti 2014. a otsus osas, milles kohus määras Martin Ristile mõistetud aresti kandmisele järjestikustel päevadel.

KarS § 66 lg 1 alusel määrata mõistetud karistus kandmisele ositi, s.o kaheteistkümnel järjestikusel nädalavahetusel.

Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.

Martin Risti apellatsioon rahuldada.

Kohtuotsus jõustus osaliselt 15. oktoobril 2014. a Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Ammer Kohtunik