3-14-51919/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Määruse tegemise aeg ja koht

4. september 2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-51919 Haldusasi I.A.i esialgse õiguskaitse taotlus Menetlustoiming Esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmine RESOLUTSIOON

1. Jätta I.A.i esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.

2. Sekretäril saata määruse ärakiri I.A.ile. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu kirjalikult 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates. KOHTU SEISUKOHT

1. 01.09.2014 esitas I.A. Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse paludes paigutada ta esialgse õiguskaitse korras ümber Tallinna Vanglast mujale vanglasse, kuna taotleja esitas Tallinna Vangla julgeolekutöötajate peale kuriteoteate. Eeltoodust tulenevalt leiab taotleja, et on tekkinud oht tema elule ja tervisele Tallinna Vangla julgeolekuametnike poolt.

Taotleja palub ennast vabastada riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluselt, kuna on maksejõuetu. Taotleja on lisanud enda majandusliku seisundi teatise ja K-Raha väljavõtte perioodi 25.04.2014-25.08.2014 kohta.

2. 02.09.2014 kohtunõudega palus kohus Tallinna Vanglal esitada kohtule andmed, kas I.A. on esitanud Tallinna Vangla direktorile taotluse enda ümber paigutamiseks julgeoleku kaalutlustel (ja/või vastava taotluse esitamiseks Justiitsministeeriumile) ja kui on, siis millise otsuse on Tallinna Vangla direktor selle taotluse suhtes teinud. Samuti tuleb Tallinna Vanglal kohtule võimalusel teatada, kas I.A. on vastava Tallinna Vangla direktori otsuse vaidlustanud vaide korras Justiitsministeeriumis.

3. 03.09.2014 teatas Tallinna Vangla kohtule, et Tallinna Vanglale ei ole laekunud I.A.i taotlust tema ümberpaigutamiseks teise vanglasse, samuti ei ole isik esitanud Tallinna Vanglale vaiet seoses enda paigutamisega teise vanglasse.

4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 sätestab, et kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. HKMS § 249 lg 3 sätestab, et esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemisel jätab kohus taotluse läbi vaatamata. Ning sama paragrahvi lg 5 kohaselt võib esitada esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks taotluse pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist.

Antud juhul nähtub kohtule esitatud andmetest, et I.A. ei ole esitanud ei vaiet haldusorganile ega kaebust kohtule (mille esitamise eelduseks on vaidemenetluse läbimine vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5) seoses sooviga enda ümberpaigutamiseks teise vanglasse. Veelgi enam, I.A. ei ole esitanud isegi mitte haldusorganile taotlus vastava sooviga, mille esitamine ja lahenduse ära ootamine on kohustamisnõude esitamise esmaseks nõudeks. Järelikult ei saa kaebaja esitada kohtule ka esialgse õiguskaitse taotlust enda ümberpaigutamiseks teise vanglasse, kuna täitmata on HKMS § 249 lg 5 sätestatud esialgse õiguskaitse taotluse esitamise eeldused.

Eeltoodust tulenevalt ning kohaldades HKMS § 121 l 2 p 1 analoogiat, mis sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud, tuleb I.A.i 01.09.2014 halduskohtule esitatud esialgse õiguskaitse taotlus jätta läbi vaatamata.

5. Kohus peab vajalikuks selgitada seoses I.A.il tekkinud sooviga enda ümberpaigutamiseks järgmist.

VangS § 19 lg 1 sätestab, et kinnipeetava võib ümber paigutada ühest kinnisest vanglast teise või ühest avavanglast teise, kui see on vajalik kinnipeetava individuaalse täitmiskava elluviimiseks, vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks või julgeoleku kaalutlustel. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kinnitab kinnipeetava ümberpaigutamise korra justiitsminister.

Justiitsministri 25.03.2008 määruse nr 9 "Täitmisplaan" § 8 kohaselt paigutatakse kinnipeetav ümber selle vangla direktori taotlusel, kus kinnipeetav karistust kannab, ning § 10 kohaselt menetleb taotlust Justiitsministeerium. Nimetatud sätetest tulenevalt puudub kinnipeetaval õigus taotleda enda ümberpaigutamist. Samuti puudub halduskohtul pädevus vastavat otsust teha. Samas on Riigikohus oma 02.06.2010 määruses nr 3-3-1-30-10 selgitanud, et välistatud pole aga kinnipeetava õigus pöörduda ümberpaigutamise taotlusega vangla direktori poole, kui ümberpaigutamine on kinnipeetava arvates vajalik tema põhiõiguste tagamiseks, näiteks õiguse elule või tervise kaitsele, aga ka perekonna põhiõiguse tagamiseks. Samas võib kinnipeetava põhiõiguste tagamine olla võimalik ka muude meetmete abil, mistõttu õiguste kaitsmiseks pole ümberpaigutamine alati vajalik.

Ülaltoodust tulenevalt tuleb I.A.il esitada taotlus enda ümberpaigutamiseks julgeoleku kaalutlustel vangla direktorile, et viimane esitaks vastava taotluse Justiitsministeeriumile. Seejärel saab Tallinna Vangla direktor teha otsuse, kas rahuldada I. Abdualjevi taotlus ning edastada vastav taotlus I.A.i ümberpaigutamise taotlusega Justiitsministeeriumile või keelduda I.A.i taotluse rahuldamisest ja edastamisest Justiitsministeeriumile. Kui I.A. vastava otsusega ei nõustu, siis tuleb see vangla direktori otsus esmalt vaidlustada vaide korras Justiitsministeeriumis. Esialgse õiguskaitse taotlust selle kohta ei ole mõtet esitada, sest kohtul puudub pädevus kohustada vanglat vastavat taotlust rahuldama ja Justiitsministeeriumile edastama. Kohus saab kohustada üksnes uuesti taotlust läbi vaatama kui otsus oli õigusvastane. Kohus rõhutab veelkord, et ei saa otsustada ei esialgse õiguskaitse korras ega ka kaebuse sisulise lahendamise korras I.A.i ümberpaigutamise vajaduse üle.

Sama kehtib ka Justiitsministeeriumi otsuse kohta – so juhul kui vangla direktor näiteks rahuldab I.A.i taotluse tema ümberpaigutamise kohta taotluse esitamiseks, kuid Justiitsministeerium peaks jätma vangla direktori taotluse rahuldamata, siis saab vaidlustada Justiitsministeeriumi vastava otsuse kohtus tühistamisnõudega ning kohustamisnõudega vaadata taotlus uuesti läbi. Kohus ei saa kohustada Justiitsministeeriumit kedagi ümber paigutama, kuna see on Justiitsministeeriumi kaalutlusotsus, mille kontrollimise ulatus on kohtul piiratud (vt HKMS § 158 lg 3).

/Allkirjastatud digitaalselt/

Daimar Liiv Kohtunik