2-13-778/47 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Vaheotsus aegumise kohaldamiseks

Tsiviilasja number

2-13-778

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Rüütli tn

Kohtunik

Heli Käpp

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

05.september 2014, Pärnu kohtumaja kantselei kaudu

Tsiviilasi

R.B. (end P.a) hagi A.O. ja T.S.i (end P.) vastu kulutuste

hüvitise ja lisanduva viivise väljamõistmiseks; R.B. (end

P.a) hagi A.O. ja T.S.i (end P.) vastu kaasomandi

lõpetamiseks ning A.O. ja T.S.i vastuhagi R.B. vastu

kaasomandi lõpetamiseks

Tsiviilasja hind

Põhihagi hind 50 000 € + 3500 €; vastuhagi hind 3500 €

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja/vastuhagi kostja: R.B. (endise perenimega P.a,

isikukood x, elukoht x, e-post: x)

Lepinguline esindaja vandeadvokaat Ljudmila Tamar (e-

post : menetlus@tamar.ee);

kostja 1/vastuhageja 2: A.O. (isikukood x, e-post: x),

lepinguline

esindaja

Ivo

Jaama

(e-post:

ivo.jaama@gmail.com)

Kostja 2/vastuhageja 1: T.S. (endise perenimega P.,

isikukood x, e-post: x), lepinguline esindaja advokaat Alla

Raudsepp (e-post: alla@obergab.ee)

Eelistung

10.06.2014

Kohtuistungil osalesid

Adv L. Tamar, I. Jaama ja adv A. Raudsepp

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada A.O. ja T.S.i taotlus aegumise kohaldamiseks osaliselt.

2. Jätta nõude aegumise tõttu rahuldamata R.B. hagi T.S.ilt kinnistusisestele teedele tehtud

kulutuste hüvitamiseks summas 1838,30 €, sokli soojustamise kulutuste hüvitamiseks

summas 966,35 € ning drenaaži ja haljastuse kulutuste hüvitamiseks summas 717,01 €

(summad koos käibemaksuga).

3. Ülejäänud nõuete osas kohus jätkab asjas menetlust.

4. Menetluskulud jagab kohus asja lõplikul lahendamisel.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse

apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna

Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.

Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse

esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

Pärnu Maakohtu menetluses on R.B. (end P.a) 09.01.2013 hagi A.O. ja T.S.i (end P.) vastu

kulude hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks, sellega 08.08.2013 kohtumäärusega liidetud

R.B. 22.07.2013 hagi A.O. ja T.S.i (end P.) vastu x asuva kinnistu kaasomandi lõpetamiseks ning

01.04.2014 kohtumäärusega menetlusse võetud A.O. ja T.S.i 24.03.2014 kohtule esitatud

vastuhagi x asuva kinnistu kaasomandi lõpetamiseks teistsugusel viisil.

Kostjad A. O.ja T. S. taotlevad kohaldada hageja R. B. kulude hüvitamise nõudele aegumist ja

teha selle kohta vaheotsus.

Hageja R. B. nõustus aegumise küsimuse lahendamisega vaheotsusega. Kohus andis pooltele

võimaluse esitada oma seisukohad kirjalikult ning teatas vaheotsuse tegemise aja. 01.09.2014

määrusega kohus pikendas otsuse tegemise aega.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

R.B.14.04.2014 ja 10.07.2014 täpsustas hagiavaldust kulude hüvitamise nõuete osas ning

täpsustustatud hagi kohaselt nõuab kinnistule tehtud kulutuste eest hüvitist A. O. (kostja 1)

8166,54 € ja T. S. (kostja 2) 14 794,68 €.

Hagiavalduse põhjenduste kohaselt kuulub x asuv kinnistu kaasomandina hagejale ja kostjatele

järgmiselt: hagejale 7/24, A. O. 10/24 ja T. P.ile 7/24 mõttelist osa kaasomandist. Kaasomanikud

sõlmisid 20.02.1004 kinnistu valdamise ja kasutamise korra kindlaksmääramise lepingu, mille

järgi elamu I korrusel asuvad ruumid numbritega 2, 3, 4 ja 5 jäid kostja I ainuvaldusesse; elamu

II korrusel paiknevad ruumid 10 ja 30 jäid hageja ja kostja II ühisavaldusesse ning ülejäänud

ruumid jäid kõigi kaasomanike ühisavaldusesse. Ühiskasutusse jäid ka kinnistu õueala ja

kinnistul paiknevad abihooned. Kaasomanikud on kokku leppinud kinnistu korrashoius ja

kinnistu kasutamisega seotud kulutuste kandmises.

2006.a asus hageja elama x kinnistule. Kuna nii elamu kui ka kinnistu olukord olid

mitterahuldavas seisukorras, asus hageja tegema vajalikke remondi- ja parendustöid, et takistada

hoonete olukorra ja kinnistu seisukorra halvenemist. Teised kaasomanikud püsivalt majas ei

elanud. Perioodil 2007 – 2011 on hageja teinud ehitus- ja parendustöid kokku 63 380,70 €

ulatuses järgmiselt:

1) kõrvalhoone – tööde maksumus 39 498,14 €;

2) elamu katus – 13 517,63 €;

3) elamu elektrisüsteem – 1022,59 €;

4) kinnistusisesed teed ja platsid – 6302,71 €;

5) kinnistu hoov (piirdeaed, drenaaž, haljastus jms) – 1907,12 €;

6) maja sokli soojustamine, vihmavee süsteem – 1132,51 €;

7) elamu II korrus – 29 970,60 €.

Vaheotsuse tegemise seisuga täpsustatud nõude kohaselt nõuab hageja kostjalt 1 katuse,

elektritööde, piirdeaia ja II korruse vannitoa remonttööde kulude osalist hüvitamist. Kostjalt 2

nõuab hageja hüvitist järgmiste tööde eest: krundisisesed teed, katus, maja sokli soojustamine,

drenaaž, haljastus, elektritööd, piirdeaed ja II korrus tervikuna.

Hageja leiab, et nõuded ei ole aegunud. Hageja nõue tuleneb asjaõigusseaduse § 72 lg-st 4 ning

TsÜS § 149 tulenevalt on nõude aegumistähtaeg 10 aastat nõude sissenõutavaks muutumisest.

Nõue muutus sissenõutavaks hageja 08.03.2012 nõudekirjas kostjale 2 määratud tähtajale

30.03.2012 järgnevast päevast, s.o alates 31.03.2012.

Kinnistusiseste teede ehitamiseks/plaatimiseks oli hageja ja kostja 1 vahel kaasomanike enamuse

(7/24 + 10/24 osa) kokkulepe, et esialgu kannavad kulud hageja ja kostja 1, mis ei vabasta

kostjat 2 kulutuste hüvitamisest edaspidi. Kostja 1 vastu selle kulu osas hagejal nõuet ei ole.

Vastavalt 2004.a kasutuskorra kokkuleppe punkti 3.4. järgi on õueala kõigi kaasomanike

ühiskasutuses. Kostja 2 on menetluses tunnistanud, et peab neid teid kasutama, kui tahab majja

pääseda. Kostja 2 ei ole tõendanud oma väidet, et kulutus ei olnud vajalik. Krundisisesed teed

said valmis 2009.a. Nõue kostja 2 vastu on nii hagejal kui kostjal 1. Kuna ei olnud kokku lepitud,

millal täpselt pidi kostja 2 kulutusi hüvitama, siis aegumistähtaeg hakkas kulgema hageja

08.03.2012 nõudekirjas kostjale 2 määratud tähtajale 30.03.2012 järgnevast päevast, s.o alates

31.03.2012.

Sokli soojustamine, drenaaž ja haljastus on tehtud kokkuleppel kostjaga 1, kes elab I korrusel ja

on kurtnud, et temal on külm põrand ja vesi tuleb keldrisse. Kostja 1 on vundamendi

soojustamise eest tasunud. Hageja elab II korrusel ja temal puudub otsene vajadus vundamendi

soojustamiseks, kuid see on vajalik maja säilitamiseks. Ka selle kulu tegemiseks on kaasomanike

enamuse kokkulepe-otsus. Vastavalt kasutuskorra lepingu punktile 4.4. kannavad kaasomanikud

ühiste ruumide ja majaosade remontimise kulud ühiselt. Seega peab ka kostja 2 kandma nendest

kuludest oma osa.

Vannitoa ja WC ehitamine II korrusele oli hädavajalik kulutus. Kuna majas viibis palju rahvast,

tekkis juba ammu vajadus kahe pesemisruumi järgi. Kostja 1 kokkuleppel hagejaga finantseeris

osaliselt vannitoa ehitamist II korrusele (5000 krooni suurused ülekanded 28.04.2010 ja

28.05.2010 kostjalt I hagejale). Tegemist on kaasomanike enamuse kokkuleppega – otsusega, et

esialgu kannavad kulutused hageja ja kostja 1, mis ei vabasta kostjat 2 kulutuste hüvitamisest

edaspidi. 2004.a kasutuskorra kohaselt on I korruse vannituba ja WC üldkasutatavad ruumid

ning seda ei muutnud II korrusele ehitatud vannituba. Kõikide ruumide uksed on lukustamata ja

kõik kaasomanikud saavad neid kasutada.

Katusetöid tehti august – detsember 2010. Katus oli valesti ehitatud ja vajas vahetamist, kuna

jooksis läbi.

Vajalik kulutus elektrisüsteemile tehti 2010.aastal. Vana õhuliin oli amortiseerunud ja rippus

maja küljes, Eesti Energia tingimuste kohaselt pidi majja sisenev elektrikaabel minema maa alla.

Tegemist on vajaliku kulutusega TsÜS § 63 p 1 järgi.

Piirdeaia ehitus oli vajalik kulutus, ehitati 2011. x väärtuse kohta 22.06.2010 tehtud

eksperthinnangule lisatud fotod tõendavad, et x maja ees varasemalt piirdeaeda ei olnud.

Piirdeaed oli vajalik, sest hoovis käisid oma asju tegemas piirkonna koerad.

Elamu II korruse ümberehitamise tööd tehti 2010.aastal ja nõue ei ole aegunud. Elamu II korruse

kulud jagunevad kahte ossa: remondikulud (ehitustööd ja –materjal) ja sisustus (garderoob ja

sisutus, köök + tehnika + paigaldus). Kostja 2 ei ole tõendanud, et ruumid olid 2010.a vähemalt

rahuldavas seisus. Kostja 2 kasutab neid ruume ja sisustust, seega on nende paigaldust

aktsepteerinud.

KOSTJATE AEGUMISE VASTUVÄIDE

A. O. 20.02.2013, 03.09.2013 ja 25.02.2014 kirjalikes vastustes leiab, et aastatel 2007 – 2009

tekkinud nõuded on aegunud ja kostja palub enne 08.01.2010 tekkinud nõuete puhul aegumist ka

kohaldada. Lisaks kostja esitas sisulisi vastuväiteid hageja nõude põhjendamatuse kohta, sest

tehtud tööd ei olnud vajalikud, kaasomanike kokkulepe tööde tegemiseks ei olnud ning kostja on

aastatel 2007 – 2009 kinnistul tehtud tööde eest tasunud kokku 19 038,27 € (296 997 krooni).

Kostja O. leiab, et hageja nõutavad kulutused, v.a maakaabli paigalduse kulu, on kasulikud ja

toreduslikud kulutused ning kaasomanike kokkulepe nende kulude hüvitamiseks puudub.

Seetõttu ei saa nende hüvitamist nõuda AÕS § 72 lg 4 alusel, mille aegumistähtaeg on 10 aastat.

Teoreetiliselt on kasulike ja toreduslike kulutuste hüvitamist võimalik AÕS § 88 ja VÕS § 1042

alusel nõuda alusetu rikastumise sätete järgi, kuid sellise nõude aegumistähtaeg on 3 aastat.

Seega on kõik 2006.aastast kuni 08.01.2010 tekkinud nõuded aegunud, v.a maakaabli vahetus.

Katuse vahetamise osas hagejal ja kostjal 1 kokkulepet ei olnud, vana katus ei lasknud vett läbi

ja selle vahetamiseks vajadust ei olnud, kostja 1 vaidles eelnevalt kulutuste tegemisele vastu.

Hageja vahetas katuse, sest soovis katusealust ruumi suurendada ja eluruumina kasutusele võtta.

Kostja 1 ja hageja vahel oli kokkulepe, et kostja 1 finantseerib II korruse WC ehitust ja siis jääb I

korruse WC kostja ainukasutusse. Kostja 1 tasus hagejale 28.04.2010 ja 28.05.2010 kokku

10 000 krooni, kuid hageja kasutab endiselt I korruse WC-d panipaigana.

Kokkulepe aia ehitamiseks puudus. Kui ka piirdeaeda kinnistul ei olnud, siis ei olnud piirdeaia

rajamine vajalik kulutus kinnistu säilitamiseks; piirdeaed oli vajalik hagejale, kes võttis endale

koera.

Kostja 2, T. S., eitab samuti kaasomanike kokkulepet kulutuste tegemiseks. Kostjad on

seisukohal, et vaidlusaluste tööde tegemiseks puudus vajadus, kõik toreduslikud ja kasulikud

tööd tehti 2007. ja 2009.aastatel ning selleks tehtud kulutuste hüvitamise nõuded on aegunud.

Ainsana ei ole aegunud elektritööd ning nende tööde eest on kostjad nõus hagejale tasuma

dokumentaalselt tõendatud kulud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg 3 sätestab, et kohus võib teha vaheotsuse

aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise osas samane lõppotsusega.

Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui

kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Poolte taotlusel ja

TsMS § 403 lg 1 alusel kohus lahendab aegumise küsimuse vaheotsusega kirjalikus menetluses.

2. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg 1 sätestab, et õigus nõuda teiselt isikult teo

tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul.

Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Kohus võtab

aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel (TsÜS § 143). Kostjad on aegumise

kohaldamist taotlenud.

3. Hageja on esitanud kaasomanike vastu kinnistu säilitamiseks tehtud vajalike kulude

hüvitamise nõude asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 4 alusel ning leiab, et kogu nõudele kui

seadusest tulenevalt nõudele kohaldub TsÜS §-s 149 sätestatud kümne aastane aegumistähtaeg

alates nõude sissenõutavaks muutumisest. Hageja on seisukohal, et nõude sissenõutavaks

muutumine on seotud hageja 08.03.2012 kostjale 2 ja 27.03.2012 kostjale 1 saadetud

nõudekirjades kostjatele määratud tasumise tähtaegadega.

4. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. TsÜS § 147 lg 2 kohaselt nõue muutub sissenõutavaks

alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist.

Hagejal on AÕS § 72 lg 4 alusel õigus nõuda kaasomanikelt asja säilitamiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist alates kulutuste tegemisest. Seega nõude sissenõutavaks muutumine ja

aegumistähtaja algus on seotud vaidlusaluste tööde tegemise ja nende eest tasumisega, mitte selle

hetkega, mil hageja otsustas kaasomanikult nende kohustuse täitmist nõuda. Nõudekirjas

määratud tasumise tähtaeg võib omada tähtsust viivise nõudmise osas.

5. Pooled ei vaidle vaidlusaluste tööde tegemise aja üle. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas a)

kostjad peavad nende tööde eest tasumises kaasomanikena osalema ehk kas hageja nimetatud

tööd olid kinnistu säilitamiseks vajalikud või oli kasulike või toreduslike tööde tegemiseks

kaasomanike (enamuse) kokkulepe, ning b) milline oli tööde tegelik maksumus.

Kohus leiab, et aegumise seisukohalt ei oma tähtsust, kas elektritööd, katusetööd, piirdeaia ehitus

ja II korrusel tehtud ümberehitustööd olid kinnistu säilitamiseks vajalikud või mitte. Asjas ei ole

vaidlust ja ka esitatud tõendid kinnitavad, et elektritööd tehti 2010.a (II kd, lk 114 - 115 akt ja

arve elektrimontaažitööde kohta), katusetööd 2010.a (II kd lk 116 – 118 fotod; 22.06.2010 Uus

Maa KVB ekspertarvamusele lisatud fotod elamust, II kd, lk 121 – 134); Uus Maa KVB

ekspertarvamus ning kostja 1 poolt hagejale II korruse WC ehitamiseks 2010.a aprillis-mais

tehtud ülekanded tõendavad ka II korrusel remonttööde tegemist 2010.a. Hageja väidetel

piirdeaed rajati 2011. Hagi on esitatud 09.01.2013. Maakaabli paigaldamise nõude mitte-

aegumist kostjad tunnistavad. Seega ei olnud katusetööde, elektritööde ja II korruse

remonditööde ega piirdeaia rajamisega seotud kulude tegemisest hagi esitamise ajaks möödunud

kolme aastat ning hageja kulutuste hüvitamise nõue selles osas ei ole aegunud ka juhul, kui

tegemist on kasulikul või toreduslikul eesmärgil tehtud kulutustega. Kostjate hüvitamiskohustuse

olemasolu või puudumise küsimust kohus vaheotsusega ei lahenda.

6. Kohus leiab aga, et aegunud on hageja nõuded seoses kinnistusiseste teede-platside

ehitamisega, drenaaži, haljastuse rajamisega ja sokli soojustamisega. Hageja väidetel said need

tööd valmis 2009.aastal. Kohus ei nõustu hageja väidetega, et tegemist on vajalike kulutustega.

AÕS § 72 lg 4 sätestatust tulenevalt on vajalikuks kuluks asja säilitamiseks vajalike toimingute

kulu. Hageja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest võiks järeldada, et kinnistu siseste teede,

drenaaži ja haljastuse rajamine ning elamu sokli soojustamine olid vajalikud kinnistu või elamu

säilitamiseks. Väidetav asjaolu, et sokli soojustamine võeti ette I korrusel elava kostja I soovil,

sest I korruse põrandad olevat külmad, ei tähenda, et tegemist oli asja säilitamiseks vajaliku

kulutusega. Nende töödega seotud kulutusi nõuab hageja ainult kostjalt 2, samas hageja toob ise

välja, et kasutuskorra lepingu järgi kostja 2 kasutas ruume elamu II korrusel. Samuti kohus leiab,

et AÕS § 72 lg 1 sätestatud kaasomanike enamuse (praeguses asjas hageja ja kostja 1)

kokkulepped teatud kulutuste tegemiseks ei too automaatselt kaasa kokkuleppes mitteosalenud

kaasomaniku kohustust hüvitada tehtud kulutustest tema kaasomandi osa suurusele vastav osa.

Eeltoodu alusel kohus on seisukohal, et kinnistule teede, drenaaži ja haljastuse rajamise ning

sokli soojustamise kulule ei kohaldu TsÜS § 149 sätestatud 10-aastane aegumistähtaeg.

Hageja võimalik alusetu rikastumise nõue seoses nimetatud töödega on TsÜS § 151 lg 1 järgi 3-

aatase aegumistähtajaga, mis hakkas kulgema ajast, mil õigustatud isik sai või pidi teada saama,

et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Sellisest nõudest võis ja pidi hageja teadlik olema

kulutuste kandmisest alates. Seega aegus hageja nõue hiljemalt 01.01.2012. Hagi on esitatud

09.01.2013 pärast aegumistähtaja lõppemist. Hageja ei ole välja toonud, et aegumistähtaeg oleks

katkenud või peatunud.

7. Hageja 14.02.2014 nõude täpsustuses kinnitab, et kinnistusiseste teede, drenaaži, haljastuse ja

sokli soojustamise tööde eest on kostja 1 A. O. või tema poeg oma osa tasunud ning hagejal

nende tööde osas kostja 1 vastu nõuet ei ole. Eeltoodu alusel on aegunud hageja nõue kostja 2

vastu järgmiselt: kinnistusisestele teedele tehtud kulutuste hüvitamiseks summas 1838,30 €

(vastavalt hageja 14.02.2014 nõude täpsustusele), sokli soojustamise kulutuste hüvitamiseks

summas 966,35 €, drenaaži ja haljastuse kulutuste hüvitamiseks 717,01 € (summad koos

käibemaksuga). Nende nõuete osas kohus teeb lõppotsuse, millega jätab hagi aegumise tõttu

rahuldamata.

Vaheotsuse jõustumise järel kohus jätkab menetlust R. B. hagis A. O. ja T. S.i vastu katusetööde,

elektritööde, II korruse ümberehitustööde ja piirdeaia kulutuste hüvitamiseks ja kaasomandi

lõpetamiseks ning A. O. ja T. S.i vastuhagis kaasomandi lõpetamiseks. Menetluskulud jagab

kohus asja lõplikul lahendamisel

/Allkirjastatud digitaalselt/

Heli Käpp

Kohtunik