3-14-50436/37 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Otsuse tegemise aeg ja koht 05.09.2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-50436 Haldusasi A.K.i kaebus AS Ühisteenused 30.12.2013 viivistasuotsuse nr 0026023355 tühistamiseks.

Menetlusosalised Kaebuse esitaja – A.K. Vastustaja – AS Ühisteenused, esindaja vandeadvokaat Paavo Paal Asja läbivaatamise vorm Kohtuistung, 27.08.2014 Resolutsioon

1. Tühistada AS Ühisteenused 30.12.2013 viivistasuotsus nr 0026023355.

2. Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulu

15 eurot.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu kantselei kaudu teatavakstegemisest (so hiljemalt 06.10.2014) esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 180, § 181 lg 1). Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 30.12.2013 kell 17.35 koostati viivistasu otsus nr 0026023355 sõiduki numbrimärgiga xxx xxx parkimise eest Tallinnas Aia tn 5a vastas parkimistasu maksmata. Kõnealuse sõiduki vastutav kasutaja on A.K..

2. 05.02.2014 esitas A.K. viivistasu otsusele vaide, mis jäeti 03.03.2014 Tallinna Transpordiameti poolt rahuldamata.

3. 04.04.2014 esitas A.K. kaebuse halduskohtule viivistasuotsuse (edaspidi VTO) tühistamiseks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. Kaebaja leiab, et vaidlustatud haldusakt tuleb tühistada, kuna ta kasutas parkimisel parkimiskella, mis oli asetatud sõiduki esiklaasi alla esipaneelile. Sellest tulenevalt oli kaebajal võimalik 15 minutit tasuta parkida. Kaebaja tasuta parkimise aega ei ületanud. Viivistasuotsuse koostaja ei ole teinud fotot parkimiskellast, millest nähtuks, et tasuta parkimise aega oli ületatud ning puuduvad muud tõendid, mis tõendaksid, et kaebaja parkis parkimistasu maksmata.

5. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Parkimise algusaeg tuleb märkida viisil, et see tähistataks tegelikkusele vastavat aega ning oleks arusaadav parkimiskontrolörile. Fotodelt nähtub, et parkimiskella abil ei olnud parkimise algusaeg teatavaks tehtud viisil, mis oleks võimaldanud parkimiskontrolöril veenduda isiku õiguses sõidukit parkida parkimistasu maksmata. Kaebaja esitatud fotod ei tõenda parkimiskella olemasolu parkimistasu kontrollimise hetkel.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Vaidlus puudub selles, et sõiduk oli pargitud avalikul tasulisel parkimisalal, kus peale tasuta 15-minutilist parkimist tuli parkimise eest tasuda parkimistasu ning 15-minutilise tasuta parkimisõiguse kasutamiseks tuli paigutada parkimiskell parkimise algusajaga sõiduki esiklaasi alla või armatuurlauale selliselt, et see oleks väljastpoolt sõidukit nähtav.

Kohtuistungil selgitatu kohaselt puudub vaidlus asjaolu üle, et VTO koostamisel tehtud fotodelt (e-toimikus) nähtub, et parkimiskell on asetatud sõiduki armatuurlauale rooli kohale. Samuti langes kohtuistungil peale asitõendiga (parkimiskell) tutvumist ära vaidlus selle üle, et selle parkimiskellaga on võimalik tähistada parkimise algusaega täisja pooltunnil.

Pooltel on vaidlus selles, kas parkimiskellaga oli nõuetekohaselt teatavaks tehtud parkimise algusaeg, st kas parkimiskell oli asetatud sõidukis selliselt, et selle näit väljastpoolt sõidukit oli nähtav.

7. HKMS § 59 lg 1 kohaselt peab menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited, kui seadusest ei tulene teisiti, samuti kohtu nõudmisel neid asjaolusid, mille puhul võib eeldada, et just temal on vastavatele tõenditele juurdepääs.

Viidatud sätte viimase lauseosa ja Riigikohtu praktika (lahendid asjades nr 3-3-1-32-03, 3-3- 1-80-06 jt) kohaselt on kohus vastustajale selgitanud kohustust tõendada, et kaebuse esitaja ei asetanud parkimiskella viisil, mis võimaldanuks selle näitu tuvastada või et parkimiskella näidu kohaselt oli tasuta parkimise aeg ületatud. Ka vastustaja enda praktikas kogutakse haldusmenetluses (viivistasu otsuse koostamisel) tõendid (fotod) rikkumise asjaolude kohta vastustaja esindaja (parkimiskontrolöri) poolt. VTO ise ei ole tõend. Kaebaja märkis istungil, et viivistasuotsust ei olnud esiklaasi vahel ning ta sai selle kätte hiljem elektrooniliselt. Sellises olukorras puudus kaebajal igasugune võimalus koguda ise tõendeid. Kaebaja taotlusel oli kohtuistungile kutsutud tunnistaja, kes vahetult sündmust ei mäletanud, mistõttu ei osanud ta asjas tähtsust omavate asjaolude kohta ütlusi anda.

8. LS § 187 lg 4 kohaselt peab mootorsõiduki juht maksma parkimistasu enne või vahetult pärast parkimise alustamist. Kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abiga teada andnud, siis tekib parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest, kui kohaliku omavalitsuse volikogu ei ole kehtestanud pikemat tähtaega. Lõige 5 kohaselt, parkimise õigust tõendav dokument peab olema paigaldatud mootorsõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt mootorsõidukit oleks võimalik tuvastada tasutud parkimisaega või dokumendi kehtivust.

Tallinna Linnavolikogu 20.12.2012 määrusega nr 30 „Tallinna avalik tasuline parkimisala ja parkimistasu“ on määratletud Aia tn 5a vastas asuv ala vanalinna tasulise parkimistsoonina (määruse § 6 lg 3 p 3). Kaebaja ei ole vaidlustanud, et sõiduk oli pargitud vanalinna avalikus tasulises parkimistsoonis. Kaebaja istungil esitatud väited, et sõiduki asukoht oli VTO-s märgitud ekslikult või ebatäpselt ei oma seetõttu tähtsust. VTO on koostatud põhjusel, et sõiduki parkimisel vanalinna tsoonis oli parkimistasu maksmata (LS § 188 lg 1 p 1). Viidatud määruse § 4 lg 2 kohaselt tuleb parkimise algusaeg anda teada kirjalikult või parkimiskella abil. Kehtivas õiguses nõudeid parkimiskellale sätestatud ei ole. Määruse § 4 lg 3 kohaselt peab parkimiskell olema paigaldatud mootorsõiduki esiklaasile või armatuurlauale nähtavale kohale nii, et väljastpoolt sõidukit oleks võimalik tuvastada parkimisaja algus.

9. Kohus on seisukohal, et vastustaja ei ole tõendanud, et parkimiskell ei olnud nõuetekohaselt paigutatud või et tasuta parkimisaega oleks ületatud.

Vaidlust ei ole selles, et parkimiskell ei olnud esiklaasil. Kohus möönab, et selliselt paigutades olnuks kontrolöril lihtsam tuvastada parkimise algusaega. Kehtiv õigus lubab parkimiskella asetada ka sõiduki armatuurlauale, mille osaks on armatuurlaua rooliratta kohal olev osa. Kaebaja parkimiskell oli antud juhul paigutatud armatuurlauale rooliratta kohale, mida võib järeldada 30.12.2013 sündmuskohal parkimiskontrolöri poolt tehtud fotost (nähtub sinine parkimiskella meenutav ese). Kuna VTO koostamise ajaks on 17.35, siis ei saa välistada, et kaebaja võis alustada parkimist

17.30 ning tema poolt kasutatav parkimiskell võimaldab tähistada kellaaega 17.30. Kaebaja ise ei osanud kohtuistungil täpsustada parkimise algusaega, kuna sündmusest on möödunud palju aega, kuid märkis, et ta on teadlik vanalinna parkimiskorrast, kuna käib seal regulaarselt ja asetab alati parkimiskella kui kasutab tasuta 15-minutilist parkimise õigust. Vaides VTO-le on kaebaja tuginenud väitele, et parkimiskell oli nõuetekohaselt asetatud 15-minutiliseks tasuta parkimiseks ning vaie on esitatud 05.02.2014, mil kaebaja eelduslikult võis veel mäletada parkimise asjaolusid. Parkimiskontrolöri tehtud fotodelt (tlk 11-13) ei nähtu parkimiskella näit. Samas ükski foto ei ole tehtud sõiduki esiklaasi lähedalt eesmärgiga fotografeerida parkimiskella, vaid on tehtud eemalt, millisest kaugusest ei saagi kaebaja paigutatud asukohas olev parkimiskella näit olla nähtav. Seetõttu võis parkimiskella olemasolu jääda kontrolöril üldse tähelepanuta. Ka VTO-le esitatud vaideotsuses (tlk 5) on märgitud, et armatuurlaual parkimiskell puudus. Lisaks on fotode kvaliteet väga halb. Arvestades kaebaja poolt kohtule esitatud fotosid (tlk 24-27), mis on tehtud samast sõidukist ning parkimiskellast samas asukohas, kuid mitte vaidlusaluse sündmuse ajal, siis tuleb lugeda usutavaks, et parkimiskella näidu kontrollimine oli võimalik (kella näit oli väljastpoolt sõidukit nähtav).

Kuna vastustaja ei ole esitanud fotosid, millest nähtuks parkimiskella näit 30.12.2013 kell 17.35, ei saa kohus lugeda tõendatuks, et kaebaja ületas tasuta parkimise aega. Kaebaja paigutas parkimiskella sõidukile viisil, mida lubab kehtiv õigus ning parkimiskella näidu tuvastamine väljastpoolt sõidukit oli võimalik. Kohus möönab, et kaebaja ise võinuks teha näidu kontrollimise hõlpsamaks, asetades parkimiskella esiklaasi alla serva, kuid see ei anna alust kaebuse rahuldamata jätmiseks. Vastustajapoolne tunnistaja, kes koostas vaidlustatud VTO, ei mäletanud samuti sündmust vahetult, mistõttu olid tema ütlused kasutud. Tunnistaja samas möönis, et sellise parkimiskellaga on täisja pooltundide märkimine võimalik.

Seega ei ole kohtu arvates tõendatud, et esines alus VTO koostamiseks LS § 188 lg 1 p 1 alusel ning VTO tuleb lugeda õigusvastaseks ja kaebaja õigusi rikkuvaks.

10. Tühistamiskaebus tuleb rahuldada.

11. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja menetluskuluks on riigilõiv 15 eurot (tlk 6, maksekorraldus), mis tuleb vastustajalt välja mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristina Maimann