3-14-50751/25 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Agu Timmi, Madis Ernits, Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

5. september 2014, Tartu

Haldusasja number

3-14-50751

Haldusasi

Aleksei Maksimovi kaebus Tartu Vangla vastu kahju

hüvitamiseks summas 36,5 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 04.06.2014. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aleksei Maksimovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Aleksei Maksimov

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 04.06.2014. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

saamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kinnipeetav A. Maksimov esitas 07.05.2014 Tartu Halduskohtule avaldusena pealkirjastatud

kaebuse, milles märkis, et olles läbinud kohtueelse menetluse ja saanud 23.04.2014 Tartu

Vanglalt vastused nr 1-13/662-2, 1-13/690-2, 1-13/707-2, 1-13/708-2, pöördub ta vangla vastu

kohtusse hagiga summas 36,5 eurot. Kaebaja lisas, et vangla ei reageeri tervise rikkumisele –

müra akna taga. Kaebaja palus kohtul ta riigilõivu tasumise kohustusest vabastada.

2. Tartu Halduskohus jättis 15.05.2014. a määrusega kaebuse käiguta ning andis kaebajale

võimaluse kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks, s.o kaebuse nõude täpsustamiseks ja

põhjendamiseks, millise haldusakti või toiminguga talle väidetavalt kahju põhjustati. Kaebajal

tuli nimetada ka tõendid, mis kinnitavad tema poolt väidetud asjaolusid. Puudused tuli

kõrvaldada 10 päeva jooksul alates käiguta jätmise määruse kättesaamisest. Kaebaja sai

nimetatud määruse venekeelse tõlke kätte 19.05.2014.

3. A. Maksimov esitas 20.05.2014 avalduse pealkirjaga „Puuduste kõrvaldamine kaebuses“,

milles kirjutas, et kohus nõuab tõendeid, mis on kaitsjal, keda kohus ei võimaldanud. Kaebaja

leidis, et menetlusosalised peavad olema võrdsetes tingimustes.

4. Tartu Halduskohus selgitas kaebajale 23.05.2014. a kirjaga, et saab aru, et kaebaja soovib riigi

kulul advokaadi õigusabi ning märkis, et riigi õigusabi taotlus ei tähenda seda, et kaebaja võib

jätta 15.05.2014. a määruses osundatud puudused kõrvaldamata, kuna kaebuse puuduste

kõrvaldamiseks ei ole vaja juriidilisi teadmisi. Kohus selgitas lisaks kaebajale, et enne

kaebuse puuduste kõrvaldamist ei ole kohtul antud juhul võimalik võtta seisukohta ka riigi

õigusabi taotluse osas, kuna riigi õigusabi määramine eeldab muuhulgas kohtupoolset

eelhinnangu andmist kaebaja õiguste kaitse vajalikkusele ning ilma kaebust täpsustamata ei

saa kohus seda aga teha. Kohus märkis, et kui käesoleva kirja saamisel on 15.05.2014. a

määrusega antud puuduste kõrvaldamise tähtaeg möödas, siis pikendab kohus tähtaega

täiendavalt 2 päeva võrra kirja kättesaamisest arvates. Kaebaja sai kohtu kirja venekeelse

tõlke kätte 27.05.2014.

5. Tartu Halduskohus tagastas 04.06.2014. a määrusega A. Maksimovi kaebuse (p 1) ja jättis

rahuldamata taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks (p 2).

Määruse kohaselt tagastab kohus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2

alusel kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta HKMS §-de 37-39 nõuetele,

kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused

takistavad asja läbivaatamist. Kaebaja sai halduskohtu 15.05.2014. a määruse venekeelse

tõlke kätte 19.05.2014 ning kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamise 10-päevane tähtaeg

möödus 29.05.2014. Kohus selgitas nii 15.05.2014. a käiguta jätmise määruses kui ka

23.05.2014. a kirjas, et kaebajal tuleb oma kahjunõuet põhjendada ning nimetada konkreetsed

toimingud, millega vangla on talle kahju põhjustanud, milles tekitatud kahju seisneb ning

millised negatiivsed tagajärjed on kaebajale vangla väidetava tegevusega põhjustatud.

Kaebaja ei ole kaebuse puuduseid tähtaegselt kõrvaldanud. Kaebaja ei ole üheselt mõistetavalt

välja toonud, milline vangla tegevus on vastavad tagajärjed põhjustanud. Kaebaja poolt

kohtule seni esitatud andmetest ei nähtu vaidlusaluse tegevuse sisu ega kaebuse faktiline

põhjendus. Seega ei vasta kaebus HKMS § 38 lg-s 1, eelkõige nimetatud normi p-des 5-9

toodud nõuetele. Kaebajal oli võimalus kaebust täpsustada. Kaebuse täpsustamiseks esitatud

küsimused olid sellised, millele vastamine ei vajanud juriidilisi teadmisi. Kohus ei saa kaebaja

asemel asuda kaebuse alust sisustama kohtueelse menetluse dokumentide pinnalt. HKMS

§ 41 lg 1 teise lause kohaselt ei või kohus teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole

kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. Kuna kaebaja ei täpsustanud kaebuse alust, millega

seoses nõue esitatakse, ning kohus ei saa kaebaja eest asuda kaebust sisustama, siis ei ole

kaebus käesoleval kujul menetletav. Arvestades asjaolu, et kaebaja on ka ise oma kaebustes

korduvalt tunnistanud, et tema eesmärk kahjunõuete ja kaebuste esitamisel on koormata

haldusorganit ning kohut, mis näitab kaebaja pahatahtlikkust, ei pidanud kohus vajalikuks

anda kaebajale täiendavat tähtaega nõude aluse ja põhjenduste esitamiseks.

Kohus sai riigi õigusabi taotlusest selliselt aru, et kaebaja soovis riigi õigusabi tema

esindamiseks halduskohtumenetluses. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei

anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Eelnevate rohkearvuliste

kohtumenetluses osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ning edasikaebeõiguse

kasutamisega on kohtu hinnangul tõendatud, et kaebaja on võimeline ise kaitsma oma õigusi.

Tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja

abistada, mida kohus antud juhul on ka kaebust käiguta jättes teinud. Halduskohtumenetluses

ei ole esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt

selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud,

seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. A. Maksimov esitas 11.06.2014 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 04.06.2014. a määruse

tühistamiseks.

Määruskaebuse kohaselt ei ole kaebaja kohtuniku arvamusega nõus, kuna rikuti

konstitutsiooni ja ei antud kaitsjat. Kaebaja ei saa paljust aru, mida kohtunik tahab.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust, nõustub halduskohtu

määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4).

Ringkonnakohus on seisukohal, et Tartu Halduskohus tagastas A. Maksimovi kaebuse

04.06.2014. a määrusega põhjendatult HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel, kuna vaatamata kaebuse

käiguta jätmisele ei olnud kaebaja kohtu poolt määratud tähtajaks kaebuses esinenud puudusi

kõrvaldanud ja kaebuse puudused takistasid asja läbivaatamist. Kaebaja nimetas oma

kaebuses vanglalt saadud vastuseid ja nõutava kahjuhüvitise suuruse ning mainis, et kaebus

on seotud müraga akna taga, kuid kaebusest ei selgu konkreetne vangla toiming, mis

kaebajale väidetavalt kahju põhjustas ning mille eest kahjuhüvitist nõutakse. Ei nähtu, millal

ning milliseid negatiivseid tagajärgi kaebajale põhjustati. Tartu Halduskohus tõi 15.05.2014. a

käiguta jätmise määruses esile, et kaebajal tuleb kaebust täpsustada vastavalt HKMS § 38 lg 1

p-dele 6, 7 ja 8 ning riigivastutuse seaduse § 9 lg-le 1. Kuna määrus tõlgiti kaebaja jaoks vene

keelde, siis pidi kaebaja aru saama, mis osas tal kaebust täiendada tuleb. Määruses ei ole

kasutatud niivõrd keerulist terminoloogiat, et sellele vastamine oleks ületamatult raske.

Nimetatud halduskohtu 15.05.2014. a määruse p-s 5 on kaebajat hoiatatud, et kaebuse

puuduste kõrvaldamata jätmisel on kohtul õigus kaebus tagastada, kuid kaebaja kaebuse

puuduseid ikkagi ei kõrvaldanud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et tegemist on

selliste puudustega, mis takistavad asja läbivaatamist, sest kaebaja ei ole kaebuse aluseks

olevaid asjaolusid ega talle väidetavalt tekkinud kahju, mida kohus kaebust lahendades

hindama peaks, sisuliselt lahti kirjutanudki.

Halduskohus jättis põhjendatult rahuldamata ka kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks.

Nimelt on A. Maksimov juba kogenud kaebaja, kes on arvukates kohtumenetlustes

osalemisega näidanud, et ta on suuteline ise enda õigusi kaitsma. Kohtute infosüsteemist

(KIS 2) nähtub, et kaebaja on 04.09.2014. a seisuga haldusasjades esitanud kohtutele kokku

285 kaebust, määrus-, apellatsioon- või kassatsioonkaebust ning see viitab tema kogemusele

ja võimele enda õigusi kaitsta. Lisaks on halduskohus kaebajat 15.05.2014. a käiguta jätmise

määruses suunanud ja abistanud. Kuigi kaebaja ei kasutanud võimalust kaebuse puuduste

kõrvaldamiseks, ei tähenda see, et ta ei oleks võimeline seda tegema. Kohtu poolt kaebuse

käiguta jätmise määruses viidatud tingimusi kaebusele ei ole niivõrd keeruline täita, et

kaebajale tuleks selleks anda riigi õigusabi. Kaebajalt ei nõuta õiguslikke põhjendusi ning

enda kaebuse aluseks olevaid asjaolusid on ta võimeline ise kirjeldama. Seega esineb RÕS § 7

lg 1 p-s 1 sätestatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks.

8. Eelnevast tulenevalt jääb A. Maksimovi määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu

04.06.2014. a määrus muutmata.

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/