2-13-8023/45 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

2-13-8023

1 (3)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Heli Käpp Määruse tegemise aeg ja koht 04. september 2014.a Pärnu, Tsiviilasja number 2-13-8023 Tsiviilasi A.T. hagi A.V.’i vastu võla, intressi ja viivise summas 14 316,16 eurot väljamõistmiseks Menetlustoiming Menetluse lõpetamine kompromissi kinnitamisega Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: A.T. (isikukood x, elukoht x), Hageja esindaja riigi õigusabi korras: vandeadvokaat Veljo Viilol (e-post: viilolab@hot.ee) Kostja: A.V. (isikukood x, elukoht x) Kostja esindaja riigi õigusabi korras: advokaat Liis Puidak (e-post: liis.puidak@gmail.com) Kohtuistung 03. september 2014, Pärnus, korraldav kohtuistung Istungil osalesid A. T., adv. V. Viilol, A. V.,adv L .Puidak

RESOLUTSIOON 1. Kinnitada Pärnu Maakohtu tsiviilasjas nr 2-13-8023 hageja A.T. ja kostja A.V.’i vahel 03.09.2014 kohtuistungil paberkandajal allkirjastatud ja kohtule esitatud kirjalik kompromiss järgmiselt: 1.1. Käesoleva kompromissilepingu alusel ja kohtumenetluse lõpetamiseks tasub kostja hagejale 20. oktoobril 2009.a sõlmitud laenulepingust tulenevate kohustuste (sh kõrvalkohustuste) täitmiseks 10 500 € (kümme tuhat viissada eurot) 50 (viiekümne) kuu jooksul igakuiste maksetena. Kostja tasub eelnevast tulenevalt hagejale alates käesoleva aasta oktoobrist igakuiselt 210 eurot iga kuu 10. kuupäevaks hageja pangakonto numbrile x Swedbank. Kostjal on õigus soovi korral tasuda eelpool nimetatud summa ka varem. 1.2. Summa tähtaegselt tasumata jätmisel on hagejal õigus arvestada tasumisele kuuluvalt summalt viivist 0,08 % (null koma null kaheksa protsenti) kuus. 1.3. Juhul kui kostja täidab kompromissi nõuetekohaselt, loevad pooled täielikult ja kohaselt täidetuks kostja kohustused hageja ees, mis tulenevad A.T. ja A.V. vahel 20. oktoobril 2009.a sõlmitud laenulepingust ning kõik ülejäänud käesolevas tsiviilmenetluses kajastatud nõuded üksteiste vastu. 1.4. Pooled paluvad TsMS § 168 lg 3 alusel jätta kõik poolte poolt kohtumenetluse käigus kantud kulutused kulu teinud Poole enda kanda.

2-13-8023

2 (3) 2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-13-8023. 3. Kompromissis nimetamata menetluskulud, sh riigi õigusabiga seotud kulud, jäävad poolte endi kanda. 4. Vabastada hageja A.T. Pärnu Maakohtu 15.11.2013.a määrusega hagi esitamisel riigilõivu tasumiseks antud menetlusabi riigituludesse tasumise kohustusest. 5. Tagastada hageja A.T.le menetluses 21.11.2013 maksekorraldusega tasutud riigilõivust pool, s.o 15 € (viisteist eurot), mis kanda A.T. arvelduskontole nr x, selgitusega „pool riigilõivu, 2- 13-8023, T.“. 6. Määrus toimetada pooltele kätte ja saata pärast jõustumist riigilõivu tagastamise täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Poolte kokkuleppe ja TsMS § 661 lg 4 alusel ei ole kohtumäärus kaevatav, sest kompromissi sõlminud menetlusosalised on määruse peale määruskaebuse esitamise õiguse välistanud. ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED 1. Kohtu menetluses on A.T. hagi A.V.’i vastu tagastamata laenusumma 6391,16 €, intresside 1533,84 € ja viivise 6391,16 €, kokku 14 316,16 € väljamõistmiseks. 03.09.2014 korraldaval kohtuistungil (eelistungil) saavutasid pooled kokkuleppe asja lahendamiseks ning esitasid kohtule istungil kirjalikult vormistatud ja poolte ning nende esindajate poolt paberkandjal allkirjastatud kompromisslepingu. 2. Kompromissi kohaselt pooled leppisid kokku, et A.V. tasub A. T.le kokku 10 500 € alates 2014.a oktoobrist järgneva 50 kuu jooksul 210 € suuruste osamaksetena iga kuu 10. kuupäevaks. Pooled on kokku leppinud hageja õiguses nõuda osamaksete tasumisega viivitamisel kostjalt kogu nõude kohest täitmist ning tasumisele kuuluvalt summalt viivist 0,08% kuus. Pooled taotlesid kompromissi kinnitada, lõpetada asjas menetluse TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel ja kinnitavad, et on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. TsMS § 150 lg 2 p 1 ja § 190 lg 7 alusel palub hageja seoses kompromissi sõlmimisega tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust ning vabastada teda menetlusabi korras tasumata jäänud riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest. Pooled leppisid kokku, et loobuvad kompromissi kinnitavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise õigusest. 3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 sätestab poolte õiguse lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus leiab, et esitatud kompromiss on seaduslik, kooskõlas heade kommetega, ei riku avalikku huvi ning seda on võimalik täita. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 430 lg 8 kohaselt kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ja kompromissist saab taganeda või seda üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi saab üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses.

4. Menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 kannavad pooled kompromissi sõlmimise

2-13-8023

3 (3) korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kompromissleping sisaldab hageja taotlust menetluses tasutud riigilõivust poole tagastamiseks. TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel kohus tagastab riigilõivu tasumiseks kohustatud isiku taotlusel poole menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohtutoimiku järgi hageja A.T. tasus postiasutuse kaudu pangaülekandega 21.11.2013 riigilõivu 30 eurot (lk 71-72) hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse eest. Kuna pooled sõlmisid kompromissi, tagastab kohus hagejale 50%, s.o 15 eurot. TsMS § 150 lg 4 alusel tuleb tagastatav riigilõiv kanda hageja soovil tema arvelduskontole Swedbank AS-is. 15.11.2013 määrusega on hageja A.T. menetlusabi korras vabastatud hagilt ja hagi tagamise taotluselt riigilõivu tasumisest osaliselt, 570 € ulatuses. TsMS § 190 lg 4 näeb ette, et kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. TsMS § 190 lg 7 kohaselt sama paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus leiab, et selles tsiviilasjas on põhjendatud hageja vabastamine menetlusabi riigituludesse hüvitamise kohustusest. Hageja majanduslik seisund ei ole märkimisväärselt muutunud võrreldes menetlusabi andmise ajaga (hageja on töötu lesk, kelle ainsaks sissetulekuks on olnud toimetulekutoetus) ja asi on lahendatud kompromissiga esimesel eelistungil. Nii hagejale kui kostjale on selle asjaga seoses antud riigi õigusabi. Riigi õigusabi tasu ja kulud jäävad poolte endi kanda ning tuleb riigituludesse hüvitada vastavalt 16.11.2012 (tsiviilasi nr 2-12- 42246) ja 21.01.2014 (tsiviilasi nr 2-13-8023) riigi õigusabi andmise määrustes kindlaks määratud hüvitamiskohustustele.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Käpp Kohtunik