3-14-406/7 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

3-14-406

Otsuse kuupäev

4. september 2014

Kohtunik

Eda Muts

Kohtuasi

OÜ Kalutar kaebus Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ameti 12.12.2013 otsuse nr 13-6/2252

tühistamiseks

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

Menetlusosalised

Resolutsioon

Kaebaja – OÜ Kalutar

Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

1. Rahuldada OÜ Kalutar kaebus.

2. Tühistada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni

Ameti 12.12.2013 otsus nr 13-6/2252.

3. Mõista PRIA-lt OÜ Kalutar kasuks välja menetluskulud

summas 582 (viissada kaheksakümmend kaks) eurot.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise

viimane päev on 6. oktoober 2014. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. OÜ Kalutar taotles (taotluse viitenumber 313013670032) Põllumajandusministri 11.07.2013

määruse nr 50 „ Bioenergia tootmise edendamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse

taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ alusel Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ametilt (PRIA) toetust biogaasi tootmisjaama rajamiseks. Investeering, millele

toetust taotleti, hõlmab kahe kääriti, digestaadi hoidla, substraadi mahuti, tahke materjali

vastuvõtupunkri, pumbapunkri, pumbahoone ning juhtimis- ja CHP hoone ehitust.

2. PRIA jättis peadirektori 12.12.2013 otsusega nr 13-6/2252 OÜ Kalutari taotluse biogaasi

tootmisjaama rajamiseks rahuldamata.

3. OÜ Kalutar esitas PRIA-le vaide otsuse vaidlustamiseks. PRIA 04.04.2014 vaideotsusega nr 13-

4/63 jäeti OÜ Kalutar vaie rahuldamata.

4. OÜ Kalutar esitas 07.05.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA 12.12.2013 otsuse nr 13-

6/2252 tühistamiseks. Tartu Halduskohus võttis kaebuse 09.05.2014 määrusega menetlusse.

Kaebuse põhjendused

5. Kaebaja selgitab, et on põllumajandusvaldkonnas tegutsev ettevõtja. Kaebaja on viimaste

aastate jooksul oluliselt laiendanud ja uuendanud tootmist, mille tulemusel on pidevalt kasvanud

tootlikkus. Osana uuendustest on kaebaja planeerinud ehitada biogaasi tootmisjaama, et ära

kasutada tootmises tekkivat biomassi, s.t kaebaja eesmärk on toota biomassist gaas ja see

omakorda põletada elektri tootmiseks. Kaebaja on taotlenud toetust ainult biogaasi tootmiseks

vajaliku hoone ja rajatise ehitamiseks (s.o kääriti mahutavusega 6900 m3, digestaadihoidla 5000

m3, substraadi kuivati 1200 m2) vastavalt põllumajandusministri 11.07.2013. a määrusele nr 50

„Bioenergia tootmise edendamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja

taotluse menetlemise täpsem kord“. Elektri tootmiseks vajalikud seadmed soovib kaebaja ise osta

ning vastava investeeringu väärtus on 345 000 eurot. See summa hõlmab ka elektrivõrguga

liitumist, mis vastavalt määruse nr 50 § 6 lg 3 p 18 järgi ei ole abikõlbulik investeering.

6. Biogaasijaama ehitus ja seadmete paigaldus toimub üheaegselt sama ehitustegevuse käigus.

Kaebajal ei ole võimalik ega otstarbekas ehitada kõigepealt valmis hooned ja rajatised ning hiljem

hakata otsima seadmete paigaldamiseks vahendeid ning paigaldada seadmed eraldi ja leides

selleks teine ehitaja. Kaebaja soov on saada terviklik lahendus. Ehitatavaid hooneid ja rajatisi ei

ole mõistlikult võimalik kasutada muuks otstarbeks, sest biogaasijaama ehitus on suhteliselt

spetsiifiline, mida tõendab muuhulgas vastav ehitusprojekt. Koos investeeringutaotlusega on

esitatud PRIA-le ka hinnapakkumised, mis on biogaasijaama ehituseks. Samuti tõendab seda

12.12.2013 Vändra Vallavalitsuse poolt väljastatud ehitusluba, mis lubab rajada

separeerimishoone,

Kaebaja arvates saab PRIA juba ehituse käigus kontrollida terviklikult hoone valmimist ja koos

sellega ka seadmete paigaldamist, sest toetuse väljamaksmine toimub ehituse käigus aktide alusel,

mis kinnitavad ehitustööde tegemist.

7. Kaebaja jaoks on arusaamatu, et tal pole võimalust taotleda toetust ainult ühele osale

investeeringust ning ta peaks justkui taotlema toetust kogu investeeringule. Tegemist on kalli

projektiga, mille kogumaksumus on hetkel 1 658 507 eurot. Sellest toetuse osa on 512 000 3 eurot

ning vaidlusalused seadmed ja üldvõrguga liitumine maksaksid 345 000 eurot ehk ainuüksi

hoonete ja rajatiste ehitamisel on kaebaja omaosalus 801 506,80 eurot.

Kaebaja selgitab, et ei taotlenud toetust elektri tootmiseks vajalikele seadmetele, sest ehitiste ja

rajatiste ehitamiseks vajalik investeering üksi on sedavõrd suur toetuse maksimaalset suurust

silmas pidades.

Kaebajale jääb samuti arusaamatuks, kuidas ei saa vastustaja kontrollida investeeringuobjekti

kasutusvalmidust, kuigi toetusavalduse järgne investeering on tehtud. Arvestades, et tegemist on

ühe tervikliku objektiga, milles vastavad seadmed moodustavad olulise osa, siis on kontrollimine

väga lihtne ning seda on võimalik teha juba ehituse käigus.

8. Kaebaja ei pea õigeks PRIA poolt eellepingu(te) sõlmimise nõudmist. Kaebaja on äriplaanis

selgitanud tegevusplaani ning seoses sellega ei ole PRIA teinud ühtegi etteheidet, et vastav plaan

ei oleks reaalne, mõistlik vmt.

9. Vaidlustatud otsuses on tuginetud muuhulgas sellele, et kaebaja ei ole esitanud ehitusluba.

Vaidemenetluse käigus esitas kaebaja ehitusloa (Vändra Vallavalitsuse 12.12.2013 korraldus nr

355), mille väljastamine oli veninud kaebajast sõltumatutel põhjustel. Vaideotsuses sellele kui

puudusele tähelepanu pole pööratud, millest kaebaja teeb järelduse, et see puudus on loetud

kõrvaldatuks.

Vastustaja vastuväited

10. Vastustaja ei pea esitatud kaebust õigeks ja palub jätta kaebus rahuldamata.

11. Määruse nr 50 § 4 lg 1 kohaselt võib toetust taotleda biomassist soojuse, elektri ja gaasi

tootmiseks vajalike tegevuste kohta, milleks p 1 järgi on bioenergia tootmiseks vajaliku hoone ja

rajatise ehitamine. Punkti 2 kohaselt saab toetust taotleda bioenergia tootmiseks sh biomassi

töötlemiseks vajaliku paikse masina ja seadme ostmiseks ja paigaldamiseks. Toetuse maksimaalne

suurus ühe taotleja kohta arengukava programmiperioodil on 512 000 eurot (§ 7 lg 5).

12. Kaebaja taotleb ehitise ehitamiseks toetust maksimummääras s.o 512 000 eurot (tegemist on

taotlejaga, kel on võimalus taotleda § 7 lg 3 kohaselt toetust kuni 50% abikõlblike kulude

maksumusest). Selleks, et biogaasijaam tööle hakkaks on vajalikud ka seadmed. Ehitis iseenesest

ei tähenda seda, et investeeringuobjekti saaks sihipäraselt kasutama hakata. Biogaasijaama puhul

on aga ehitus ja seadmed üks tervik, st tegemist on tervikliku projektiga, mille oluline osa on

seadmed. Seda kinnitab ka kaebaja (kaebuse lk 3).

Meetme 3.1.3 üheks spetsiifiliseks eesmärgiks on biomassist biokütuste, bioelektri ja biosoojuse

tootmise suurendamine. Investeering, millele toetus on määratud, peab olema tehtud kahe aasta

jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest. Viimasest väljamaksest algab

järelevalveperiood investeeringuobjekti sihipärase kasutamise üle. Kuna puuduvad seadmed, siis

ei saa antud investeeringu tulemusel soojust ja elektrit tootma ja müüma hakata ning ei ole kindel,

et investeeringut järelevalveperioodil sihipäraselt vastavalt meetme eesmärgile ja äriplaanile

kasutama hakatakse. Ehitist ennast pole võimalik ilma seadmeteta sihipäraselt kasutada ja biogaasi

toota. Seega ei ole taotluses nimetatud tegevuse läbi, millele toetust taotletakse, võimalik meetme

eesmärki täita.

13. Vastustaja nõustub kaebajaga selles osas, et toetust ei pea taotlema kogu kavandatavale

investeeringule, kuid juhib tähelepanu, et seadmete soetamiseta ei ole investeeringuobjekt

sihipäraseks kasutuseks valmis, kuigi toetustaotluse järgne investeering on tehtud. Biogaasijaam

saab ta olema siis kui on soetatud ja paigaldatud ka seadmed. Seadmete soetamist ja paigaldamist

aga PRIA ei kontrolli, sest nendele toetust ei taotleta ja need ei ole investeeringuobjektiks.

Investeering on PRIA jaoks lõpule viidud kui ehitustegevus on lõpule viidud, mis aga iseenesest ei

võimalda investeeringuobjekti sihipärast kasutamist. Ainuüksi ehitistele toetuse määramine ei taga

määrusega sätestatud toetuse eesmärgi täitmist. Hooned on küll bioenergia tootmiseks vajalikud,

kuid ilma seadmeteta olemasoluta ei ole tegemist biogaasijaamaga.

14. Määruse nr 50 § 4 lg 6 järgi saab lõikes 1 nimetatud tegevuste kohta toetust taotleda juhul, kui

toetuse saaja müüb kogu toodetud bioenergia või osa sellest ettevõttest välja. Kavandatava

investeeringu tulemusena müüakse kogu toodetav elekter üldvõrku. Oma tarbeks ostetakse aastas

ca 44 MwH. Soojus kasutatakse substraadi kuivatamiseks ja müüakse rentnikule, kes sellega

tegelema hakkab.

Eelpool viidatud MAK-s sätestatu kohaselt peab kaebaja tõendama ka turustamisvõimalusi

(tarnelepingud). PRIA peab olema veendunud äriplaani realistlikkuses ja potentsiaalsete ostjate

olemasolus. Eellepingute esitamist on palutud ka teistelt taotlejatelt, kes on need vaidemenetluse

käigus esitanud, tõendamaks asjaolu, et investeeringu kasutusele võtmisel saab müük

kolmandatele isikutele ka toimuma.

Ehitusluba on vaidemenetluse käigus esitatud ja selles osas vaidlus puudub.

Kohtu seisukoht

15. OÜ Kalutar on esitanud PRIA-le taotluse biogaasi tootmisjaama rajamiseks. PRIA on

vaidlustatud 12.12.2013 keelduvas otsuses toonud välja kolm põhjust, mille alusel on toetuse

taotlus jäetud rahuldamata:

1) puuduvad seadmed, mistõttu ei saa antud investeeringu tulemusel soojust ja elektrit tootma ja

müüma hakata;

2) ei ole esitatud ehitusluba;

3) elektri müügiks puudub eelleping.

Kaebaja leiab, et ta on taotlenud toetust biogaasi tootmiseks vajaliku hoone ja rajatise ehitamiseks

kooskõlas põllumajandusministri määrusega, vajalikud seadmed ostab kaebaja ise ilma toetust

taotlemata. Eellepingute esitamist nimetatud määrus ei näe ette, ehitusloa on kaebaja

vaidemenetluse ajal PRIA-le esitanud.

16. Eesti Maaelu Arengukava 2007-2013 meetme 3.1 alameetme 3.1.3 „Investeeringud bioenergia

tootmisesse“ raames antava investeeringutoetuse täpsemad nõuded taotleja, kavandatava tegevuse

ja taotluse kohta, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord on sätestatud eelpool

märgitud põllumajandusministri 11.07.2013 määruses nr 50 „ Bioenergia tootmise edendamise

investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“

(määrus nr 50). Määruse nr 50 § 4 lg 1 loetleb biomassist soojuse, elektri ja gaasi (bioenergia)

tootmiseks vajalikud tegevused, milleks võib toetust taotleda (punktid 1-4). Nii saab § 4 lg 1 p 1

järgi toetust taotleda bioenergia tootmiseks vajaliku hoone ja rajatise (edaspidi ehitis)

ehitamiseks, välja arvatud lammutamine, ehitusseaduses sätestatud tingimustel ja korras; § 4 lg 1 p

2 järgi saab toetust taotleda bioenergia tootmiseks, sealhulgas biomassi töötlemiseks vajaliku

paikse masina ja seadme ostmiseks ja paigaldamiseks.

17. Taotluse rahuldamise õigusliku alusena on vaidlustatud otsuses märgitud Euroopa Liidu ühise

põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 62 lg 2 p 1, mis sätestab, et taotlus

jäetakse rahuldamata, kui taotleja või taotlus ei vasta vähemalt ühele toetuse saamise nõudele.

Samuti on märgitud ühe keeldumise alusena määruse nr 50 § 12 lg 2 p 2, mille kohaselt vastab

taotlus ja taotleja toetuse saamiseks esitatud nõuetele, kui ei esine ELÜPS § 62 lõikes 2 asjaolusid,

samuti määruse nr 50 lg 2 p 3, mille kohaselt peab olema täidetud kõik määruses sätestatud

nõuded.

18. Kohus, vastupidiselt otsuses märgitule, on seisukohal, et OÜ Kalutar poolt esitatud taotlus

vastab toetuse saamise nõuetele, mis on määruses nr 50 esitatud. Määruse nr 50 § 4, mis sätestab

toetatavad tegevused, ei näe üheski osas ette, et loetelus märgitud ühele või teisele toetatavatele

tegevusele ei saa toetust eraldi taotleda, vaid et kõikidele või loetelus välja toodud teatud

tegevustele tuleb toetust taotleda üheaegselt. Määrusest ei tulene, et hoone või rajatise

ehitamiseks ei saa investeeringutoetust taotleda ilma bioenergia tootmiseks või biomassi

töötlemiseks vajalike seadmete ostmiseks investeeringutoetust taotlemata.

Vaidlustatud otsuses on märgitud, et kuna puuduvad seadmed, siis ei saa olla kindel, et

investeeringu tulemusena soojust ja elektrit tootma ja müüma hakatakse. Seega on otsuses

vastustaja tuginenud ainult kahtlusele, et investeeringu tulemusena bioenergia tootmist ei toimu,

mitte sellele, et õigusakt keelaks hoonete ehitamiseks toetust ilma seadmete ostmiseks toetust

taotlemata, toetust määrata. Samas on OÜ Kalutar PRIA-le esitatud äriplaanis märkinud, et

taotletud toetusega kaetakse ehituslik osa, seadmed soetatakse omavahenditest. Kaebaja on

märkinud, et biogaasijaama ehitus ja seadmete paigaldus toimub üheaegselt, mis on ka igati

loogiline. Kaebaja on ka märkinud, et PRIA-l on juba ehitamise käigus võimalik kontrollida

terviklikult hoone valmimist ja koos sellega ka seadmete paigaldust, sest toetuse väljamaksmine

toimub ehitamise käigus aktide alusel. Ka on PRIA-l õigus hiljem, kui selgub, et toetuse saaja ei

kasuta investeeringu objekti sihipäraselt, makstud toetus tagasi nõuda. Kohus leiab, et ka juhul,

kui on taotletud investeeringutoetust üheaegselt nii hoonete ehitamisele kui seadmete ostmiseks,

võib esineda samuti teatud oht, et toetuse saaja investeeringuobjekti sihipäraselt ja vastavalt

meetme eesmärgile kasutama ei hakka. Ka juhul kui biogaasijaama seadmed ostetakse

omavahenditest, saab kontrollida investeeringuobjekti, milleks on biogaasijaam, sihipärast

kasutamist.

Määruse nr 50 § 4 lg 2 täpsustab, et lõikes 1 nimetatud tegevus on regionaalabi suuniste punktis

34 nimetatud alginvesteeringu tähenduses investeering materiaalsesse varasse seoses: 1) uue

käitise rajamisega, 2) olemasoleva käitise laiendamiseks, 3) käitise toodangu mitmekesistamisega

uute täiendavate toodete lisamisega, 4) olemasoleva käitise tootmisprotsessi põhjaliku

muutmisega. Seega saab toetust taotleda määruse nr 50 § 4 lõikes 1 erinevatele tegevustele,

sealhulgas tegevustele, mis on seotud uue käitise rajamisega.

19. Teiseks on vaidlustatud otsuses märgitud, et taotleja ei ole esitanud ärakirja ehitusloast.

Vaidlust poolte vahel ei ole selles, et vaidemenetluse käigus on kaebaja nõutud ehitusloa esitanud

Vaideotsuses on märgitud, et vallavalitsus on ehitusloa 12.12.2013 väljastanud. Kuna vaideotsuse

põhjendustes ei ole ehitusloale enam tähelepanu pööratud ja vaideotsusega on esialgne otsus

muutmata jäetud, saab järeldada, et ehitusloa puudumine või olemasolu ei ole toetuse andmise

otsustamisel oluline ega määrav olnud.

20. Kolmandaks on otsuses välja toodud, et taotlejal puudub eelleping elektri müügiks. Määrus

nr 50 ei sea tingimust, et taotlejal tuleb esitada eelleping toodetud bioenergia müügi kohta. Ka

vastustaja on vaideotsuses tunnistanud, et määrus ei nõua lepingute esitamist kavandatava energia

müügi kohta. Määruse nr 50 lisa 2 järgi tuli äriplaanis esitada ainult kavandatava investeeringu

tulemusena toodetud energia lõpptarbimise lühikirjeldus, mille on kaebaja ka teinud (tlk.9).

Sellega on täidetud ka määruse nr 50 § 4 lg 6 sätestatu, et lõikes 1 nimetatud tegevuste kohta võib

toetust taotleda juhul, kui toetuse saaja müüb kogu toodetud bioenergia või osa sellest ettevõttest

välja.

21. Eeltoodud seisukohtadest lähtudes rahuldab kohus kaebuse ja tühistab PRIA 12.12.2013

otsuse nr 13-6/2252.

22. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on

esitanud taotluse välja mõista vastustajalt menetluskulud kokku summas 789 eurot, sellest riigilõiv

15 eurot ja õigusabikulud 774 eurot. Halduskohtumenetluses mõistetakse teiselt poolelt välja

ainult kantud menetluskulud. Kohtule on kaebaja poolt esitatud õigusabikulude osas kaks arvet:

7.05.2014 arve nr 201405010 summas 567,0 eurot ja 11.07.2014 arve nr 201407014 summas

207,0 eurot. Kaebaja on esitanud tõendid menetluskulude kandmise kohta kaebaja poolt ainult

arve nr 201405010 osas, ehk kaebaja poolt on tõendatud ainult nimetatud arve tasumine. Arve nr

201407014 osas on märgitud ainult, et see on tasutud, mis ei ole aga kulu kandmise kohta piisav.

Seega rahuldab kohus menetluskulude väljamõistmise taotluse osaliselt, mõistes vastustajalt

kaebaja kasuks välja riigilõivu 15 eurot ja õigusabikulud 567 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Eda Muts

Kohtunik