3-14-51479/7 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-14-51479 Otsuse kuupäev

4. september 2014 Kohtunik Tanel Saar Kohtuasi Valdur Vesingi kaebus Tartu Vangla direktori 11. veebruari 2013 käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud Tartu Vangla kodukorra punkti 7.1.44 tühistamiseks Asja läbivaatamine lihtmenetluses Menetlusosalised

Resolutsioon Kaebaja – Valdur Vesingi Vastustaja – Tartu Vangla

1. Jätta Valdur Vesingi kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 6. oktoober 2014. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik

1. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 169 lõike 1 kohaselt võib kohus lihtmenetluses teha otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, kui kaebus jääb rahuldamata ning põhjendused kaebaja väidetega mittenõustumise ja tema viidatud tõendite arvestamata jätmise kohta sisalduvad ammendavalt ja selgelt haldusaktis, vaideotsuses või kaebuse kohta esitatud vastuses.

2. Kohus nõustub Justiitsministeeriumi 7. juuli 2014 vaideotsuses nr 11-7/14-4910 (tl 6) ja Tartu Vangla 18. augusti 2014 vastuses kaebusele toodud põhjendustega ning jätab nende alusel kaebuse rahuldamata. Vastuses kaebusele on ammendavalt ja selgelt vastatud kõigile kaebaja poolt kaebuses esitatud väidetele. Kohus järgib otsuse tegemisel Justiitsministeeriumi 7. juuli 2014 vaideotsuses nr 11-7/14-4910 (tl 6) ja Tartu Vangla 18. augusti 2014 vastuses kaebusele toodud põhjendusi ning teeb otsuse HKMS § 169 lg 1 kohaselt kirjeldava ja põhjendava osata.

3. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja esitanud kohtumenetluses selliseid väiteid, mis võiks vastustaja seisukohad ümber lükata. Vastuseks kaebajale märgib kohus, et kõrvaklappide keelamine ei riiva intensiivselt kinnipeetavate õigusi. Tartu Vanglas viibivatel isikutel on võimalik realiseerida õigust informatsioonile ka kõrvaklappe kasutamata. Kehtivast õigusest ei tulene kinnipeetavatele vahetut õigust kasutada kambris kõrvaklappe. Samuti ei ole kehtivas õiguses sätestatud kinnipeetava subjektiivset õigust nõuda ega vastustaja kohustust tagada kambris isiku privaatsus raadio kuulamisel või muud õigust, mille teostamine kõrvaklappe kasutamata oleks takistatud. Sel põhjusel on vastustajal nimetatud seadmete keelatud asjade nimekirja lisamisel avar otsustusõigus. Kohus saaks tuvastada sellise otsustuse õigusvastasuse akti andmise formaalsete nõuete, põhjendamisekohustuse või kaalutlusõiguse ilmsel rikkumisel. Käesoleval juhul oli Tartu Vangla direktor vastavalt vangistusseaduse § 15 lg-tele 2 ja 4 ning Justiitsministri 30. novembri 2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ §-le 11 pädev otsustama kõrvklappide lisamise keelatud esemete nimekirja. Kõrvaklappide keelamine on vajalik vangla julgeoleku tagamiseks, selle eesmärgi saavutamiseks vajalik ja sobiv meede ning puudub sedavõrd kaalukas erahuvi, mis ületaks avalikku huvi julgeoleku tagamiseks Tartu Vanglas. Asjakohased põhjendused kõrvaklappide keelamiseks on esitatud Tartu Vangla kodukorra seletuskirjas. Seega on Tartu Vangla kodukorra vaidlustatud säte kehtestatud selleks pädeva organi poolt põhjendamiskohustust ja kaalutlusreegleid järgides.

4. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Saar kohtunik