2-13-45697/12 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Avalikult teatavakstegemine 04. september 2014 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Tsiviilasi nr 2-13-45697 AS Starman versus Kalju Mäeots Hagi ese põhivõlgnevuse nõue 266,75 eurot ja viivis 65,64 eurot Hagi hind 332,29 eurot Asja lahendamine lihtmenetluses Kohtukoosseis kohtunik Silvi Maiste Hageja AS Starman (registrikood 10069659; aadress Akadeemia tee 28, Tallinn) Hageja esindaja Uljana Feldman (jurist@julianus.ee) Kostja Kalju Mäeots (isikukood xxxxxxxxx; aadress xxxx xxxx, xxxxxxxx xxxx, xxxxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxxx)

RESOLUTSIOON 1. Rahuldada AS-i Starman hagi Kalju Mäeotsa vastu osaliselt: 1.1 välja mõista Kalju Mäeotsalt 17.06.2010 Starman AS-ga sõlmitud liitumisja teenuste osutamise lepingu nr L-557481 alusel põhivõlgnevus summas 114,90 eurot; välja mõista Kalju Mäeotsalt AS Starman kasuks viivis seisuga 04.09.2014 võlaõigusseaduse § 113 lg-1 sätestatud määras 31,15 eurot; välja mõista alates 05.09.2014 Kalju Mäeotsalt AS Starman kasuks viivis kuni põhinõude (114,90 euro) täitmiseni 0,02% päevas tasumata võlasummalt; 1.2 jätta AS STARMAN hagi Kalju Mäeotsa vastu leppetrahvi nõudes summas 151,85 eurot ja leppetrahvilt arvestatud viivise nõudes rahuldamata. Muud otsustused 2. Seoses menetluskulude, otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramisega: 2.1 jaotada menetluskulud ning jätta need 42 % ulatuses Kalju Mäeotsa ning 58 % ulatuses AS-i Starman kanda; 2.2 välja mõista Kalju Mäeotsalt AS-i Starman kasuks hageja kantud menetluskulu 50 eurot; 2.3 tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks; 2.4 toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele. Selgitused otsusele 3. Selgitada: 3.1 arvestades hagihinda, mis ei ületa põhinõudelt 2000 € ning koos kõrvalnõuetega 4000 €, on kohus asja lahendanud TsMS § 405 lg 1 kohaselt õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kaldudes kõrvale üldistest menetlusreeglitest, s. o ilma kohtuistungi pidamiseta ning menetlusosaliste ärakuulamisega; menetlusosalistele on teatatud õigusest olla kohtu poolt ära kuulatud; 3.2 TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

2 või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohtu hinnangul tuleb menetluskulud rahuldada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud on TsMS § 175 lg 1 alusel põhjendatud asja keerukust arvestades 50 euro ulatuses. Lisaks on menetluskuluks TsMS § 138 lg 2 alusel hageja kantud riigilõiv summas 75 eurot. Seega on menetluskuluks kokku 125 eurot (75 + 50). Kuna hagi täieliku rahuldamise korral oleks hageja soovinud oma nõuete rahuldamist vähemalt hagihinna 351,76 euro ulatuses, kuid kohus rahuldas hagi osaliselt 146.05 euro ulatuses, tuleb jätta hageja kanda 58 % menetluskuludest ning kostja kanda vastavalt 42% menetluskuludest. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 50 eurot. 3.3 TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude lahend menetluskulude kindlaksmääramises on vaidlustatav, kui kaebuse hind ületab 200 eurot; 3.4 TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigivõi kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha; 3.5 TsMS § 444 lg 2 kohaselt kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega; 3.6 TsMS § 444 lg 4 kohaselt kohus võib otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses; 3.7 TsMS § 448 lg 41 kohaselt TsMS § 444 lõike 4 alusel tehtud kirjeldava või põhjendava osata otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Teisele menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei teatata. Kohus võib kohtuotsuse tervikuna koostada ka TsMS § 444 lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaselt. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates; TsMS § 448 lg 42 kohaselt kui menetlusosaline ei ole kohtule TsMS § 448 lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud; 3.8 Riigikohtu praktika (lahendid nr 3-2-1-125-08 ja 3-2-1-125-08) kohaselt on kohtul kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud; 3.9 TsMS § 637 lg 21 kohaselt TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit; 3.10 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

(allkirjastatud digitaalselt)

Silvi Maiste kohtunik