3-14-50616/9 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Haldusasja number 3-14-50616 Otsuse tegemise aeg ja koht 4. september 2014, Tartu Kohtunik Maare Aloe Haldusasi OÜ XXX kaebus Maksuja Tolliameti 17.02.2014 korralduse nr 13-7/383-6 tühistamise nõudes Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja – OÜ XXX Vastustaja - Maksuja Tolliamet Resolutsioon 1. Jätta OÜ XXX kaebus rahuldamata. 2. Jätta kaebuse esitaja menetluskulud tema enda kanda.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib selle avalikult teatavakstegemisest 4. septembrist 2014 arvates esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul ehk hiljemalt 6. oktoobril 2014 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksuja Tolliameti 17.02.2014.a. korraldusega nr 13-7/383-6 nõuti OÜ-lt XXX, kui kolmandalt isikult, teabe esitamist seoses OÜ Vestenson maksuvõla tekkimise põhjustega ja tasumise kohustuse täitja kohta. Korralduse kohaselt on OÜ XXX olnud OÜ Vestenson tehingupartneriks.

2. OÜ XXX esindaja vandeadvokaat Rene Varul esitas 24.04.2014 Tartu Halduskohtusse kaebuse Maksuja Tolliameti (MTA) 17.02.2014 korralduse teabe saamiseks ja dokumentide esitamiseks nr 13-7/383-6 osaliseks kehtetuks tunnistamiseks. Kaebaja on korralduse peale esitanud ka vaide, mis MTA 25.03.2014 vaideotsusega nr 6-1/2018-2 osaliselt rahuldati.

3. Tartu Halduskohus jättis 28.04.2014 määrusega OÜ XXX kaebuse käiguta, paludes täpsustada kaebuse nõuet ning tasuda kaebuselt riigilõivu. Kaebaja kõrvaldas kaebuse puudused 13.05.2014.

4. Tartu Halduskohtu 14.05.2014 määrusega kohus võttis OÜ XXX kaebuse menetlusse ja 13.06.2014 määrusega otsustas asja läbi vaadata kirjalikus menetlus, andes menetlusosalistele täiendavate dokumentide esitamiseks tähtajad.

KAEBAJA VÄITED

5. Kaebaja vaidlustab Maksuja Tolliameti 17.02.2014.a. korralduse osas, milles jäeti vaie rahuldamata, so. teabe andmise kohustuse osas tehingutest alates 01.06. 2012.a. Vaidlustatud korralduse kohaselt viib maksuhaldur läbi maksumenetlust, mille eesmärgiks on välja selgitada Vestenson OÜ maksuvõla tekkimise põhjused ja maksuvõla tasumise kohustuse täitja.

6. Kaebuse esitaja saab olukorras aru nõnda, et Vestenson OÜ-l on tekkinud maksuvõlgnevus, mida ei ole suudetud riigi ees täita. Nüüd selgitab maksuhaldur võla tekkimise põhjuseid ja maksuvõla tasumise kohustuse täitjat läbi OÜ XXX.

7. Kaebajale jääb arusaamatuks, miks küsitakse või tuvastatakse läbi OÜ-i XXX teise äriühingu maksuvõla tekkimise põhjusi. Kui maksuhaldur viitab, et selgitatakse OÜ Vestenson maksukohustuse täitjat, siis loeb kaebuse esitaja siit välja, et maksuhaldur kaalub maksukohustuse täitjana kaebuse esitajat. Sellisel juhul ei saa aga OÜ XXX olla maksumenetluses kolmas isik vaid näit. maksukohustuslane koos sellest tulenevate õiguste ja kohustustega.

8. Kaebaja on arvamusel, et maksumenetlus lõpeb maksuotsuse tegemisega või täiendavate maksude tasumise fikseerimisega muul moel, kõik edasi on juba maksuvõla täitmise küsimus, mis ei ole enam maksumenetlus. Seega ei saa kaebuse esitaja olla nö. kolmas isik OÜ Vestenson maksumenetluses, nagu maksuhaldur vaidlustatud korralduses väidab. Maksumenetlus on juba lõppenud.

9. Vaidlustatud korraldusest jääb mulje, et tegemist on OÜ XXX suhtes teostatava (varjatud) maksukontrolliga või näit. ettevõtluse ülemineku kontrolliga, seda kinnitab küsitavate andmete pikk periood ja maht, mis ei ole kuidagi tava-pärane kolmandale isikule esitatud teabekorraldusele.

10. Ühtlasi on kaebuse esitaja seisukohal, et maksuhalduri enda praktika kohaselt eksisteerib nõue, et enne kolmandalt isikult teabe nõudmist peab maksuhaldur seda teavet püüdma saada maksukohustuslaselt, lähtub proportsionaalsuse põhimõttest, kolmandate isikute ülemäärane tülitamine võõrastes maksuasjades ei ole lubatud (L. Lehis. Maksuõigus 3, täiendatud ja muudetud trükk, Tallinn 2012, lk. 108). Praegu on just tegemist OÜ XXX tülitamisega võõrastes maksuasjades, mis on samuti põhjuseks korralduse vaidlustamisel.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

11. Vastustaja on seisukohal, et MTA 17.02.2014 korraldus nr 13-7/383-6 on kehtivas osas õiguspärane ja piisavalt põhjendatud. Vastustaja väidab, et korralduses on ilmselgelt välja toodud, et MTA viib MKS § 10 lg 2 p 3 ja MKS § 37 alusel läbi maksumenetlust Vestenson OÜ maksuvõla tekkimiste põhjuste kohta.

Maksuvõla tekkimise perioodil oli Vestenson OÜ tehingupartneriks XXX OÜ ning sellest tulenevalt võib XXX OÜ omada teavet, mis omab tähtsust maksumenetluses. Korraldusega nõutud andmed võivad omada maksustamise seisukohalt tähtsust ning kaebaja seisukoht, nagu oleks temalt teabe nõudmine põhjendamatu ning õigusvastane, on ekslik. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et MTA ei ole pöördunud eelnevalt teabe saamiseks maksukohustuslase enda poole. Vastustaja märgib, et maksukohustuslase suhtes on maksumenetlust alustatud 17.07.2013 korraldusega nr 13-7383-1 (vt lisa 1), millega on maksukohustuslast kohustatud esitama ka teavet ja dokumente. Seega on käesoleval juhul MTA pöördunud enne kaebajale korralduse esitamist ka maksukohustuslase poole. Vastustaja märgib, et kaebuse esitaja ülaltoodud väide on seda kummastavam, et kaebuse esitaja seaduslikuks esindajaks äriregistri andmetel on Jon Morten Johansen, kes ühtlasi on ka OÜ Vestenson seaduslikuks esindajaks. Seega oli kaebajale läbi tema esindaja teada, et MTA on teabe ja dokumentide saamiseks varasemalt pöördunud ka OÜ Vestenson seadusliku esindaja poole.

KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS

12. Kohus on seisukohal, et kaebus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.

13. MKS § 61 lg-te 1 ja 2 kohaselt on maksuhalduril õigus nõuda kolmandatelt isikutelt, sealhulgas krediidiasutustelt, teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Eelnimetatud isikud on kohustatud andmeid esitama, välja arvatud juhul, kui neil on seaduse alusel õigus tõendite ja andmete esitamisest keelduda. Vajaduse korral võib maksuhaldur kohustada kolmandat isikut teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse. Enne kolmandalt isikult teabe nõudmist tuleb teabe saamiseks pöörduda maksukohustuslase poole, välja arvatud juhul, kui maksuhalduril puuduvad andmed maksukohustuslase eluvõi asukoha kohta, maksukohustuslane ei ole maksuhaldurile teadaoleval aadressil kättesaadav või takistab maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamist ning MKS § 72 lg 5 p-s 6 sätestatud juhul. MKS § 61 lg-s 2 on sätestatud piirav tingimus sama paragrahvi lg 1 alusel teabe nõudmiseks. Selle piirangu kohta on selgituse andnud Riigikohus oma lahendis 3-3-1-98-10: „Eelnimetatud piirang on sätestatud selliselt, et üldjuhul tuleb enne teabe nõudmist nn kolmandalt isikult pöörduda teabe saamiseks maksukohustuslase poole. /…/ Piirangu sisuks olevat nõuet, et eelnevalt peab olema teavet nõutud maksukohustuslaselt, ei tule mõista konkreetsete kokkulangevate küsimuste tasandil. Maksuhaldur peab maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks nõudma samade tehingute kohta teavet kõigepealt maksukohustuslaselt.” Lahendis nr 3-3-1-24-11 täpsustas Riigikohus oma seisukohti veelgi: „Kolleegium selgitab, et lisaks "kolmandalt isikult" teabe nõudmise eesmärgile sätestab MKS § 61 lg 1 esimene lause teabe nõudmiseks õigusliku aluse, määratledes ühtlasi, millist teavet maksuhaldur kolmandalt isikult võib nõuda. MKS § 61 lg-s 2 sätestatud piirav tingimus on menetluslik. Selles nähakse ette toiming, mis tuleb enne kolmanda isiku poole pöördumist teha. Kolleegiumi arvates ei ole õige MKS § 61 lg 1 esimeses lauses sätestatud teabe nõudmise materiaalõiguslikku alust kitsendavalt tõlgendada sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud menetlusnõude kaudu. MKS § 61 lg 1 esimeses lauses on maksuhaldurile antud selgesõnaline volitus nõuda kolmandalt isikult igasugust teavet, mis omab tähendust maksukohustuslase suhtes läbiviidavas maksumenetluses. Teabe seos läbiviidava maksumenetlusega on sobiv kriteerium kolmandalt isikult nõutava teabe sisuliseks piiritlemiseks.”

14. Seega saab kohtu arvates kolmandalt isikult teavet nõuda MKS § 61 lg 1 kohaselt vastava korralduse aluseks olevas maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks.

Kohus leiab, et kaebajalt on teavet nõutud kooskõlas nimetatud eesmärgiga – OÜ Vestenson maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Vaidlustatud korralduses on ilmselgelt välja toodud, et MTA viib MKS § 10 lg 2 p 3 ja MKS § 37 alusel läbi maksumenetlust Vestenson OÜ maksuvõla tekkimiste põhjuste kohta. Maksuvõla tekkimise perioodil oli Vestenson OÜ tehingupartneriks XXX OÜ ning sellest tulenevalt võib XXX OÜ omada teavet, mis omab tähtsust maksumenetluses. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul meelevaldne ja asjakohatu kaebaja väide, et maksuhaldur soovib tegelikkuses kaebaja suhtes läbi viia (varjatud) maksukontrolli või näiteks ettevõtte ülemineku kontrolli. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et vaidlusalusest korraldusest selgub väga üheselt, et kelle suhtes viiakse läbi maksumenetlust ning korralduses on kaebajat selgelt käsitletud kui kolmandat isikut kelle valduses on maksuhalduri hinnangul teavet/dokumente, mida on vaja koguda OÜ Vestenson maksumenetluses. MKS § 11 kohaselt on maksuhaldur maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel kohustatud arvestama kõiki asjas tähendust omavaid, sealhulgas nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid. Maksuhaldur otsustab maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja otsustamiseks vajalikke tõendeid. Maksuhaldur ei ole maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude väljaselgitamisel seotud ainult menetlusosalise esitatud taotluste ja tõenditega. Eelnevast sättest tuleneb maksuhaldurile laialdane uurimisautonoomia, mis tähendab, et selle, kuidas maksuhaldur talle seadusega pandud kohustusi täidab, otsustab maksuhaldur ise talle antud pädevuse piires. Konkreetsel juhul on vaieldavas korralduses maksuhaldur piisava põhjalikkusega ära näidanud, miks ja millega seoses ta kolmandalt isikult teavet vajab ning kolmas isik ei ole kohtule näidanud, et selline korraldus teda kuidagi õigusvastaselt koormaks.

15. Kaebaja väide, et vastustaja ei ole pöördunud eelnevalt teabe saamiseks maksukohustuslase enda poole, ei ole õige. Kohtule esitatud asja materjalidest nähtuvalt on vastustaja maksukohustuslase – OÜ Vestenson suhtes maksumenetlust alustanud 17.07.2013 korraldusega nr 13-7383-1 (tl 19-20), millega on maksukohustuslast kohustatud esitama ka teavet ja dokumente. Seega on käesoleval juhul vastustaja pöördunud enne kaebajale korralduse esitamist ka maksukohustuslase poole ja MKS § 61 lõikes 2 sätestatud piirangu nõude kohtu hinnangul täitnud. Kuid ka kohus peab vajalikuks märkida, et OÜ XXX seaduslikuks esindajaks äriregistri andmetel on Jon Morten Johansen, kes ühtlasi on ka OÜ Vestenson seaduslikuks esindajaks. Seega oli kaebajale läbi tema esindaja teada, et MTA on teabe ja dokumentide saamiseks varasemalt pöördunud ka OÜ Vestenson seadusliku esindaja poole.

16. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et kaebuses esitatud väited ei saa olla aluseks kaebuse rahuldamisele ning Maksuja Tolliameti õiguspärase ja põhjendatud 17.02.2014 korralduse nr 13-7/383-6 tühistamisele. Asja materjalidest nähtuvalt on vastustaja enne kaebajale korralduse väljastamist pöördunud maksukohustuslase poole, selgitanud maksumenetluse asjaolusid ja et puuduvad kolmanda isiku teabe andmisest keeldumise alused. Kohtu hinnangul nõudis vastustaja vaid konkretiseeritud vajalikku teavet seonduvalt läbiviidava OÜ Vestenson maksumenetluse eesmärgiga, järgides proportsionaalsuse ja muid haldusmenetluse ning maksumenetluse üldpõhimõtteid, mistõttu kohus jätab OÜ XXX kaebuse rahuldamata.

17. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maare Aloe kohtunik