2-14-52926/15 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Legislator summary
AI generatedKinnitada Eesti Vabariigi ja XXX, XXX ning XXX(koos nimetatuna pooled) vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas: XXX, XXX ning XXX tasuvad õppelaenulepingust nr XXX tuleneva võla Lisa 1 (käesolevale kompromissile lisatud maksegraafik) kirjeldatud maksegraafiku alusel. Eesti Vabariigile võlgnetava põhiosa ja intressi kohustuvad kostjad kandma Rahandusministeeriumi arvelduskontole EE09 1010 2200 0225 5018 AS-is SEB Pank, märkides selgitusse õppelaenulepingu number XXX.
Legislator headnote
AI generated2-14-52926/15 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja: TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
2-14-52926
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Harju Maakohus Kohtunik Meeli Kaur Määruse tegemise aeg ja koht
3. september 2014. a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-14-52926 Tsiviilasi Eesti Vabariigi hagi XXX, XXX ja XXX vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Eesti Vabariik (Haridusja Teadusministeeriumi kaudu, registrikood 70000740, asukoht Munga 18, 50088 Tartu) Hageja lepinguline esindaja Hardi XXX (e-post: hardi.XXX@hm.ee) Kostja I XXX(isikukood XXX; aadressid: XXX; XXX) Kostja II XXX(isikukood XXX; aadressid: XXX; XXX) Kostja III XXX(isikukood XXX; aadressid: XXX; XXX; XXX) Kostjate lepinguline esindaja Katri Bagirov (City Õigusbüroo OÜ; e-post: katri@cityoigusabi.ee) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
1. Kinnitada Eesti Vabariigi ja XXX, XXX ning XXX(koos nimetatuna pooled) vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas:
1.1. XXX, XXX ning XXX tasuvad õppelaenulepingust nr XXX tuleneva võla Lisa 1 (käesolevale kompromissile lisatud maksegraafik) kirjeldatud maksegraafiku alusel. Eesti Vabariigile võlgnetava põhiosa ja intressi kohustuvad kostjad kandma Rahandusministeeriumi arvelduskontole EE09 1010 2200 0225 5018 AS-is SEB Pank, märkides selgitusse õppelaenulepingu number XXX.
1.2. Kokkuleppe rikkumise korral on Eesti Vabariigil õigus nõuda võlgnevuse sundtäitmist nii osamaksete kaupa kui ka kogu võlasumma ulatuses ühekorraga.
2. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
3. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-14-52926.
2-14-52926
4. Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu
15 päeva jooksul alates määruse kätte toimetamisest.
Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 50 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, EE062200221059223099 AS-is Swedbank, EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või EE221700017003510302 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis, viitenumber 2900072369. Maksekorraldusele märkida viitenumber ning selgituseks: tsiviilasja number, riigilõiv määruskaebuse esitamisel. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Eesti Vabariik esitas 06.06.2014 hagi XXX, XXX ja XXX vastu võlgnevuse nõudes. Hagi aluseks on panga ja kostja I vahel 19.12.2003 sõlmitud õppelaenuleping nr XXX, kostja II ja panga vahel 20.12.2003, 07.09.2004, 29.09.2005, 29.09.2008, 15.09.2009, 30.09.2010 sõlmitud limiteeritud käendusleping ning ja III ning panga vahel 20.12.2003, 08.09.2004, 01.10.2005, 29.09.2008, 14.09.2009 ja 21.09.2010 sõlmitud limiteeritud käendusleping, kostjate poolt lepinguliste kohustuste täitmata jätmine.
2. 01.06.9.2014 esitas hageja kostjatega sõlmitud kompromissi, milles pooled taotlesid kompromissi kinnitamist määrusega ning tsiviilasjas menetluse lõpetamist. Pooled on teadlikud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
3. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
4. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja asja menetlus lõpetamisele.
5. Kohus selgitab, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes
8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
2-14-52926
6. Kui pooled vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (täitemenetluse seadustik § 2 lg 1 p 1).
7. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur Kohtunik