3-13-2431/12 · Tartu Ringkonnakohus

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Einar Vene, Agu Timmi Määruse tegemise aeg ja koht 03.09.2014, Tartu Haldusasja number 3-13-2431 Haldusasi Artur Boiko kaebus Eesti Vabariigi vastu tsiviilkohtumenetluses esindamiseks väljastatud volikirjade tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 06.02.2014. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Artur Boiko määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu 06.02.2014. a määrus muutmata ja Artur Boiko määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. Artur Boiko esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Justiitsministeeriumi poolt Registrite ja Infosüsteemide Keskuse (RIK) direktorile väljastatud volikirja nr 1-10/13-5450 tühistamiseks ning RIK direktori poolt keskuse juristile K. Kase väljastatud volikirja nr 1.1.-4/1121 tühistamiseks. Kaebuse kohaselt on vaidlustatavate volikirjade alusel esitatud Tartu Maakohtule tsiviilhagi

A. Boiko vastu 645,24 euro väljamõistmiseks. Volikirjade väljastamise toiming on ebaseaduslik, st tsiviilhagi on esitanud isik ehk RIK, kellel puudub õigus hagi esitada.

2. Tartu Halduskohus tagastas 06.02.2014. a määrusega A. Boiko kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 alusel. Halduskohtu määruse kohaselt ei kuulu käesoleva vaidluse lahendamine halduskohtu pädevusse, kuna tegemist on eraõigusliku vaidlusega.

Tsiviilkohtumenetluses hageja esindamiseks väljastatud volikirja puhul ei ole tegemist haldusaktiga haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 ja HKMS § 6 mõttes ning volikirja väljastamise puhul kaebuses toodud asjaoludel avalik-õiguslikus suhtes haldusorgani poolt haldusmenetluses tehtud toiminguga. Vaidluse lahendamiseks on pädev kaebuses viidatud tsiviilasja lahendav maakohus, ringkonnakohus või Riigikohus, sõltuvalt millise kohtuastme menetluses vaidlus käesoleval ajal on.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. A. Boiko esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 06.02.2014. a määrus tühistada. Määruskaebuse kohaselt kuulub käesolev vaidlus HKMS § 4 lg 1 kohaselt halduskohtu pädevusse. Esitatud kaebus on suunatud avaliku huvi kaitseks avalik-õiguslikes suhetes, mitte kaebaja subjektiivsete õiguste kaitseks tsiviilkohtumenetluses. Justiitsministeeriumi ja RIK-i direktori vahel on sõlmitud haldusleping, mis volitab edasi esindama riiki justiitsministeeriumi nimel avalik-õigusliku tegevuse käigus riiklike registrite elektroonilise koopia hoidmisel, s.h kohtutes esindamises (volikiri nr 1-10/13-5450). Kinnistusraamatuseaduse § 773 jagab õigusi justiitsministeeriumi ja RIK-i vahel vastutava korraldajana. Järelikult ei tohi halduslepinguga edasi anda esindusõigust kohtus, esindamine kohtus on vastutava korraldaja, mitte volitatud pidaja kohustus. Seega, HMS § 103 lg 1 p 1 ja HMS § 69 lg 2 p 5 kohaselt on haldusleping tühine vastuolu tõttu seadusega. HMS § 63 lg 4 alusel tuleb tunnistada justiitsministeeriumi ja RIK-i vaheline haldusleping nr 1-10/13-5450 tühiseks ja kehtetuks.

4. Justiitsministeerium leidis, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Justiitsministri 28.05.2012. a RIK-i direktorile antud volikirjast nr 1-10/13-5450 nähtub, et volituse andmisel on justiitsminister tuginenud Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) § 44¹ lg-le 1. Minister võib riigi esindamiseks kohtus anda üldja erivolitusi. RIK on ministeeriumi hallatav riigiasutus, seega on justiitsministril seadusest tulenev pädevus anda riigi esindamiseks RIK ametnikule üldvõi erivolitust. Seega on kõneksolev volitus antud õiguspäraselt. Kaebaja taotleb RIK ametnikule K. Kase antud volikirja nr 1.1.-4/1121 tühistamist. Nimetatud volikiri on aga RIK direktori 05.06.2013. a volikirjaga nr 80 tunnistatud kehtetuks. Seetõttu puudub kaebajal õiguslik võimalus enda kaebuses soovitud eesmärgi saavutamiseks, mistõttu on alus kaebuse tagastamiseks HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel. RIK-i poolt kriminaalasjas esitatud tsiviilhagi jäeti rahuldamata Tartu Ringkonnakohtu otsusega, mistõttu on välistatud võimalus, et kaebaja saaks taotleda halduskohtult kaitset enda subjektiivsetele õigustele, justkui neid oleks rikutud kriminaalasjas riigi huvide esindamiseks antud volikirjadega. Kaebajal puudub põhjendatud huvi ja õiguslik alus käesoleva kaebuse esitamiseks, kuna volituse andmine ja selle õigsuse hindamine ei kuulu avalikes huvides esitatud kaebuste hulka. Seega tuleks kaebus tagastada ka HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 06.02.2014. a määrus tuleb jätta muutmata ja

A. Boiko määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses toodud põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS §-d 201 lg 4, 203 lg 2). Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

6. Kaebaja on halduskohtule esitatud kaebuses taotlenud justiitsministeeriumi poolt tsiviilkohtumenetluses esindamiseks väljastatud volikirjade tühistamist. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et tsiviilkohtumenetluses hageja esindamiseks antud volikirjad ei ole haldusaktid, mille tühistamist oleks kaebajal õigus nõuda halduskohtumenetluses. Tegemist on eraõigussuhtest tuleneva kohtuasjaga, mis kuulub lahendamisele tsiviilkohtumenetluse sätete kohaselt. Seega on halduskohus kaebuse õigesti tagastanud HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. Peale selle peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et Tartu Ringkonnakohtu 29.11.2013. a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-2276 on RIK tsiviilhagi kaebaja vastu jäetud rahuldamata ja seega ei saa väljastatud volikirjad kuidagi rikkuda tema õigusi.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk Einar Vene Agu Timmi