Legislator Case Law & Legislation
3-14-51384/8 AI generated

3-14-51384/8 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-14-51384/8
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U M Ä Ä R U S

Legislator headnote

AI generated

3-14-51384/8 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: K O H T U M Ä Ä R U S

Keywords

AI generated
language proficiency requirements substantiation of procedural error hardship residence permit suspension of visa refusal language barrier insufficient formal requirements
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Oliver Kask ja Ruth Plaks Määruse tegemise aeg ja koht 3. september 2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-51384 Haldusasi AE kaebus Tallinna Vangla 29.05.2014 otsusele nr 5- 8/14/12574-2 ja 02.07.2014 vaideotsusele nr 5- 15/14/15762-2 ning Tallinna Vangla kohustamiseks guaššvärvide soetamiseks luba andma Menetlusosalised Kaebaja – AE Vastustaja – Tallinna Vangla Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 21. augusti 2014. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus AE määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta AE määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21.08.2014 määruse resolutsiooni p 1 muutmata haldusasjas nr 3-14-51384.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 119 lg 1 ja § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Kinnipeetav AE esitas 28.04.2014 Tallinna Vanglale taotluse palvega soetada vangla vahendusel guaššvärve. Tallinna Vangla jättis 29.05.2014 vastusega nr 5-8/14/12574-2 AE taotluse rahuldamata. AE esitas 02.06.2014 Tallinna Vanglale vaide, mille Tallinna Vangla 02.07.2014 vaideotsusega nr 5-15/14/15762-2 rahuldamata jättis. 2. AE esitas 07.07.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada Tallinna Vangla 29.05.2014 vastus nr 5-8/14/12574-2 ja 02.06.2014 vaideotsuse nr 5-15/14/15762-2 ning kohustada Tallinna Vanglat võimaldama kaebajale vangla vahendusel soetada guaššvärve (kunstitarbeid). Koos kaebusega esitati menetlusabi taotlus kaebuselt riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. Kaebusele oli lisatud ka K-Raha väljavõte perioodi 01.04.2014- 04.07.2014 kohta ja majandusliku seisundi teatis.

3-14-51384 2(4) 3. Tallinna Halduskohus jättis 21.08.2014 määrusega AE menetlusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 1), jättis kaebuse käiguta, andes kaebajale puuduse kõrvaldamiseks sama määruse p 1 jõustumisest arvates 15-päevase tähtaja (resolutsiooni p 2), hoiatades, et puuduste tähtaegselt kõrvaldamata jätmisel tagastab kohus kaebuse läbivaatamatult (resolutsiooni p 3). Kohus võttis menetlusabi taotluse lahendamisel aluseks vanglasisese isikuarve väljavõtte andmed perioodi 01.04.2014-04.07.2014 kohta, millest nähtub, et selle perioodi jooksul on kaebaja isikukontole laekunud kokku 194,03 eurot. VangS § 44 alusel on kaebaja kontolt kinni peetud 135,82 eurot. Isikuarve väljavõttest nähtub, et kontolt on reserveeritud 33,70 eurot, mis võib olla ülalpidamiskohustuste katteks mõeldud raha. Kohus võttis arvesse aprilli ja mai elatise summad (juunikuu summa kohta pole kaebaja midagi märkinud), st kokku 22 eurot. Muude summade mahaarvamiseks puudub alus. Vaba jääk oli väljavõtte tegemise ajal 7,33 eurot. Kui kaebaja sissetulekutest maha arvata VangS alusel tehtavad kinnipidamised ja ülalpidamiskohustuse katteks minevad summad, siis on kaebaja nelja kuu kahekordne keskmine sissetulek ((194,03-135,82-22):4×2)=18,10 eurot, mis ületab kaebuselt nõutavat riigilõivu ja kaebaja vabastamine riigilõivu tasumisest ei ole lubatud. Menetlusabi andmisest keeldumiseks esineb teinegi alus – kaebust ei ole alust pidada eriliselt perspektiivikaks ega kaebaja õiguste kaitsmisel oluliseks. Kaebaja eesmärgiks on soetada vangla vahendusel guaššvärvid, mis aga ei ole kaebajale igapäevaselt või kaebaja õiguste kaitseks hädavajalikud esemed. Kunstitarbed, mille hulka kuuluvad ka guaššvärvid, on Tallinna Vangla kodukorra p 7.1.18 alusel kinnipeetavatele keelatud. Kaebaja on varasemalt taotlenud nimetatud sätte kehtetuks tunnistamist; käesolevas asjas kaebaja sätte tühistamist selgesõnaliselt ei nõua, kuid taotleb, et kohus kontrolliks kodukorra p 7.1.18 vastavust õiguse üldpõhimõtetele. Kohus ei nõustu kaebajaga, et nimetatud kodukorra sättest tuleneb kinnipeetavale õigus kunstitarvete, sh guaššvärvide soetamiseks vangla kauplusest. Tallinna Vangla kodukorra p 7.1.18 sätestab, et kinnipeetavale on keelatud kunstija kontoritarbed, kirjutusja joonistusvahendid, v.a järgmised esemed: vangla vahendusel soetatud esemed, koolist väljastatud esemed, vangla vahendusel soetatud, karistust kandma saabudes kaasas olnud või vahistatule pakis saadetud töötav sinine pastapliiats (kuni 5 tk), vangla vahendusel soetatud, karistust kandma saabudes kaasas olnud või vahistatule pakis saadetud värvipliiats (kuni 12 tk), vanglateenistuse vahendusel soetatud pliiatsiteritaja. Vangla kaupluse kaudu saavad kinnipeetavad soetada vaid neid kunstija kontoritarbeid, mille omamine vanglas neile keelatud ei ole. Guaššvärvid selliste esemete hulka ei kuulu. Kui kinnipeetav tahab tegeleda maalimisega, on tal võimalik osaleda kunstiringi tegevuses, nagu Tallinna Vangla 29.05.2014 vastuses nr 5-8/14/12574-2 on märkinud. Seega ei ole vanglas kunstiga tegelemine sugugi välistatud, kuid kinnipeetaval ei ole selleks tingimata vaja soetada isiklikke guaššvärve või muid kunstitarbeid ega neid enda juurde kambrisse saada. Tallinna Ringkonnakohus on analoogse kaebuse esemega haldusasjades nr 3-14-50215 (19.06.2014 määrus; AE kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks väljastama kaebajale isiklike asjade laost guaššvärvid ja pintslid) ning nr 3-14-50451 (25.06.2014; AE kaebus Tallinna Vangla kodukorra p 7.1.18 osaliseks tühistamiseks) nõustunud halduskohtuga, et kaebust ei saa pidada eriliselt perspektiivikaks. Asjaolu, et praeguse kaebuse nõue erineb nendest mõnevõrra, on põhiline vaidlusküsimus ikka sama – kaebajale guaššvärvide võimaldamine. Kohus on jätkuvalt seisukohal, et kunstitarvete nagu guaššvärvide keelamine vanglas on seaduslik ja põhjendatud ning et selline keeld (sh vangla kauplusest guaššvärvide soetamise mittevõimaldamine) kujutab endast kaebaja õiguste väheolulist riivet. 4. AE esitas 26.08.2014 määruskaebuse halduskohtu määruse peale, mille Tallinna Halduskohus 27.08.2014 määrusega menetlusse võttis ja rahuldamata jättis ning lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule edastas.

3-14-51384 3(4) MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 5. AE palub määruskaebuses tühistada halduskohtu 21.08.2014 määruse resolutsiooni p 1. Asjaolu, et kinnipeetavaid isikuid peetakse ülal riigieelarvest, ei tähenda automaatselt seda, et riik katab kõik kulutused, mis kinnipeetavatele isikutele võivad tekkida. Näiteks ei taga riik kinnipeetud isikutele piisavas koguses hügieenivahendeid, mistõttu peavad nad sellised vahendid ise juurde hankima või loobuma hügieeni eest hoolitsemisest. Määruskaebuse esitajale jääb arusaamatuks kohtu seisukoht, et kui seadusandja oleks pidanud vajalikuks arvata sissetulekust maha kulutused hügieenitarvetele, siis pidanuks see olema seaduse sättes konkreetselt ette nähtud, kuid justiitsministri 29.11.2005 määruse nr 50 „Menetlusabi taotluse ja sellele lisatava teatise näidisvorm ja selles sisalduvate andmete loetelu“ lisa p-s 3.5 on märgitud taotleja ja temaga koos elavate perekonnaliikmete vältimatud püsikulutused ning nendeks võivad olla eluasemekulud, kulutused toidule, transpordikulud, sidekulud, tervishoiukulud, kulutused laste hooldekohustuse täitmisele ning muud vältimatud püsikulutused. Hügieeni eest hoolitsemine on kaebajale vajalik, mis tähendab, et hügieenitarvete soetamine on hädavajalik püsikulutus, mida saab sissetulekust maha arvata. Lapsele broneeritud summad on üle kantud, see nähtub määruskaebusele lisatud väljavõttelt. Määruskaebuse esitaja leiab, et VangS § 48 lg 1 alusel võib ta kauplusest soetada asju, mis on vanglas lubatud ja kodukorra p-st 7.1.18 tulenevalt on vanglas lubatud vanglateenistuse vahendusel soetatud kunstitarbeid. Seega vanglas ei ole keelatud guaššvärvid, millised on soetatud vangla vahendusel. Vaidlustatud määrusest ei selgu, millest kohus järeldas, et kauplusest soetatud värvid on vanglas keelatud. Kohtumäärus on vastuoluline. Kunstiringi tegevus toimub tööpäeviti, kuna kaebaja käib tööl, siis ei saa ta kunstiringis osaleda. Kunstiringis osalemist ei näe ette ka kaebajale koostatud individuaalne täitmiskava.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Määruskaebuse väited selle rahuldamiseks ja halduskohtu määruse muutmiseks alust ei anna. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, et kaebaja majanduslik seisund ei tingi talle menetlusabi andmist. 7. Halduskohus on õigesti järeldanud, et hügieenitarvete ostmiseks kulutatavate summade mahaarvamiseks puudub seaduslik alus. HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt kulutusi hügieenitarvetele sissetulekust maha ei arvata. Samuti on Riigikohus 12.03.2012 määruse nr 3-7-1-3-61-12 p-s 10 asunud seisukohale, et kinnipeetavate puhul on õigustatud sissetulekust maha arvata üksnes kinnipidamised nõuete fondi ja vabanemisfondi ning elektriseadme kasutamise kulud. Riigikohus on kõnealuse määruse p-s 9 selgitanud: „Isikukonto väljavõttest nähtuv kinnipeetavale vabaks kasutamiseks oleva raha jääk taotluse esitamise hetkel ei oma uue regulatsiooni järgi enam määravat tähendust, samuti ei tule menetlusabi andmise otsustamisel enam arvesse võtta asjaolu, et taotlejal peab pärast riigilõivu tasumist jääma mõistlikul määral raha juhuks, kui tekib vajadus põhjendatud kulutuste tegemiseks.“ Samuti ei saa määruskaebuse esitaja poolt viidatud justiitsministri määruse nr 50 lisa p-s 3.5 märgitud muude vältimatute püsikulutustena käsitleda hügieenitarbeid. 8. Kuigi HKMS § 112 lg 1 p-st 1 nähtav valem ei näe üldjuhul ette tulevikus planeeritud kulutuste arvesse võtmist, on halduskohus arvestanud menetlusabi taotluse lahendamisel ülalpidamiskohustuse täitmiseks planeeritavaid kulutusi, milleks on 17 eurot aprilli eest ja 5 eurot mai eest, kokku 22 eurot, mis on kaebaja sissetulekutest maha arvatud. Majandusliku seisundi teatises märgitud märtsi eest 11 euro maha arvamiseks puudus alus, kuna see jäi väljapoole menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuud.

3-14-51384 4(4) 9. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks hinnata kaebuse perspektiivikusega või kaebaja õiguste rikkumise olulisusega seotud väiteid, sest HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt on kaebajale menetlusabi andmine piiratud ning ülejäänud menetlusabi andmise tingimuste täidetus ei oma sellisel juhul taotluse lahendamisel kaalu. Kui kaebaja soovib vangla tegevust vaidlustada, tuleb tal endal leida vahendid riigilõivu tasumiseks. 10. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 21.08.2014 määruse resolutsiooni p 1 muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/ Viive Ligi /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks