3-14-159/18 · Tartu Ringkonnakohus

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Einar Vene, Agu Timmi

Määruse tegemise aeg ja koht

03.09.2014, Tartu

Haldusasja number

3-14-159

Haldusasi

Mikk Segeri kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lääne

Prefektuuri Pärnu arestimaja nõuetele mittevastavate

kinnipidamistingimustega tekitatud kahju eest hüvitise

summas 2 000 eurot välja mõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 13.03.2014. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Mikk Segeri määruskaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Halduskohtu 13.03.2014. a määrus

muutmata ja Mikk Segeri määruskaebus

rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse

Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. Mikk Seger esitas 17.02.2014. a Tartu Halduskohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti

Lääne Prefektuuri Pärnu arestimaja kinnipidamistingimuste õigusvastaseks tunnistamiseks

ning tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitise summas 2 000 eurot välja mõistmiseks.

Kaebuse kohaselt hoiti kaebajat Pärnu arestimajas inimväärikust alandavates ja tervist

kahjustavates tingimustes perioodidel 11.06.2010-18.06.2010, 16.07.2010-23.07.2010,

07.10.2011-14.10.2011 ning 13.01.2012-20.01.2012.

2. Tartu Halduskohus võttis 03.03.2014. a määrusega menetlusse M. Segeri kaebuse

arestimaja kinnipidamistingimustega põhjustatud kahju hüvitamiseks ning andis kaebajale

võimaluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks perioodide 11.06.2010-

18.06.2010 ja 16.07.2010-23.07.2010 osas.

3. M. Seger esitas Tartu Halduskohtule taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ning

põhjendas tähtaja möödalaskmist sellega, et ta ei olnud varem oma õigustest teadlik.

4. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) asus kaebetähtaja ennistamise taotlusele vastates

seisukohale, et puudub mõjuv põhjus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Kolmeaastane

tähtaeg kahju hüvitamise nõude esitamiseks peaks jätma ka õiguslikes küsimustel

kogenematule isikule piisava aja halduskohtusse pöördumise tähtaja ja vaidluse algatamise

korra väljaselgitamiseks.

5. Tartu Halduskohus jättis 13.03.2014. a määrusega rahuldamata M. Segeri taotluse

kaebetähtaja ennistamiseks ja lõpetas menetluse perioodide 11.06.2010-18.06.2010 ja

16.07.2010-23.07.2010 osas Pärnu arestikambris kinnipidamistingimustega põhjustatud kahju

hüvitamise nõudes halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 2 ja HKMS § 124

lg 2 alusel.

Halduskohus leidis, et arestimaja kinnipidamistingimused ning väidetava kahju tekitaja pidid

kaebajale teada olema ajavahemiku 11.06.2010-18.06.2010 osas hiljemalt 18.06.2010 ning

ajavahemiku 16.07.2010-23.07.2010 osas hiljemalt 23.07.2010. Seega lõppes kahjunõude

esitamise tähtaeg eelnimetatud perioodide osas vastavalt 18.06.2013 ja 23.07.2013.

Kaebaja esitas hüvitamistaotluse PPA-le 30.12.2013 ning kaebuse Tartu Halduskohtule

17.02.2014. Seega on kaebus perioodide 11.06.2010-18.06.2010 ja 16.07.2010-23.07.2010

osas esitatud enam kui poole aastase hilinemisega.

Kaebaja puhul ei ole tegemist õiguslikes küsimustes kogenematu isikuga. M. Seger on

kohtuinfosüsteemi andmetel pöördunud oma õiguste kaitsmiseks halduskohtusse kaebustega

nii 2010. kui ka 2014. aastal. Kaebaja pidi tulenevalt oma kogemustest olema teadlik, et

kohtule kaebuse esitamisel on seaduses ette nähtud kaebetähtajad. Kolmeaastane tähtaeg

kahju hüvitamise nõude esitamiseks peaks jätma ka õiguslikes küsimustel kogenematule

isikule piisava aja halduskohtusse pöördumise tähtaja ja vaidluse algatamise korra

väljaselgitamiseks. Käesoleval juhul ei ole kaebaja professionaalset abi kasutanud ega kohtult

tasuta õigusabi määramist taotlenud. Seega ei ole M. Seger ise olnud piisavalt hoolas

edasikaebetähtaja välja selgitamisel ning puudub kaalukas ja mõjuv põhjus, mis tingiks

tähtaja ennistamise.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

6. M. Seger esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 13.03.2014. a määrus

tühistada ja teha uus määrus, millega rahuldada esitatud kaebuse esitamise tähtaja

ennistamistaotlus.

Määruskaebuse kohaselt hindas halduskohus asjaolusid ja kaebaja õigusteadmisi ebaõigesti.

Kaebaja pöördus 2010 halduskohtusse seoses talle määratud distsiplinaarkaristuse

vaidlustamisega, kuid nende kahe kohtuasja vahel ei ole võimalik paralleele tõmmata. 2014

halduskohtusse pöördumine leidis aset hiljem kui käesoleva kaebuse esitamine ja seetõttu

hindas kohus asjaolusid vääralt.

Lisaks kaebuse esitamise tähtaegadele ei olnud kaebaja teadlik, et kinnipidamistingimused

olid lisaks ebainimlikkusele ka seadusevastased ning seetõttu ei olnud tal võimalik kaebust

varem esitada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 13.03.2014. a määrus tuleb jätta muutmata ja

M. Segeri määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses

toodud põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS §-d 201 lg 4, 203 lg 2).

Seoses määruskaebusega peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist.

8. Käesolevas asjas on vaidlus selle üle, kas halduskohus on õigesti jätnud rahuldamata

kaebaja taotluse tähtaja ennistamiseks ja lõpetanud menetluse perioodide 11.06.2010-

18.06.2010 ja 16.07.2010-23.07.2010 osas Pärnu arestikambris kinnipidamistingimustega

põhjustatud kahju hüvitamise nõudes.

Riigikohtu halduskolleegium on 06.03.2014. a otsuse nr 3-3-1-93-13 p-s 14 selgitanud, et

jätkuva haldustoiminguga tekitatud mittevaralise kahju puhul on kahjust teadasaamise hetkeks

üldjuhul hetk, mil lõppes kaebajale jätkuva toiminguga kahju tekitamine, kuid erandina võib

tähtaeg hakata kulgema ka enne jätkuva toimingu lõpetamist, kui on ilmne, et isik sai või pidi

saama kahju lõplikust ulatusest teada varem. Seega sõltumata sellest, kas kaebaja sai või pidi

saama talle väidetavalt tekkinud kahjust aru juba Pärnu arestimajas viibimise kestel, pidi ta

eeltoodust tulenevalt saama sellest teada hiljemalt arestimajast lahkumise päevadel ehk siis

18.06.2010 ja 23.07.2010.

9. Tulenevalt HKMS § 71 lg-st 1 peab menetlusosalisel kaebetähtaja ennistamiseks olema

mõjuva põhjusena käsitatav püsiv takistus kaebuse esitamiseks (vt RKHKo 13.10.2009

nr 3-3-1-65-09). Üldjuhul peaksid tähtaja ennistamist õigustama objektiivsed takistused, kuid

erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru

saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida (vt RKHKm 16.01.2009 nr 3-3-1-75-08

p 16). Objektiivsed takistused võivad olla näiteks haigus või liiklustakistus (vt ka HKMS §

150 lg 1). Subjektiivsete takistustena on arvesse võetud kogenematu inimese eksimust

protsessitoimingutes (vt RKHKm 01.10.2002 nr 3-3-1-57-02). Ringkonnakohus nõustub

halduskohtuga, et kaebajal puudusid takistused kaebuse tähtaegseks esitamiseks.

Kaebaja on määruskaebuses viidanud ka sellele, et lisaks kaebuse esitamise tähtaegadele, ei

olnud kaebaja teadlik, et kinnipidamistingimused olid lisaks ebainimlikkusele ka

seadusevastased. Isegi õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab

lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (RKHKm 01.10.2002

nr 3-3-1-57-02, p 19). Seega puudub alus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ka sellel

alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

Einar Vene

Agu Timmi