3-14-159/18 · Tartu Ringkonnakohus
Legislator summary
AI generatedMikk Seger esitas 17.02.2014. a Tartu Halduskohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti ning tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitise summas 2 000 eurot välja mõistmiseks.
Legislator headnote
AI generated3-14-159/18 · Tartu Ringkonnakohus: Mikk Seger esitas 17.02.2014. a Tartu Halduskohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti ning tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitise summas 2 000 eurot välja mõistmiseks.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
MÄÄRUS
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Maili Lokk, Einar Vene, Agu Timmi
Määruse tegemise aeg ja koht
03.09.2014, Tartu
Haldusasja number
3-14-159
Haldusasi
Mikk Segeri kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lääne
Prefektuuri Pärnu arestimaja nõuetele mittevastavate
kinnipidamistingimustega tekitatud kahju eest hüvitise
summas 2 000 eurot välja mõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 13.03.2014. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Mikk Segeri määruskaebus
Asja läbivaatamise kuupäev
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Tartu Halduskohtu 13.03.2014. a määrus
muutmata ja Mikk Segeri määruskaebus
rahuldamata.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse
Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse
kättetoimetamisest.
ASJAOLUD
1. Mikk Seger esitas 17.02.2014. a Tartu Halduskohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti
Lääne Prefektuuri Pärnu arestimaja kinnipidamistingimuste õigusvastaseks tunnistamiseks
ning tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitise summas 2 000 eurot välja mõistmiseks.
Kaebuse kohaselt hoiti kaebajat Pärnu arestimajas inimväärikust alandavates ja tervist
kahjustavates tingimustes perioodidel 11.06.2010-18.06.2010, 16.07.2010-23.07.2010,
07.10.2011-14.10.2011 ning 13.01.2012-20.01.2012.
2. Tartu Halduskohus võttis 03.03.2014. a määrusega menetlusse M. Segeri kaebuse
arestimaja kinnipidamistingimustega põhjustatud kahju hüvitamiseks ning andis kaebajale
võimaluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks perioodide 11.06.2010-
18.06.2010 ja 16.07.2010-23.07.2010 osas.
3. M. Seger esitas Tartu Halduskohtule taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ning
põhjendas tähtaja möödalaskmist sellega, et ta ei olnud varem oma õigustest teadlik.
4. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) asus kaebetähtaja ennistamise taotlusele vastates
seisukohale, et puudub mõjuv põhjus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Kolmeaastane
tähtaeg kahju hüvitamise nõude esitamiseks peaks jätma ka õiguslikes küsimustel
kogenematule isikule piisava aja halduskohtusse pöördumise tähtaja ja vaidluse algatamise
korra väljaselgitamiseks.
5. Tartu Halduskohus jättis 13.03.2014. a määrusega rahuldamata M. Segeri taotluse
kaebetähtaja ennistamiseks ja lõpetas menetluse perioodide 11.06.2010-18.06.2010 ja
16.07.2010-23.07.2010 osas Pärnu arestikambris kinnipidamistingimustega põhjustatud kahju
hüvitamise nõudes halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 2 ja HKMS § 124
lg 2 alusel.
Halduskohus leidis, et arestimaja kinnipidamistingimused ning väidetava kahju tekitaja pidid
kaebajale teada olema ajavahemiku 11.06.2010-18.06.2010 osas hiljemalt 18.06.2010 ning
ajavahemiku 16.07.2010-23.07.2010 osas hiljemalt 23.07.2010. Seega lõppes kahjunõude
esitamise tähtaeg eelnimetatud perioodide osas vastavalt 18.06.2013 ja 23.07.2013.
Kaebaja esitas hüvitamistaotluse PPA-le 30.12.2013 ning kaebuse Tartu Halduskohtule
17.02.2014. Seega on kaebus perioodide 11.06.2010-18.06.2010 ja 16.07.2010-23.07.2010
osas esitatud enam kui poole aastase hilinemisega.
Kaebaja puhul ei ole tegemist õiguslikes küsimustes kogenematu isikuga. M. Seger on
kohtuinfosüsteemi andmetel pöördunud oma õiguste kaitsmiseks halduskohtusse kaebustega
nii 2010. kui ka 2014. aastal. Kaebaja pidi tulenevalt oma kogemustest olema teadlik, et
kohtule kaebuse esitamisel on seaduses ette nähtud kaebetähtajad. Kolmeaastane tähtaeg
kahju hüvitamise nõude esitamiseks peaks jätma ka õiguslikes küsimustel kogenematule
isikule piisava aja halduskohtusse pöördumise tähtaja ja vaidluse algatamise korra
väljaselgitamiseks. Käesoleval juhul ei ole kaebaja professionaalset abi kasutanud ega kohtult
tasuta õigusabi määramist taotlenud. Seega ei ole M. Seger ise olnud piisavalt hoolas
edasikaebetähtaja välja selgitamisel ning puudub kaalukas ja mõjuv põhjus, mis tingiks
tähtaja ennistamise.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
6. M. Seger esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 13.03.2014. a määrus
tühistada ja teha uus määrus, millega rahuldada esitatud kaebuse esitamise tähtaja
ennistamistaotlus.
Määruskaebuse kohaselt hindas halduskohus asjaolusid ja kaebaja õigusteadmisi ebaõigesti.
Kaebaja pöördus 2010 halduskohtusse seoses talle määratud distsiplinaarkaristuse
vaidlustamisega, kuid nende kahe kohtuasja vahel ei ole võimalik paralleele tõmmata. 2014
halduskohtusse pöördumine leidis aset hiljem kui käesoleva kaebuse esitamine ja seetõttu
hindas kohus asjaolusid vääralt.
Lisaks kaebuse esitamise tähtaegadele ei olnud kaebaja teadlik, et kinnipidamistingimused
olid lisaks ebainimlikkusele ka seadusevastased ning seetõttu ei olnud tal võimalik kaebust
varem esitada.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 13.03.2014. a määrus tuleb jätta muutmata ja
M. Segeri määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses
toodud põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS §-d 201 lg 4, 203 lg 2).
Seoses määruskaebusega peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist.
8. Käesolevas asjas on vaidlus selle üle, kas halduskohus on õigesti jätnud rahuldamata
kaebaja taotluse tähtaja ennistamiseks ja lõpetanud menetluse perioodide 11.06.2010-
18.06.2010 ja 16.07.2010-23.07.2010 osas Pärnu arestikambris kinnipidamistingimustega
põhjustatud kahju hüvitamise nõudes.
Riigikohtu halduskolleegium on 06.03.2014. a otsuse nr 3-3-1-93-13 p-s 14 selgitanud, et
jätkuva haldustoiminguga tekitatud mittevaralise kahju puhul on kahjust teadasaamise hetkeks
üldjuhul hetk, mil lõppes kaebajale jätkuva toiminguga kahju tekitamine, kuid erandina võib
tähtaeg hakata kulgema ka enne jätkuva toimingu lõpetamist, kui on ilmne, et isik sai või pidi
saama kahju lõplikust ulatusest teada varem. Seega sõltumata sellest, kas kaebaja sai või pidi
saama talle väidetavalt tekkinud kahjust aru juba Pärnu arestimajas viibimise kestel, pidi ta
eeltoodust tulenevalt saama sellest teada hiljemalt arestimajast lahkumise päevadel ehk siis
18.06.2010 ja 23.07.2010.
9. Tulenevalt HKMS § 71 lg-st 1 peab menetlusosalisel kaebetähtaja ennistamiseks olema
mõjuva põhjusena käsitatav püsiv takistus kaebuse esitamiseks (vt RKHKo 13.10.2009
nr 3-3-1-65-09). Üldjuhul peaksid tähtaja ennistamist õigustama objektiivsed takistused, kuid
erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru
saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida (vt RKHKm 16.01.2009 nr 3-3-1-75-08
p 16). Objektiivsed takistused võivad olla näiteks haigus või liiklustakistus (vt ka HKMS §
150 lg 1). Subjektiivsete takistustena on arvesse võetud kogenematu inimese eksimust
protsessitoimingutes (vt RKHKm 01.10.2002 nr 3-3-1-57-02). Ringkonnakohus nõustub
halduskohtuga, et kaebajal puudusid takistused kaebuse tähtaegseks esitamiseks.
Kaebaja on määruskaebuses viidanud ka sellele, et lisaks kaebuse esitamise tähtaegadele, ei
olnud kaebaja teadlik, et kinnipidamistingimused olid lisaks ebainimlikkusele ka
seadusevastased. Isegi õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab
lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (RKHKm 01.10.2002
nr 3-3-1-57-02, p 19). Seega puudub alus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ka sellel
alusel.
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Maili Lokk
Einar Vene
Agu Timmi