1-14-6450/9 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

03. septembril 2014, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-14-6450 Kohtukoosseis Kohtunikud Pavel Gontšarov, Orvi Tali ja Ivi Kesküla Kriminaalasi R.V süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 31. juuli 2014 aasta otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitaja R.V, isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel vene keel, XXXXXXX XXXXXXXXX, töötab S OÜ, elukoht: XXXXXXX XXX XXX-XX XXXXXXX, KrMS

§ 217 alusel peeti kinni 25.07.2014 kell 12:17, vabastati samal päeval kell 15:16 /tl 35-37/ ja kohaldati elukohast lahkumise keeld /tl 41-42/, uuesti peeti KrMS § 217 alusel kinni 29.07.2014 Varem kriminaalkorras karistatud kolmel korral:

• 09.01.2014.a Harju Maakohtu otsusega KarS § 266 lg 1 järgi rahalise karistusega 172,80 eurot;

• 13.02.2014.a Harju Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 1 järgi tingimisi vangistusega 20 päeva, katseajaga

3 aastat, ärakandmata karistus 17 päeva vangistust;

• 05.07.2014.a Harju Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 9- 25 lg 2 järgi vangistusega 2 kuud ja 14 päeva, mis KarS § 69 alusel asendati üldkasuliku tööga 148 tundi, milline karistus on täitmata.

RESOLUTSIOON

1. Jätta R.V apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse

Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK:

1. Harju Maakohtu 31. juuli 2014 aasta otsusega lühimenetluses tunnistati R.V süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja mõisteti temale karistuseks 4

(neli) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra.

Lõplikuks karistuseks mõisteti R.V-le 2 (kaks) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel mõistes liitkaristust mitme kohtuotsuse järgi liideti R.V-le käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistusele temale eelmise s.o Harju Maakohtu

05.07.2014.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o 2 (kaks) kuud ja 14 (neliteist)

päeva vangistust ning mõisteti R.V-le liitkaristuseks 5 (viis) kuud ja 4 (neli) päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati R.V-le mõistetud karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg 25.juuli 2014.a so 1 päev ning määrati, et alates R.V kinnipidamisest 29.juulist 2014.a kuulub tal ärakandmisele vangistus 5 (viis) kuud ja 3 (kolm) päeva.

2. R.V mõisteti süüdi selles, et tema isikuna, kes paneb süstemaatiliselt toime vargusi ja kes mõisteti Harju Maakohtu 05.07.2014.a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-5854 süüdi KarS §

199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, uuesti 24.07.2014 kella 17:50 ajal võttis

Tallinnas, XXXXXXX XXX XX asuvas, S AS-le kuuluvas kaupluses M võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 8 pakki 800-grammist Eesti juustu, 1 paki maksumus 7.19 eurot, kaupa seega kokku 57.52 väärtuses, mille eest jättis kassas tahtlikult tasumata ja väljus kaupluse müügisaalist selle sissepääsu väravate kaudu, millega põhjustas AS-le S varalise kahju summas 57.52 eurot. Samuti tema isikuna, kes paneb süstemaatiliselt toime vargusi ja kes mõisteti Harju Maakohtu

05.07.2014.a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-5854 süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, uuesti 28.07.2014 kella 09:22 ajal võttis Tallinnas, XXXXXXX XXX XXX asuvas, TÜ-le H kuuluvas kaupluses S 45 100-grammist pakki pistaatsiapähkleid, 1 paki maksumus 1.59 eurot, maksumus kokku seega 71.55 eurot ja ühe 400-grammise paki pistaatsiapähkleid maksumusega 7.05 eurot, kokku seega kaupa 78.60 euro väärtuses, läbis seejärel kassaderivi ning lahkus kauplusest, jättes tahtlikult kauba eest tasumata, millega põhjustas TÜ-le H varalise kahju summas 78.60 eurot.

Seega pani R.V toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on pandud toime süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

3. Apellatsiooni esitas süüdistatav R.V, kes vaidlustab maakohtu otsust temale mõistetud karistuse osas. Süüdistatav taotleb jätta temale mõistetud vangistus täitmisele tingimisi pööramata, kuna tal on raske perekondlik ja majanduslik olukord. Süüdistatav märgib, et temal on kindel alaline eluja töökoht.

RINGKONNAKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

4. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et süüdistatava apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et sellisena tuleb käsitada apellatsiooni, milles esitatud argumendid ei ole konkreetse kriminaalasja lahendamise seisukohalt õiguslikult relevantsed ega anna seetõttu alust esimese astme kohtuotsuse või selles esitatud järelduste muutmiseks.

5. Apellatsioonimenetluse eesmärk on maakohtu otsuse seaduslikkuse kontrollimine. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 19. oktoobri 2007.a kohtumääruses nr 3-1-55-07 märkinud, et kui apellatsioonis ei vaidlustata sisuliselt faktilisi asjaolusid ega tõstatata õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada, ei ole ringkonnakohtus asja arutamine suulises menetluses ilmtingimata vajalik, isegi kui süüdistatav seda taotleb (RT III 2007, 36, 288).

6. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud õiguslike järelmite muutmiseks. KarS §-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuses nr 3-1-1-14-07 selgitanud, et karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke. Täiendavalt tuleb karistuse mõistmise juures arvestada ka veel õiguskorra kaitsmise huvisid positiivse üldpreventsiooni tähenduses. Kolleegium leiab, et maakohus on ülalnimetatut järginud. Karistust kergendavate asjaolude osas on arvestanud süüdistatava puhtsüdamliku kahetsusega. Maakohtu poolt tähelepanuta jäetud KarS

§ 57 loetellu kuuluvaid karistust kergendavaid asjaolusid ringkonnakohus ei tuvastanud ning nendele ei viidata ka apellatsioonis.

Süüdlase isiku osas on tuvastatav, et R.V on varem 3 korral kriminaalkorras karistatud, sh rahalise karistusega, tingimisi vangistusega, ning vangistusega, mis oli asendatud üldkasulikku tööga, kuid vajalikke järeldusi tema enda jaoks ei teinud ning jätkas kurutegude toimepanemist.

R.V pani talle inkrimineeritud kuriteo toime katseajal, mistõttu on ainuõige maakohtu seisukoht, et kohtul ei jää muud üle, kui mõista talle karistuseks reaalne vangistus, millele KarS §

65 lg 2 alusel liita ka eelmise otsusega mõistetud ja ärakandmata vangistus. Kohtukolleegium märgib samuti, et maakohtul puudus sellises olukorras käitumisalternatiiv ning süüdistatava apellatsioonis toodud taotlus on vastuolus seadusega.

7. Eeltoodud põhistusel leiab kriminaalkolleegium üksmeelselt, et süüdistatava apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu ning tuleb juhindudes KrMS § 326 lg 2 p 2 jätta läbi vaatamata.

Pavel Gontšarov Orvi Tali Ivi Kesküla