1-14-5308/24 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-14-5308

1(3)

K O H TU MÄ Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht 03.09.2014, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-14-5308 Kohtukoosseis Eesistuja Ivi Kesküla, Sten Lind, Andres Parmas Kriminaalasi L.N-i süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 1,3 järgi ja Sergei Didõki süüdistuses KarS § 202 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 20.06.2014 otsus kokkuleppemenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdistatav (ik 38809061420), määruskaebus L.N menetluskulude väljamõistmise peale

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 20. juuni 2014. a otsus L.N-ilt menetluskulude väljamõistmises muutmata.

2. Esitatud määruskaebus jätta rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna

Ringkonnakohtu kaudu 10 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

Harju Maakohtu 20.06.2014 otsusega tunnistati L.N kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 209 lg 2 p 1, 3 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 aasta ja 1 kuu vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti L.N-i karistusaja alguseks tema kinnipidamise päev 06.01.2014.

2. Kohus rahuldas tsiviilhagid ning mõistis L.N-ilt välja IK kasuks 750 eurot, AI kasuks 246,43 eurot, MK kasuks 700 eurot, YK kasuks 450 eurot ja NM kasuks 500 eurot. Kohus otsustas, et Harju Maakohtu 10.01.2014 määrusega 1-14-123 arestitud sularaha 453,10 eurot ja 50 USA dollarit tuleb kanda tsiviilhagide katteks.

3. Sama kohtuotsusega mõistis kohus KrMS § 180 lg 1 alusel L.N-ilt kriminaalmenetluse kuluna riigieelarve tuludesse välja sundraha 532,50 eurot, kaitsjatasu 270 eurot ning kaitsjale toimiku materjalidest tehtud koopiate kulu summas 1 euro. Lähtudes KrMS § 313 lg 1 p 7 määras kohus, et menetluskulud summas tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest .

1-14-5308

2(3)

4. Maakohtu otsuse peale esitas L.N määruskaebused kohtukulude väljamõistmise osas. Kaebaja märgib, et kohus ei arvestanud sellega, et ta on teisest rahvusest isik ning vanglas viibimise tõttu ei saa ta menetluskulusid tasuda. Kaebaja märgib, et enne vahistamist võeti talt ära mobiiltelefonid ja kohus otsustas need konfiskeerida ja seejärel hävitada. Kaebaja küsib, kas nende arvelt ei oleks võimalik osaliselt kahjusid katta.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus märgib, et arutatav kriminaalasi lahendati maakohtus kokkuleppemenetluses. 13.06.2014 on prokurör, süüdistatav L.N ja tema kaitsja E. Rivis sõlminud kokkuleppe (III kd, tl 162-167), milles on välja toodud kriminaalmenetluse kulud: määratud kaitsjale makstud tasu summas 234 eurot ja kriminaaltoimiku materjalidest kaitsjale koopia tegemise kulu summas 1 euro. Kokkuleppe kohaselt on süüdistatavale ka selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral peab ta tasuma kriminaalmenetluse kulud ja 532,50 euro suuruse sundraha. Seega oli süüdistatav tulenevalt kokkuleppest teadlik, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb menetluskulude väljamõistmine. Harju Maakohtu 20.06.2014 kohtuistungi protokollist nähtub, et kokkulepe oli L.N-ile arusaadav ja ta nõustus sellega. Samuti on L.N selgesõnaliselt väljendanud seisukohta, et on teadlik, et tal tuleb tasuda menetluskulud, milleks on sundraha ja kaitsjatasu, ning ta on nõus nende tasumisega (IV kd, tl 4). Nii L.N kui tema kaitsja jäid kokkuleppe juurde ja palusid see kinnitada. L.N-i kaitsja palus kohtuistungil jätta menetluskulud tasumisele 12 kuu jooksul.

6. KrMS § 180 lg 1 esimeses lauses märgitu kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid välja mõistes süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Seejuures märgib kohtukolleegium, et kriminaalmenetluse seadustik ei näe ette võimalust jätta menetluskulud täielikult riigi kanda. KrMS

§ 180 lg 3 annab kohtule õiguse jätta osa menetluskuludest riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine täies ulatuses käib ilmselt süüdimõistetule üle jõu. Ringkonnakohus juhib kaebaja tähelepanu sellele, et seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. L.N ei ole maakohtule ega ka ringkonnakohtule esitanud tõendeid, mis annaksid alust veendumuseks, et tema varaline seisund ei võimalda tal kohtuotsusega välja mõistetud menetluskulusid tasuda täies ulatuses. Kohtukolleegium möönab, et vangistuses viibimise ajal on küll raskendatud rahaliste kohustuste täitmine, kuid ainuüksi see asjaolu ei ole mõjuvaks põhjuseks menetluskulude vähendamiseks. Seejuures tuleb arvestada Riigikohtu seisukohaga, et kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa automaatselt välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal (3- 1-1-105-12). Maakohus rahuldas kaitsja taotluse ja võimaldas KrMS § 180 lg 3 alusel L.N tasuda menetluskulud 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Selliseid erakordseid asjaolusid, mis tingiks süüdimõistetult väljamõistetud menetluskulude vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise, maakohus ei tuvastanud. Süüdimõistetu ei ole määruskaebuses esitanud ühtegi uut asjaolu, mida maakohus juba ei oleks menetluskulude väljamõistmisel arvestanud. Kaebuses esitatud väide, et L.N-i näol on tegemist teisest rahvusest isikuga, on antud juhul asjakohatu ning see asjaolu ei ole menetluskulude vähendamise aluseks.

7. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohus on L.N-ilt menetluskulud välja mõistnud põhjendatult ning puudub alus väljamõistetud menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmiseks. Maakohus pikendas L.N-i kaitsja taotlusel otsuse vabatahtliku täitmise üldist tähtaega ning määras, et menetluskulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kuivõrd

Harju Maakohtu 20.06.2014 kohtuotsusega on L.N-ilt ära võetud mobiiltelefonid №kia ja

1-14-5308

3(3)

Samsung konfiskeeritud ning kuuluvad hävitamisele, siis ei saa konfiskeeritud ja hävitamisele kuuluvate asitõendite arvelt kahjusid katta. Konfiskeerimisotsustust L.N vaidlustanud ei ole ning KrMS § 318 lg 4 kohaselt puudub selleks ka alus.

8. Juhindudes KrMS §-dest 180, 337 lg 1 p 1 ja 390 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu 20.06.2014 otsuse menetluskulude väljamõistmise osas muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Ivi Kesküla

Sten Lind

Andres Parmas