3-14-51789/18 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ruth Plaks, Viive Ligi ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 03.09.2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-51789 Haldusasi OD, OS, EJ, AV, AH, NK ja DZ kaebus Tallinna Kesklinna Valitsuse tegevuse ja toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks Tallinnas XXXXXXX XXX asuva elamu Tallinna linnale kuuluvate mõtteliste osade erastamisel, Tallinna Kesklinna vanema 08.08.2014 korralduse nr 469 tühistamiseks ning Tallinna Kesklinna Valitsuse kohustamiseks korraldada uus enampakkumine Menetlusosalised Kaebajad – OD, OS, EJ, AV, AH, NK ja DZ, volitatud esindaja Tamara Vologžanina Vastustaja – Tallinna linn (Tallinna Kesklinna Valitsuse kaudu) Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 19.08.2014 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus EJ määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta EJ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 19.08.2014 määrus haldusasjas nr 3-14-51789 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määrus on lõplik ja selle peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Tallinna linnakomisjoni 02.08.1993 otsuse nr 914 alusel tagastas Tallinna Linnavalitsus 13.08.1993 korraldusega nr 737-k Tallinnas XXXXXXX XXX asuva hoone SS 1/12 mõttelises osas, VK 1/12 mõttelises osas, LS 1/3 mõttelises osas, AA 1/12 mõttelises osas, VA 1/12 mõttelises osas ja EA 1/12 mõttelises osas. 01.03.1994 koostatud vara üleandmise aktiga nr 48 anti tagastatud mõttelised osad eelnimetatud isikutele üle. Ülejäänud 1/4 mõttelist osa jäi pärast vara tagastamist Tallinna linna omandisse. Seoses L. S vara tagastamist puudutavate haldusaktide vaidlustamisega tunnistati hoone 1/3 mõtteline osa omandireformi objektiks 17.03.2011 ning see tagastati L. S Tallinna Linnavalitsuse 26.10.2011 korraldusega nr 1641-k. Alates 1998. aastast muutus kaasomanike ring seoses kaasomanike poolt neile XXXXXXX XXX tagastatud elamu mõtteliste osade

3-14-51789 2(7) võõrandamisega. Hoone kaasomanikud ei ole sõlminud elamu reaalosadeks jagamise kokkulepet ning elamu ei ole käesoleva ajani reaalosadeks jagatud ka kohtuotsusega. Tallinna Kesklinna Valitsus viis 14.06.2012 läbi kaasomandis oleva elamu mõtteliste osade erastamise enampakkumise, millest võtsid osa kõik kaebajad, üürnikud LS, AV, OI ning kaebajate arvates selleks mitteõigustatud isikud JK, TP, AP ja AP, keda enampakkumise korraldaja käsitles kaasomandis oleva elamu mõttelise osa erastamise esimest eelistust omavate isikutena. Tallinna Kesklinna vanem kinnitas 19.06.2012 korraldusega nr 449 enampakkumise tulemused. XXXXXXX XXX üürnikud vaidlustasid selle korralduse Tallinna Halduskohtus, kus vaieldi muu hulgas ka selle üle, kas TP, AP, AP ja JK võisid kuuluda erastamise esimest eelistust omavate isikute ringi või mitte. Tallinna Halduskohus rahuldas 18.12.2012 kohtuotsusega haldusasjas nr 3-12-1400 OS, EJ, AV, AH, NI, NK ja DZ kaebuse osaliselt. Tallinna Kesklinna vanema 19.06.2012 korraldus nr 449 tühistati ning Tallinna linna kohustati Tallinnas XXXXXXX XXX asuva kaasomandis oleva elamu mõttelise osa erastamist uuesti läbi viima. Eelmärgitud otsuses leiti, et kaasomandis oleva elamu mõttelise osa erastamise seaduse (EMOES) § 4 lg-st 1 ja §-st

5 tulenevalt on eluruumide erastamise kohustatud subjektil kohustus tuvastada, kes kuuluvad erastamise esimest eelistust omavate isikute ringi ja millistel isikutel on kehtivad üürilepingud (p 22). Kuna erastamismenetluses ei suudetud koguda piisavalt tõendeid, mis kinnitaks üürilepingute kehtivust, eeskätt tõendeid, mis veenaksid selles, et kaasomandis oleva elamu reaalosade üürilepingute koormamiseks oli olemas kõigi kaasomanike kokkulepe või heakskiit (p 31), tuli Tallinna linnal kui erastamise kohustatud subjektil kaasomandis oleva elamu mõttelise osa erastamine uuesti läbi viia (otsuse p 32).

Tallinna Kesklinna vanema 10.02.2014 korraldusega nr 53 „XXXXXXX XX XXX kaasomandis oleva elamu Tallinna linnale kuuluva mõttelise osa erastamise esimest eelistust omavate isikute ringi kinnitamine“ määrati Tallinna linnale kuuluva 1/4 mõttelise osa erastamise enampakkumise esimest eelistust omavateks õigustatud subjektideks JK, OD, OS, LS, EJ, O ja AV, AH, NI, NK, AP, TP, AP ja DZ, sest nimetatud isikutel olid olemas kehtivad üürilepingud, kortereid kasutati (rahvastikuregistrikaardi andmed) enne XXXXXXX XX XXX elamu mõttelise osa tagastamist omandireformi õigustatud subjektidele või lähtuvalt võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 321.

Tallinna Kesklinna vanema 10.02.2014 korralduse nr 53 seletuskirjas on märgitud, et haldusorgan juhindus korralduse vastuvõtmisel Tallinna Halduskohtu 18.12.2012 otsusest haldusasjas nr 3-12-1400. Kaebajad esitasid 14.03.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse (haldusasi nr 3-14-300) Tallinna Kesklinna vanema 10.02.2014 korralduse nr 53 tühistamiseks osas, millega määrati XXXXXXX XXX elamu Tallinna linnale kuuluva mõttelise osa erastamise enampakkumise esimest eelistust omavateks isikuteks J. K, G. H, A. P ja T. P. Samuti taotlesid kaebajad Tallinna Kesklinna Valitsuse toimingute ning 03.10.2013 ja 14.01.2014 protokollides sisalduvate otsustuste õigusvastasuse kindlakstegemist seonduvalt enampakkumise korraldamise ja esimest eelistust omavate isikute ringi määramisega.

Nimetatud haldusasjas esitas OS esialgse õiguskaitse taotluse, paludes keelata erastamistoimingute läbiviimine ja peatada 12. juuniks 2014 planeeritud enampakkumine kuni esimest eelistust omavate isikute ringi kindlaksmääramise ja asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Tallinna Halduskohus jättis 04.06.2014 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata ning 30.07.2014 määrusega O. S korduva esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Tallinna linn lükkas üürnike taotluse alusel XXXXXXX XXX Tallinna linnale kuuluvate mõtteliste osade erastamise enampakkumise edasi 5. augustile 2014.

Enne enampakkumise algust esitati XXXXXXX XXX elamu praeguste kaasomanike nimel MS esindajale ja erastamiskomisjonile kaasomanike avaldus ja otsus M. S üürilepingu ülesütlemise kohta.

3-14-51789 3(7) Kaebajad esitasid 06.08.2014 Tallinna Kesklinna Valitsusele vastuväite, milles vaidlustasid seda, et enampakkumine viidi läbi ajal, kui üürnike, s.o. esimest eelistust omavate isikute ring ei olnud täpselt määratletud. Tallinna Kesklinna Valitsus leidis 08.08.2014 vastuses, et üürnike ring on nende poolt kindlaksmääratud ja nad ei näe takistusi enampakkumise läbiviimiseks. Kaebajate esindaja sai 11.08.2014 kätte 05.08.2014 enampakkumise protokolli, milles ei kajastunud asjaolu, et vahetult enne enampakkumise algust esitati komisjonile kaasomanike otsus MSle üürilepingu ülesütlemise kohta. Kaebajate esindaja esitas samal päeval vastuväite 05.08.2014 enampakkumise protokollile ja nõudis enampakkumise komisjonile üle antud kaasomanike MSga üürilepingu ülesütlemise otsust ja avaldust. Tallinna Kesklinna vanema 08.08.2014 korraldusega nr 469 kinnitati XXXXXXX XXX kaasomandis oleva elamu mõtteliste osade erastamiseks 05.08.2014 korraldatud enampakkumise tulemused alljärgnevalt: NKle 416/9940 mõttelist osa elamust lõpphinnaga 65 100 eurot; APule 417/9940 mõttelist osa elamust lõpphinnaga 65 000 eurot; APle 433/9940 mõttelist osa elamust lõpphinnaga 65 000 eurot; OSle 433/9940 mõttelist osa elamust lõpphinnaga 70 000 eurot; AHle 434/9940 mõttelist osa elamust lõpphinnaga 70 000 eurot. Korralduse allkirjastas vanema asetäitja vanema ülesannetes Jüri Lump.

2. OD, OS, EJ, AV, AH, NK ja DZ esitasid 15.08.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Kesklinna Valitsuse tegevuse ja toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks XXXXXXX XXX asuva elamu Tallinna linnale kuuluvate mõtteliste osade erastamisel, Tallinna Kesklinna vanema 08.08.2014 korralduse nr 469 tühistamiseks ning Tallinna Kesklinna Valitsuse kohustamiseks korraldada uus enampakkumine. Tallinna Kesklinna Valitsuse toimingud erastamise korraldamisel ja 05.08.2014 enampakkumine ei olnud vastavuses EMOES § 4 lg 1 p 1 nõuetega; enampakkumisele olid kutsutud selleks mitteõigustatud isikud – elamus mitteelavad A. P, T. P, G. H ja J. K. Kõnealuste isikute üürilepingud on tühised ning linnal puuduvad nõuetekohased dokumentaalsed tõendid, millest oleks võimalik järeldada, et need isikud on käesoleval ajal elamu üürnikud. A. Pu ja T. Pu üürilepingute originaalid puuduvad. Kaasomanike nõusolekud on samuti koopiad ning vastustaja ei ole originaale näinud. Osa nõusolekutest on võltsitud. Kaasomanike nõusolekud on aegunud, sest need anti pärast Tallinna Halduskohtu 18.12.2012 otsust, s.o ligi 18 aastat hiljem väidetavate üürilepingute sõlmimisest. Üks nõusolek on antud surnud isiku nimel ning üks on antud selleks volitust mitteomava isiku poolt. Põhjendused, miks kaebajad peavad kõnealuseid isikuid esimest eelistust mitteomavaks, on esitatud haldusasjas nr 3-14-300. Tallinna Kesklinna Valitsus ei arvestanud Tallinna Halduskohtu 18.12.2012 otsuses antud kõiki juhtnööre üürisuhete olemasolu või puudumise tuvastamiseks. Korralduse allkirjastanud vanema asetäitja vanema ülesannetes Jüri Lump oli ka erastamise enampakkumise komisjoni esimees, kes viis läbi enampakkumist. Seega oli korralduse andmisele eelnenud haldustoimingute ja kontrolli teostajaks üks ja sama ametiisik. Enampakkumise tulemuste kinnitamine on õigusvastane, kui enampakkumise on võitnud isik, kes ei tohtinud enampakkumisel osaleda või kui enampakkumise tulemust on mõjutanud sellise isiku osalemine. Enampakkumise läbiviimine enne enampakkumisele kutsutud isikute staatust ja esimest eelistust omavate isikute ringi täpset kindlakstegemist ei vasta seaduse nõuetele ning

3-14-51789 4(7) kahjustab oluliselt esimest eelistust omavate isikute ehk üürnike õigusi. Enampakkumise komisjoni protokollis ei ole märgitud, millistel faktilistel ja õiguslikel asjaoludel on osalejate ring määratletud. Vastustaja oli teadlik, et esimest eelistust omavate isikute ringi kindlaksmääramine on vaieldav ning selles osas on kaebus halduskohtu menetluses. Ka puudus ühine arvamus

M. S üürilepingu kehtivuse või kehtetuse osas. Selline tegutsemine on vastuolus haldusmenetluse seaduse (HMS) §-de 107 ja 108 nõuetega. Kaebajate vastuväiteid ei arvestatud. Vastustaja on enampakkumise ettevalmistamisel, selles osalevate isikute ringi määramisel ning enampakkumise läbiviimisel ja tulemuste kinnitamisel eiranud HMS §-de 2, 4 ja 6 sätteid ning kaasanud enampakkumisele isikud, kes ei ole üürnikud. Mitteõigustatud isikud kasutasid osalemise õigust selleks, et oluliselt tõsta erastatava vara hinda. Üksnes üürnike osalemise korral olnuks hinnad märgatavalt väiksemad.

JL kinnitas enampakkumise tulemused, olles kõikidest eeltoodud asjaoludest teadlik. Selle kohta, et esimest eelistust omavate isikute ring on kindlaks määratud õigesti, korralduse nr 469 seletuskirjas selged ja konkreetsed põhjendused puuduvad ning seda tõendavad dokumendid on loetlemata. Seletuskirjas tuginetakse muu hulgas Politseija Piirivalveameti (PPA) kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatisele ning leitakse, et kriminaalmenetluse raames on tuvastatud üürilepingute ja kaasomanike nõusolekute olemasolu. Selline väide on absurdne, sest kriminaalmenetlust PPA läbi ei viinud ja mingeid asjaolusid selle raames ei tuvastanud – kriminaalmenetlus algab kriminaalasja algatamisega, mida politsei ei teinud.

Vastustaja on eelistanud kaasomanike huve üürnike huvidele ning ignoreerinud kaebajate vastuväidetes ja haldusasjas nr 3-14-300 esitatud kaebuses toodud väiteid üürilepingute tühisuse või kehtetuse kohta, rikkudes HMS §-de 4 ja 6 sätteid. Seega ei vasta korraldus HMS §-de 54 ja 56 nõutele. EJ esitas 15.08.2014 esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus kuni käesolevas asjas sisulise lahendi jõustumiseni peatada Tallinna Kesklinna vanema 08.08.2014 korralduse nr 469 täitmine ja keelata Tallinna linnal Tallinna Kesklinna Valitsuse kaudu sõlmida XXXXXXX XXX elamu mõtteliste osade erastamiseks ostu-müügilepingud vaidlustatud korraldusega kinnitatud enampakkumise tulemuste põhjal ning arestida Tallinna linnale kuuluv mõtteline osa elamust XXXXXXX XXX ja teha ehitisregistris käsutamise keelumärge nimetatud vara kohta; ostumüügilepingute sõlmimise korral keelata nende alusel kannete tegemine ehitisregistrisse ja keelata ostu-müügilepingu sõlminud isikutele selle varaga mistahes tehingute tegemine, sh tehingud vara koormamiseks registrisse kandmisele kuuluvate ja mittekuuluvate õigustega.

Isikud, kes ei olnud õigustatud enampakkumisel osalema, tõstsid oluliselt enampakkumise hindu ja osutusid ka enampakkumise võitjateks. Kui isikud, kes ei ole elamus üürnikud, ei osaleks enampakkumisel, siis ei oleks erastamise hinnad sedavõrd kõrged ning taotluse esitaja võiks oma eelisõigust kasutades enampakkumise võita. Vaidlustatud korralduse täitmine ja enampakkumise võitjatega ostu-müügilepingute sõlmimine tuleks keelata, sest pärast võlaõiguslike ja asjaõiguslike lepingute sõlmimist võib kaebuse eesmärgi saavutamine osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

Ostu-müügilepingute sõlmimine ja ostjate ehitisregistrisse kandmine võimaldab ostjatel vara käsutada ja koormata, mis teeb kohtotsuse täitmise ja kaebuse eesmärgi saavutamise võimatuks.

3. Tallinna Halduskohus jättis 19.08.2014 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, leides, et kaebuse eduväljavaated ei ole suured. Tallinna Ringkonnakohus on 01.09.2011 otsuses haldusasjas nr 3-10-3163 (p 21) leidnud, et EMOES-st ega eluruumide erastamise seadusest (EES) ei tulene täiendavat tingimust, et esimest eelistust omavaks subjektiks on üürnik vaid siis, kui üürileping temaga on sõlmitud enne elamu mõttelise osa tagastamist (s.o antud juhul enne 01.03.1994). Nii EMOES § 4 lg 1 p-st 1

3-14-51789 5(7) kui ka EES § 4 p-st 1 saab järeldada üksnes seda, et isikul peab olema kehtiv üürileping erastamisavalduse esitamise ja selle lahendamise ajal. Paljasõnaline on kaebajate väide, et A. Pu, T. Pu, G. H ja J. K üürilepingud on tühised. Tallinna Kesklinna vanema 10.02.2014 korralduse nr 53 seletuskirjast nähtuvalt on korralduse vastuvõtmisel juhindutud Tallinna Halduskohtu 18.12.2012 otsusest haldusasjas nr 3-12-1400. Nimetatud haldusasjas ei tuvastatud kolmandate isikute üürilepingute tühisust. Kohtuotsuses (p 31) leiti, et erastamismenetluses ei suutnud vastustaja koguda piisavalt tõendeid, mis üürilepingute kehtivust kinnitaks, eeskätt tõendeid, mis veenaksid selles, et kaasomandis oleva elamu reaalosade üürilepingutega koormamiseks oli olemas kõigi kaasomanike kokkulepe või heakskiit.

Käesoleva haldusasja materjalist nähtuvalt on vastustaja pärast haldusasjas 3-12-1400 kohtulahendi tegemist selgitanud välja täiendavaid asjaolusid ning tuvastanud, et kehtivate üürilepingute eeldus on täidetud ja kaasomanike nõusolekud on olemas, mis nähtub ka Tallinna Kesklinna vanema 10.02.2014 korralduse nr 53 seletuskirjast. Seletuskirja kohaselt on A. P 05.12.1994 sõlmitud üürileping korteri nr 13 kasutamiseks ning üürilepingu osas on olemas elamu endiste kaasomanike VA (algne nõusolek 05.12.1994, uuesti kinnitatud 27.02.2013), EA (algne nõusolek 05.12.1994, uuesti kinnitatud 27.02.2013), AA (algne nõusolek 05.12.1994, uuesti kinnitatud 27.02.2013), LS (algne nõusolek 05.12.1995, uuesti kinnitatud 09.03.2013) ja VK (algne nõusolek 05.12.1995, uuesti kinnitatud 24.10.1997) kirjalikud nõusolekud; kaasomaniku OÜ T algne nõusolek on seisuga 05.12.1994, uuesti kinnitatud 14.01.2014.

TP on 05.12.1994 sõlmitud üürileping korteri nr 14 kasutamiseks ja olemas on elamu endiste kaasomanike V. A (algne nõusolek 05.12.1994, uuesti kinnitatud 27.02.2013), E. A (algne nõusolek 05.12.1994, uuesti kinnitatud 27.02.2013), A. A (algne nõusolek 05.12.1994, uuesti kinnitatud 27.02.2013), L. S (algne nõusolek 05.12.1995, uuesti kinnitatud 09.03.2013), V. K (algne nõusolek 05.12.1994, uuesti kinnitatud 24.10.1997) kirjalikud nõusolekud; kaasomaniku OÜ T algne nõusolek on seisuga 05.12.1994, uuesti kinnitatud 14.01.2014. J. Kga on 02.03.1995 sõlmitud üürileping korteri nr 1 kasutamiseks ja olemas on elamu endiste kaasomanike V.

A (algne nõusolek 02.03.1995, uuesti kinnitatud 27.02.2013), E. A (algne nõusolek 02.03.21995, uuesti kinnitatud 27.02.2013), A. A (algne nõusolek 02.03.1995, uuesti kinnitatud 27.02.2013), L. S (algne nõusolek 02.03.1995, uuesti kinnitatud 09.03.2013) ja V. K (algne nõusolek 02.03.1995, uuesti kinnitatud 24.10.1997) kirjalikud nõusolekud; kaasomaniku OÜ T algne nõusolek on seisuga 02.03.1995, uuesti kinnitatud 14.01.2014. G. Hga on 16.02.2000 sõlmitud üürileping nr 30/K ja olemas on elamu endiste kaasomanike V. A (algne nõusolek 16.02.2000, uuesti kinnitatud 27.02.2013), E. A (algne nõusolek 16.02.2000, uuesti kinnitatud 27.07.2013), A.

A (algne nõusolek 16.02.2000, uuesti kinnitatud 27.02.2013), L. S (algne nõusolek 16.02.2000, uuesti kinnitatud 09.03.2013) ja praeguste kaasomanike A. P (algne nõusolek 16.02.2000), T. P (algne nõusolek 16.02.2000, uuesti kinnitatud 20.06.2013 ja OÜ T juhatuse liikme AS (algne nõusolek 16.02.2000, uuesti kinnitatud 27.09.2013) kirjalikud nõusolekud. Kaebuses ega E. J taotluses ei ole eeltoodut veenvalt ümber lükatud. Lisaks on haldusasjas nr 3-14-300 kohtule esitatud 24.07.2014 teatis kriminaalmenetluse nr 14221000099 alustamata jätmise kohta.

Teatisest nähtuvalt esitas O. S (XXXXXXX XXX üürnike esindaja) PPA-le avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks seoses XXXXXXX XXX elamu omanikele tagastamise ning kahtlusega, et erastamistoimikus on võltsitud dokumendid. Teatisest nähtuvalt tuvastas politsei kriminaalasja alustamise otsustamisel, et on olemas üürilepingud TP, A. P, J. Kga ja G. Hga ning üürilepingute juurde kuuluvad ka kaasomanike kinnitused. Politsei tuvastas kaasomanike kinnituste autentsuse ning asus kokkuvõtvalt seisukohale, et ametnikud ega kolmandad isikud ei ole dokumente võltsinud.

Seega on väär kaebajate seisukoht, justkui ei oleks politsei mingeid asjaolusid tuvastanud. See, et kriminaalmenetlust ei alustatud, ei tähenda, et politsei ei teinud uurimistoiminguid ning ei selgitanud välja asjaolusid. Politsei otsustas jätta kriminaalmenetluse alustamata eelnevalt tuvastatud asjaolude pinnalt.

3-14-51789 6(7)

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4. EJ esitas 26.08.2014 määruskaebuse, milles palutakse halduskohtu määrus tühistada ja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldada. Halduskohtu järeldused seoses PPA 24.07.2014 teatisega kriminaalmenetluse nr 14221000099 alustamata jätmise kohta on vastuolus kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) sätetega. Teatis ei ole jõustunud, sest O. S esitas kriminaalmenetluse alustamata jätmise peale prokuratuurile kaebuse. Teatise kohaselt ei alustanud politsei kriminaalmenetlust kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu. Vastavalt KrMS § 193 lg-le 1 alustab uurimisasutus või prokuratuur kriminaalmenetlust esimese uurimisvõi menetlustoiminguga, kui selleks on ajend ja alus ning puuduvad KrMS § 199 lg-s 1 sätestatud asjaolud. Kuna teatise kohaselt kriminaalmenetlust ei alustatud ja sellest järelduvalt mingeid uurimisja menetlustoiminguid ei tehtud, siis politsei ei tuvastanud ega saanudki mingeid faktilisi asjaolusid tuvastada. Halduskohus rikkus oluliselt menetlusnorme, lahendades esialgse õiguskaitse taotluse läbivaatamisel praeguses haldusasjas ja haldusasjas nr 3-14-300 halduskohtule esitatud kaebused sisuliselt. Kohtulahend, millega lahendatakse asi sisuliselt, on kohtuotsus, mitte kohtumäärus. Seejuures ei hinnanud kohus kõiki tõendeid ja taotlusi, vaid tugines ainult vastustaja tõenditele ja seletustele, mis tekitab kahtluse kohtu objektiivsuses ja sõltumatuses. HKMS § 249 lg-s 3 märgitud kaebuse perspektiivi hindamine ei tähenda asja sisulist lahendamist, kuna sellega rikutaks asja sisuliseks läbivaatamiseks ettenähtud menetlusreegleid, sh poolte ärakuulamist ja tõendite hindamist puudutavaid sätteid. Määrusest ei selgu, millele tuginevad kohtu järeldused T. Pu, A. Pu, G. H ja J. K üürilepingute ja üürisuhete kehtivuse ning enampakkumise seaduslikkuse kohta. Seda, kas vaidlustatud korraldused tuginesid õigetele andmetele ja kas enampakkumine viidi läbi õiguspäraselt, peab kohus tuvastama haldusasjade lahendamisel. Praeguses menetlusstaadiumis ei saa pidada kaebuseid perspektiivituteks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. E. J määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu 19.08.2014 määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et kaebus on perspektiivitu. Eduväljavaadeteta kaebuse puhul ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud. Halduskohus on järeldust kaebuse perspektiivituse kohta piisavalt põhjendanud. Ringkonnakohus osutab, et ka haldusasjas nr 3-14-300, milles on vaidlustatud Tallinna Kesklinna vanema 10.02.2014 korraldus erastamise esimest eelistust omavate isikute ringi kinnitamise kohta, on halduskohus jätnud esialgse õiguskaitse abinõud 04.06.2014 määrusega kohaldamata eelkõige kaebusel eduväljavaadete puudumise tõttu ning 30.07.2014 määrusega korduvat esialgse õiguskaitse taotlust läbi vaatamata jättes ei pidanud halduskohus vajalikuks seda seisukohta ümber hinnata.

6. Halduskohus ei ole PPA 24.07.2014 teatisest kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta teinud ebaõigeid järeldusi. Teatisest nähtub selgelt, milliseid toiminguid tegi uurimisasutuse ametnik kuriteoavalduses toodud asjaolude kontrollimiseks. Ametnik tutvus üürilepingute ning endiste ja praeguste kaasomanike kirjalike kinnituste (nõusolekutega) ning võttis kaasomanike kinnituste autentsuse kontrollimiseks ühendust E. A, A. Pu, T. P ja AJS, kes kõik kinnitasid ametnikule, et on sellised heakskiidud andnud ja allkirjastanud. Menetleja asus esitatud ja kogutud materjalide pinnalt seisukohale, et ametnikud või kolmandad isikud ei ole dokumente võltsinud. Asjaolu, et O. S on 28.07.2014 esitanud Põhja Ringkonnaprokuratuurile kõnealuse teatise peale kaebuse, heites selles ette menetluse faktilist alustamist ja tõendite ühekülgset hindamist ning taotledes kriminaalmenetluse alustamist, ei anna alust kahelda teatises märgitus, et

3-14-51789 7(7) endised ja praegused elamu kaasomanikud, kellega PPA-l õnnestus kontrollimise hetkel ühendust saada, kinnitasid kaasomanike nõusolekute andmist.

/allkirjastatud digitaalselt/ Viive Ligi

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets