1-14-5712/8 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03.septembril 2014, Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-14-5712 (1396000016) Kohtunik Leo Kunman Kohtuistungi sekretär Katrin Lopsik Kriminaalasi Prokurör

N.D ’e süüdistuses KarS § 436 lg 2 järgi kokkuleppemenetluses

Ainar Koik

Süüdistatav

Nimi:

N.D

Eluvõi asukoht ja aadress: XXX

Isikukood: XXX

Kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik

Haridus: põhi

Emakeel: eesti

Töökoht või õppeasutus: OÜ XXX

Karistatus: kuritegude eest karistamata Tõkend: 09.12.2013 kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld. Ei soovi kaitsja osavõttu

RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada N.D KarS § 436 lg 2 järgi ja karistada vangistusega 3 (kolm)

kuud.

2. KarS § 73 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud 3 (kolm) kuud vangistust, ei pöörata täielikult täitmisele, kui N.D ei pane 3 (kolme) aastase katseaja kestel toime uut kuritegu.

3.

N.D´e suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

4. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 alusel välja mõista N.D´elt:

Sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest 1,5 palga alamääras s.o 532,50 eurot ning tasu riigi õigusabi osutamise eest summas 216 eurot.

Kriminaalmenetluse kulud tasuda 6 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank EE891010220034796011, Swedbank EE932200

2210 23778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal EE403300333416110002. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-14-5712, N.D ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtukulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, so määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.

Kohtuotsuse põhiosa

N.D, kes võeti 1.jalaväebrigaadi ülema 26.06.2013 käskkirjaga nr 229P alates 01.07.2013 tegevteenistusse, olles määratud 1.jalaväebrigaadi Scoutspataljoni B-jalaväekompanii 2.jalaväerühma

2.jalaväejao laskuri ametikohale tähtajaks kuni 30.06.2016 ja seejärel nimetatud 1.jalaväebrigaadi ülema 21.10.2013 käskkirjaga nr 359P tagasiulatuvalt alates 01.10.2013 eelnimetatud jalaväekompanii

1.jalaväerühma 1.jalaväejao laskuri ametikohale ehk olles seega KarS § 431 tähendatud kaitseväeteenistuses olevaks isikuks, ei ilmunud alates 21.08.2013 kella 08-st oma teenistuskohta

1.jalaväebrigaadi aadressil Paldiski linn Rae põik 1, ta puudus omavoliliselt teenistusest kuni

09.12.2013 kuni ilmus menetlustoimingutele Sõjaväepolitseisse ehk pani eespoolkirjeldatud käitumisega toime väeosast omavolilise lahkumise, mis kestis üle 30 päeva. Seega N.D pani toime KarS § 436 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas:

Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav N.D ning tema kaitsja vandeadvokaat

Margus Viira kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadiga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistavale on selgitatud menetluskulude ja II astme kuriteo eest sundraha tasumise kohustust.

Kohus leiab, et N.D ´e poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus leiab, et N.D tuleb süüdi tunnistada KarS § 436 lg 2 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Karistus on kooskõlas karistuse eesmärkide ja süüdistatava süü suurusega. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 kohaselt on ekspertiisitasud, määratud kaitsjale makstud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha käsitletavad menetluskuludena. Vabariigi Valitsuse määrusega nr

166 kehtestati töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 2,13 eurot tunnis ja 355 eurot kuus. Seega on sundraha II astme kuriteo toimepanemise korral 532,50 eurot. Menetlevas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses ning süüdimõistva otsusega kaasnev sundara teise astme kuriteo toimepanemise eest. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus leiab, et on põhjendatud võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulusid kohtuotsuse jõustumisest 6 kuu vältel KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p 7,12 alusel.

Asitõendid puuduvad, tsiviilhagi puudub.

Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides.

Kohus juhindub KrMS § 175 lg 1 p 4,9, § 180 lg 1, § 248 lg 1 p 5, § 249.

Leo Kunman Kohtunik