4-14-2842/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. septembril 2014. a Tartu kohtumajas kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-14-2842 Kohtukoosseis Kohtunik Peet Teidearu Väärteoasi

Sissenõudja avaldus süüdlasele asenduskaristuse määramiseks Taotluse esitaja Sissenõudja Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuur

Süüdlane P.I isikukood: XXX; elukoht: XXXX RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (edaspidi V™S) §-st 211, kohus määras:

1. Jätta sissenõudja avaldus P.I-le Lõuna Prefektuuri 07.04.2010. a otsusega väärteoasjas nr 2780,10,001244 määratud 40 trahviühiku suuruse rahatrahvi asendamiseks arestiga rahuldamata seoses otsuse täitmise aegumisega.

2. Määruse koopia saata sissenõudjale, kohtutäitur Oksana Kutšmeile ja P.I-le.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 07.04.2010. a otsusega väärteoasjas nr

2780,10,001244 karistati P.I liiklusseaduse § 74 lg 1 järgi rahatrahviga 40 trahviühikut, s.o 2400 krooni (153.39 eurot). Otsus jõustus 27.04.2010. a.

Kuna P.I ei tasunud rahatrahvi vabatahtlikult, pöörati eeltoodud otsus kohtutäituri kaudu sundtäitmisele.

09.04.2014. a saabus Tartu Maakohtusse sissenõudja Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri avaldus P.I-le asenduskaristuse määramiseks, kuna nimetatud isikule

Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 07.04.2010. a otsusega väärteoasjas nr

2780,10,001244 määratud rahatrahv on tasumata ning selle nõude sundtäitmine tema suhtes võimatu.

Kohtu seisukoht

V™S § 211 lg 1 kohaselt teeb maakohus sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt KarS §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et kui rahatrahvi asendamine arestiga või üldkasuliku tööga ei ole mingil põhjusel võimalik või süüdlane on enne asendusaresti või üldkasuliku töö kohaldamist rahatrahvi tasunud, teeb maakohus määruse, milles jätab sissenõudja avalduse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga rahuldamata.

Karistusseadustiku (edaspidi) KarS § 82 lg 4 esimese lause kohaselt aegub täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõue, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud nelja aasta jooksul väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisest. Sama lõike teisele lausele vastavalt peatub täitmise aegumine võlgniku vangistuses viibimise või aresti kandmise ajaks.

Kuna käesoleval juhul on Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 07.04.2010. a otsus väärteoasjas nr 2780,10,001244, millega P.I-le rahatrahv määrati, jõustunud 27.04.2010. a, seega enam kui neli aastat tagasi ning kohtule teadaolevalt ei esine ka KarS §-s 82 toodud aegumise peatumise aluseid, siis tuleb asuda seisukohale, et nimetatud otsuse täitmine rahatrahvi sissenõudes on aegunud.

Sellest tulenevalt jätab kohus V™S § 211 lg 3 alusel sissenõudja avalduse P.I-le asenduskaristuse kohaldamiseks rahuldamata.

Peet Teidearu Kohtunik