3-13-1811/85 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi ja Einar Vene Otsuse tegemise aeg ja koht 2. september 2014, Tartu Haldusasja number 3-13-1811 Haldusasi AS Eesti Keskkonnateenused kaebus MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus korraldatud riigihanke hanketeate ja hankedokumentide

ning

riigihangete vaidlustuskomisjoni 19. augusti 2013. a otsuse nr 182- 13/144900 osaliseks tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 28. mai 2014. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja AS Eesti Keskkonnateenused Vastustaja MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus RESOLUTSIOON 1. Rahuldada apellatsioonkaebus. 2. Tühistada Tartu Halduskohtu 28. mai 2014. a otsus apellatsioonkaebusega vaidlustatud osas (resolutsiooni p-d 2 ja 4-7). Teha asjas uus otsus, millega jätta AS Eesti Keskkonnateenused kaebus rahuldamata. 3. Mõista AS-lt Eesti Keskkonnateenused MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus kasuks välja menetluskulud 4893,08 eurot. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 10 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 12. september 2014). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus avaldas 16. juulil 2013 riigihangete registris hanketeate riigihanke „Jäätmeveoteenuse osutamine Rakvere linnas“ korraldamise kohta ning väljastas huvitatud isikutele hankedokumendid.

AS Eesti Keskkonnateenused esitas riigihangete vaidlustuskomisjonile vaidlustuse, milles palus kohustada hankijat hanketeate ja hankedokumentide õigusaktidega kooskõlla viimiseks. Vaidlustuskomisjon rahuldas 19. augusti 2013. a otsusega vaidlustuse osaliselt. 2. AS Eesti Keskkonnateenused esitas kaebuse, kus esitati lõplikul kujul järgmised nõuded. 2.1. Tühistada hankedokumentide punkt 13 ja hankedokumentide lisa 2 osas, milles need ei sisalda pakkumuse tegemiseks vajalikku teavet. 2.2. Tühistada hanketeate punkti III.1.2 teine lause, hankedokumentide punkt 27, hankedokumentide vorm 6 ja hankedokumentide lisa 1 punktid 4-11 osas, milles need näevad ette, et pakkuja peab erineva suurusega jäätmemahutite tühjendamiseks pakkuma ühte hinda ja tellija maksab teenuse osutajale erineva suurusega jäätmemahutite tühjendamise eest ühte hinda. 2.3. Tühistada hanketeate punkti III.1.2. teine lause, hankedokumentide punktid 16.17, 18.4 ja 26 ning hankedokumentide lisa 1 punktid 4-7, 18.1-18.5, 18.1.7, 18.8, 18.9, 18.12, 18.14 ning 18.16-18.21 osas, milles need põhinevad eeldusel, et jäätmevedaja asemel on veetavate jäätmete omanikuks MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus. 2.4. Tühistada vaidlustuskomisjoni otsus osas, milles vaidlustus jäeti rahuldamata. Kaebuse põhjendustes leiti kokkuvõtlikult, et hanketingimustes puudub pakkumise tegemiseks piisav info. Hanketingimused, mis näevad ette, et jäätmevedajale makstakse jäätmemahuti tühjendamise eest ühesugust hinda sõltumata tühjendatava mahuti suurusest, paneb jäätmevedajale ebamõistliku majandusliku riski. Samuti peaks jäätmevedajal olema õigus saada jäätmete omanikuks. 3. Tartu Halduskohtu 28. mai 2014. a otsusega rahuldati kaebus. Kohtuotsuses märgiti järgmist. 3.1. Rakvere linna ja MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus vahel 10. juunil 2013 sõlmitud haldusleping, millega Rakvere linn pani hankijale muuhulgas kohustuse korraldada jäätmete kogumist, on kontsessioon, kuna riigihangete seaduse (RHS) § 6 lg 2 järgi toimub teenuste kontsessiooni andmine hankelepinguga siis, kui selle esemeks on CPV § määruse VI ja VII lisas nimetatud teenuste tellimine. CPV määruse VI lisas on nimetatud teenusteks ka reoveeja jäätmekäitlusteenused. Kuna selle kontsessiooni andmisel ei ole järgitud riigihangete seaduses sätestatud nõudeid, on see leping tühine. 3.2. Olukord, kus hankija on jätnud hankedokumentides andmata teabe jäätmemahutite paiknemise kohta tänavate lõikes ja näitamata mahutite suurusi ja tühjendamise aegu, on vastuolus nii riigihangete seaduse (RHS) § 3 p-ga 2 (hanke läbipaistvus), § 3 p-ga 3 (pakkujate võrdne kohtlemine) ja § 33 lg-ga 3 (tehniline kirjeldus peab olema piisavalt täpne hankelepingu eseme määratlemiseks pakkuja poolt ja hankelepingu sõlmimiseks). 3.3. Hanketeate p III.1.2 teine lause, hankedokumentide p 27 ja hankedokumentide vorm 6 „Pakkumuse maksumuse esildise vorm“ on vastuolus RHS § 3 p-ga 3. Neist sätetest tuleneb, et hankija maksab teenuse osutajale ühe jäätmemahuti tühjendamise eest ühe hinna, sõltumata sellest, kas jäätmemahuti suurus on 40 või 800 liitrit. Vaidlustatud hankedokumentide punkti 13 järgi nähtuvad veopiirkonnas tekkivad eeldatavad jäätmekogused hankedokumentide lisast 2. Lisas 2 on näidatud Rakveres elavate inimeste ja kinnistute arv, samuti erineva mahuga jäätmemahutite (140- ja 800-liitriste ning 2,5 m3) tühjendamise arv nädalas ja kuus. Kuna pakkumuse maksumus on määratletud vaid läbi ühe kogumisvahendi, mida on võimalik tõstemehhanismi abil jäätmeveokisse tühjendada, tühjendamise maksumuse, maksaks hankija teenuse osutajale ühte hinda, sõltumata jäätmemahuti suurusest. Samas jäätmevedaja kulud seoses mahuti tühjendamisega sõltuvad otseselt sellest, kui suure jäätmemahutiga on tegemist, mis on selle tühjendussagedus ja kus see asub. Seetõttu on pakkujal oluline majanduslik risk – talle makstav tasu on konstantne suurus, kuid tema poolt kantavaid kulutusi mõjutavad asjaolud on määramatud. 2

3.4. Vaidlustatud hankedokumentide regulatsioon on õigusvastane ka osas, milles neist tuleneb, et jäätmevedaja asemel on veetavate jäätmete omanikuks MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus. Põhjendusena kordas kohus kaebuses esitatud põhjendusi, kus leiti kokkuvõtlikult, et jäätmed on vallasasjaks tsiviilseadustiku üldosas seaduse (TsÜS) § 49 lg 1 ja § 50 lg 2 mõttes ning asjaõigusseaduse (AõS) § 96 lg 1 järgi tekib vallasomand hõivamisega, kui isik võtab peremehetu vallasasja enda valdusse tahtega saada selle omanikuks. Senine korraldatud jäätmeveo praktika Eestis on olnud selline, et jäätmevedaja saab jäätmevaldajalt vastuvõetavate jäätmete omanikuks, jäätmete müügist saadava tulu arvelt on jäätmevedajad katnud jäätmeveoga seotud kulusid. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 4. MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsus osaliselt tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldamata jätta. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 4.1. Rakvere linna ja vastustaja vahel on sõlmitud haldusleping ning hangete korraldamise õigus ei ole kontsessioon RHS § 6 lg 2 mõttes. Euroopa Kohtu praktika järgi on kontsessiooni tunnuseks majandusliku riski ülekandumine hankijalt kontsessionäärile. Vastustaja ei osuta ise jäätmevoeteenust, vaid on tal on õigus Rakvere linna nimel neid teenuseid korraldada ehk viia Rakvere linna nimel läbi riigihankeid jäätmeveo ja –käitlusteenuste hankimiseks ja teostada järelevalvet lepingu täitmise üle. Seega ei ole tegemist CPV määruse VI lisas märgitud jäätmekäitlusteenuse osutamisega. Teenuste osutamine ei ole samastatav teenuste korraldamisega. 4.2. Kui isik soovib tugineda sõlmitud hankelepingu tühisusele, siis on tal RHS § 117 lg 21 p 3 alusel kaebeõigus hankelepingu tühisuse tuvastamise nõude esitamiseks, mis peab olema esitatud vaidlustuskomisjoniile kuue kuu jooksul hankelepingu sõlmimisest arvates (RHS § 121 lg 13). Seega on hankelepingu tühisuse tuvastamise nõude esitamise tähtaeg möödas ning kuna vaidlustuskomisjoni poole pöördumine on ette nähtud kohustuslikuna, kuuluks kaebus selles osas tagastamisele. 4.3. Vaidlusaluse halduslepingu sai sõlmida halduskoostöö seaduse (HKTS) § 13 lg 1 ja lg 11 p 11 alusel, mis võimaldab riigihangete seadusest lepingu sõlmimisel mitte juhinduda, kui halduslepinguga volitatakse haldusülesandeid täitma mittetulundusühingut, mille liikmeteks saavad põhikirja järgi olla vaid kohaliku omavalitsuse üksused. Lisaks on jäätmeseaduse (JäätS) § 67 lg 2 järgi kohalikel omavalitsusüksustel õigus korraldatud jäätmeveo riigihanke korraldamisega seonduvate ülesannete täitmiseks volitada muuhulgas mittetulundusühingut, mille liige vastav kohaliku omavalitsuse üksus on ning mille liikmeteks saavad vastavalt põhikirjale olla ainult kohaliku omavalitsuse üksused või kohaliku omavalitsuse üksuste liit. MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus põhikirjast tuleneb, et selle MTÜ liikmed on vaid kohaliku omavalitsuse üksused. HKTS § 13 lg 11 p 11 on erinorm riigihangete seaduse suhtes. 4.4. Kohtul ei olnud õigust hinnata Rakvere linna ja vastustaja vahelist õigussuhet, kuna see ei olnud kaebuse esemeks. Lisaks ei ole asjas Rakvere linna ja vastustaja vahel 10. juunil 2013 sõlmitud halduslepingut esitatud. 4.5. Hindamiskriteeriumid ei sisalda ristsubsideerimist. Hindamiskriteeriumina oli kehtestatud madalaima hinna kriteerium ning pakkujalt sooviti vaid ühe tühjendamise maksumuse esitamist, mitte erineva suurusega tühjendamise hindade esitamist. Ristsubsideerimine riigihangetes on alati seotud olukorraga, kus pakkuja nõuab pakkumuse maksumuse esitamist mitme teenuse alaliigi osas. Hanke objektiks on vaid jäätmeveoteenuse osutamine ilma käitlemiseta ja seega on pakkujatel võimalik esitada ühesugune hind jäätmemahuti tühjendamiseks kui toimingu tegemiseks. Ühe mahuti tühjendamisele kulub arvestuslikult 30 sekundit sõltumata sellest, kui suur mahuti on. 4.5. Sellistel tingimustel pakkumuse esitamisega ei kaasne tavapärasest erinevat majanduslikku riski, kuna oluline on vaid mahuti tühjendamine ilma jäätmete edasise käitluseta. Kohus ei 3

selgitanud, miks ei ole kaalukam hoopis hankija huvi maandada hankijapoolseid riske, mis seonduvad omakorda elanike huviga teenuse mõistliku hinna vastu ning hankija kohustusega saavutada hanketulemus mõistliku hinnaga. Hankija ei ole kohustatud arvestama pakkuja majanduslike riskidega. 4.6. Informatsioon oli pakkumuse esitamiseks piisav. Kehtivast õigusest ei tulene hankijale kohustust esitada jäätmemahutite täpsed asukohad ja suurused. Kaebajale olid vajalikud andmed teada juba varem, kuna ta osutab Rakveres jäätmeveoteenust ka praegu. Kaebajal on avalikult ligipääsetava info põhjal võimalik kaardistada enda jaoks vajalik info (parimad marsruudid jäätmete kogumiseks ning mahutite asukohad). 4.7. Jäätmevedajal ei ole omandiõigust jäätmetele. Vastustaja ongi soovinud osta jäätmeveoteenust, mitte anda välja jäätmeveo kontsessiooni. Jäätmevedajal tekib jäätmete vedamise ajaks vaid valdus veetavate jäätmete suhtes. Jäätmete omanikuks jääb kuni jäätmete jäätmekäitluskohale üleandmiseni see isik, kellel on täielik õiguslik võim asja üle. 4.8. Kohus on otsusesse kopeerinud kaebaja seisukohti ega ole otsust põhjendanud. 4.9. Kohus on otsuse resolutsiooni p-s 2 kaebaja kasuks välja mõistnud põhjendamatult suured menetluskulud. 5. AS Eesti Keskkonnateenused vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja põhjendatakse seda järgnevalt: 5.1. Rakvere linna ja vastustaja vahel sõlmitud haldusleping on tühine, kuna tegemist on piiritlemata arvu juhtumeid reguleeriva halduslepinguga haldusmenetluse seaduse (HMS) § 95 teise lause mõttes, mis tulnuks HMS § 101 lg 4 ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 7 lg 5 ja § 23 lg 1 teise lause ning § 31 lg 1 teise lause järgi avaldada Riigi Teatajas. Kuna seda ei ole tehtud, on haldusleping tühine. 5.2. Asjakohatu on väide, et kuna halduslepinguga anti vastustajale õigus korraldada jäätmete kogumist, mitte jäätmeveoteenust ise osutada, siis ei ole tegemist kontsessiooniga. Riigihangete seadusest ei tulene, et töövõtja peaks täitma lepingust tulenevaid kohustusi isiklikult. MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus sõlmib ise jäätmevaldajatega lepingud jäätmeveoteenuse osutamiseks ja jääb seega ise jäätmeveoteenuse osutamise eest vastutavaks isikuks. Ka on MTÜ-l Lääne-Viru Jäätmekeskus õigus saada jäätmevaldajatelt enda kehtestatud ja Rakvere linnaga kooskõlastatud tasu ning ta kannab majanduslikku riski, kas see tasu katab ära teenuse osutamiseks tehtavad kulutused. 5.3. Nõuded kontsessioonilepingu tühisuse suhtes ei tulene üksnes riigihangete seadusest. Nii on Riigikohus pidanud kontsessioonilepingut tühiseks TsÜS § 87 alusel. 5.4. Hoolimata HKTS § 13 lg 1 p-s 11 sätestatust tuleneb RHS § 141 lg 3 p-st 1, et avaliku võimu kontrolli all oleva mittetulundusühinguga ei tohi riigihangete seadust kõrvale jättes tehingut sõlmida, kui sellega antakse teenuste kontsessioon. See norm on lex posterior ja lex specialis halduskoostöö seaduse suhtes. Ka JäätS § 67 lg-st 2 ei tulene, et kohalik omavalitsusüksus võiks kontsessiooni üle anda ilma riigihangete seaduse nõudeid järgimata. 5.5. Jäätmevedaja kulud seoses kogumisvahendi tühjendamisega sõltuvad otseselt sellest, kui suure kogumisvahendiga on tegemist – veokijuhtidele makstakse tükipalka tühjendamiste pealt ja suurem mahuti täidab jäätmeveoki kiiremini. Seega on suuremate kogumisvahendite puhul jäätmevedaja kulud sama tulu juures suuremad ning jäätmevedajad peavad tegema pakkumised ristsubsideerimise alusel. Tühjendatavate kogumisvahendite suurused võivad muutuda, millega kaasneb vedajale oluline majanduslik risk. 5.6. Hanketingimused ei sisalda pakkumuse tegemiseks vajalikku teavet, kuna vastustaja poolt avaldatud andmed jäätmemahutite arvu ja nende tühjendamissageduse kohta on omavahel vastuolus. AS Eesti Keskkonnateenused turuosa Rakvere linna jäätmeveoturust on kuni 15% ja seega ei ole tal kogu vajalikku teavet. 5.7. Senine jäätmeveopraktika Eestis on olnud selline, et jäätmevedaja saab jäätmete omanikuks ja suhtleb ise vahetult nii jäätmevaldajate kui jäätmekäitluskohtadega. Sealjuures on tal võimalik 4

jäätmed eelnevalt sorteerida ja eraldada sealt taaskasutatavad materjalid ning vaid sorteerimisjääk jäätmekäitlejale viia. Pole esitatud proportsionaalset põhjust, miks käesoleval juhul peaks jäätmete omanikuks saama hankija ja seega on hankedokumentide vastavad punktid vastuolus RHS § 3 p-ga 3. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Halduskohtu otsus kuulub vaidlustatud osas tühistamisele ning ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega jätab kaebuse rahuldamata. 7. Kõigepealt peatub ringkonnakohus Rakvere linna ja MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus vahel 10. juunil 2013 sõlmitud halduslepingu vaidlustamise võimalikkusel ja selle halduslepingu väidetaval tühisusel. Selle halduslepinguga anti MTÜ-le Lääne-Viru Jäätmekeskus kohustus viia läbi riigihange jäätmeveo korraldamiseks Rakvere linna territooriumil. 8. Esiteks märgib ringkonnakohus, et põhjendatud on apellandi etteheide halduskohtule selles, et halduskohus andis halduslepingule hinnangu ilma, et ta oleks lepingut vahetult uurinud. Halduskohtule ei olnud vaidlusalust halduslepingut kohtumenetluse ajal esitatud ja seega ei saanud ta seda ka hinnata. 9. Siiski ei ole ainuüksi see asjaolu halduskohtu otsuse tühistamise aluseks. Apellatsioonimenetluses on leping esitatud ja asja materjalide juurde võetud ning sellega seotud seisukohtade võtmine on võimalik. 10. Kaebaja positsioon seoses selle lepinguga on kahetine. Kõigepealt väitis ta halduskohtus, et see leping on kontsessioonileping, mille sõlmimiseks tulnuks läbi viia riigihange, ja kuna seda ei tehtud, on see leping tühine. Halduskohus nõustus selle seisukohaga. Seejärel on kaebaja vastuses apellatsioonkaebusele asunud täiendavale seisukohale, et tegemist on piiritlemata arvu juhtumeid reguleeriva halduslepinguga, mida ei ole nõutavas korras avaldatud ja mis ei ole seega kehtima hakanud. 11. Kõigepealt peatub ringkonnakohus esimesel seisukohal – et leping on tühine seetõttu, et olemuselt kontsessioonilepingu puhul ei järgitud riigihangete seaduses sätestatud korda. 12. Ehki kaebaja on sellise väite kohtumenetluses esitanud, ei ole ta esitanud kohtule selle lepingu tühisuse tuvastamise nõuet HKMS § 37 lg 2 p 6 ja § HKMS § 6 lg 1 järgi. Ning ehkki halduskohus on oma otsuse põhjendavas osas nentinud, et see haldusleping on kontsessioonileping ning riigihangete seaduses sätestatud nõuete järgimata jätmise tõttu tühine, ei ole halduskohtu otsuse resolutsioonis võetud selle lepingu osas mitte mingisugust seisukohta. Üksnes kohtuotsuse põhjendavas osas nenditud seisukoht, mida ei ole kohtuotsuses resolutsioonis mingil viisil sõnastatud, ei oma menetlusosalise õigustele ega kohustustele mingisugust mõju ning vastavalt ei saa see seisukoht olla HKMS § 180 lg 1 ls-st 1 tulenevalt apellatsioonimenetluses vaidlustatav. Ringkonnakohus märgib ka, et kaebajat on läbi kohtumenetluse esindanud vandeadvokaat. Kaebuses esitatud nõuded olid selged ja piiritletud ning ka vastuses apellatsioonkaebusele ei kinnita kaebaja tagantjärgi, et tema tegelik eesmärk oli vaidlustada ka väidetav kontsessioonileping eraldi nõudega. Seetõttu ei ole võimalik halduskohtule ette heita ka selgitamiskohustuse rikkumist ega lugeda väidetava kontsessioonilepingu tühisuse tuvastamise nõuet hõlmatuks mõne teise kaebuse nõudega.

5

13. Samuti on ringkonnakohus seisukohal, et niisuguse lepingu tühisust ei ole võimalik tuvastada kohtuotsuse põhjendustes asja lahendamisel tähtsust omava asjaolu tuvastamisena. Halduslepingu tühisuse tuvastamine on halduskohtumenetluse seadustikus eraldi reguleeritud nõude liik (tuvastamisnõue, HKMS § 37 lg 2 p 6) ning järelikult tuleb sellise nõude lubatavust ja põhjendatust kontrollida võrdväärselt kõigi halduskohtulike õiguskaitsevahenditega ning võtta nõude lubatavuse korral selle põhjendatuse osas seisukoht kohtuotsuse resolutsioonis. Vastupidise lähenemise korral, st lubades nõudeid lahendada kõigest kohtuotsuse põhjendustes, muutuks halduskohtulike nõuete lubatavuse ja põhjendatuse regulatsioon sisutuks, sest avaneks võimalus nõuete lubatavusele esitatud nõuetest möödahiilimiseks. Tekiks olukord, kus isik võiks esitada erinevaid nõudeid ja kohus peaks neid otsuse põhjendustes lahendama, ilma et isik peaks tasuma nõuetelt riigilõivu, kontrollitaks nõuete tähtaegsust jne. Sisutuks muutuksid ka riigihangete seaduses sätestatud piirangud hankelepingu tühisuse nõude esitamisele, nt kohustus läbida kohustuslik kohtueelne vaidemenetlus riigihangete vaidlustuskomisjonis (RHS § 117 lg 1), lepingu suhtes tühisuse tuvastamise nõude esitamiseks ette nähtud kuuekuuline tähtaeg (RHS § 121 lg 13) jne. 14. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et Rakvere linna ja MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus vahel 10. juunil 2013 sõlmitud väidetav kontsessioonileping ei ole apellatsioonimenetluses vaidluse esemeks. Seetõttu ei ole ringkonnakohtul võimalik seisukohta võtta selles, kas tegemist on kontsessioonilepinguga või mitte ning millised oleksid selle lepingu tagajärjed tühisuse korral hilisematele riigihankemenetluses tehtud otsustele ja sõlmitud lepingutele.

15. Teise aspektina on kaebaja oma vastuses apellatsioonkaebusele esitanud seisukoha, et kõnealune haldusleping on piiritlemata arvu juhtumeid reguleeriv haldusleping, mis oleks tulnud haldusmenetluse seaduse (HMS) § 101 lg-st 4 ning kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 7 lg-st 5, § 23 lg-st 1 ja § 31 lg-st 1 tulenevalt avaldada Riigi Teatajas, ning kuna seda pole tehtud, ei ole haldusleping kehtivust omandanud. 16. Ringkonnakohus ei nõustu seisukohaga, et vaidlusalune haldusleping on piiritlemata arvu juhtude reguleerimiseks sõlmitud haldusleping. Kõnealune leping on sõlmitud Rakvere linna ja MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskuse vahel. Lepingu esemeks on lepingu p 1.1. järgi jäätmeveo riigihanke korraldamisega seonduvate ülesannete täitmise ja jäätmevaldajate üle arvestuse pidamise ning nendega arveldamise korra reguleerimine. Lepinguga anti MTÜ-le Lääne-Viru Jäätmekeskus erinevaid ülesandeid, mh näiteks riigihanke läbiviimine, selle raames otsustuste tegemine ning hankelepingu sõlmimine, hankemenetlusest tulenevate vaidluste lahendamisel osalemine, jäätmevaldajate üle arvestuse pidamine, jäätmevaldajatega arveldamine, jäätmevoe teenustasu ja jäätmekäitluskeskuse tasu kehtestamine, jäätmete käitlemise korraldamine (vt ka tl 114p, kd IV). Kaebaja on teinud sellest järelduse, et need ülesanded puudutavad kõiki Rakvere linna jäätmevaldajaid, riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtjaid ning kõiki teisi isikuid, kes annavad Lääne-Viru Jäätmekäitluskeskusele üle jäätmeid, ja et seega on tegemist piiritlemata arvu juhtumeid reguleeriva halduslepinguga HMS § 95 teise lause mõttes. Ringkonnakohtu hinnangul ei muutu kõnealune leping piiritlemata arvu juhtumite reguleerimisele suunatud halduslepinguks pelgalt sellepärast, et lepingu täitmisel tehtavad otsustused ja toimingud võivad omada lõppkokkuvõttes teatud mõju kolmandate isikute jaoks. Leping on sõlmitud kahe selgelt kindlaksmääratud isiku - Rakvere linna ja vastustaja - vahel, ning ei oma vahetut mõju kolmandatele isikutele. Lepinguga anti vastustajale üksnes õigus teatud otsustuste tegemiseks, mis nende otsustuste tegemisel võib kolmandate isikute suhtes 6

õiguslikku mõju omada, mitte ei kehtestatud kolmandate isikute õigusi vahetult mõjutavat iseseisvat regulatsiooni. Selle kasuks, et vaidlusalust lepingut ei tuleks kvalifitseerida piiritlemata juhtumeid reguleerivaks halduslepinguks, kõneleb ka võrdlus analoogilisi olukordi reguleerivate halduse üldja üksikaktidega. Nii on Riigikohus leidnud näiteks, et kohaliku omavalitsuse korraldus, millega kehtestatakse kaugkütte korras müüdava soojuse piirhind, on haldusakt. Ning seda hoolimata asjaolust, et kindlaksmääratud soojuse piirhinnast sõltub ka see, kui palju peavad soojuse eest maksma kaugkütte tarbijad, st määratlemata kolmandad isikud. Riigikohus nentis, et konkreetsele tarbijale müüdava soojusenergia hinnale ja seeläbi ka tarbija õigustele ja kohustustele võib piirhinna kooskõlastamisel olla üksnes kaudne mõju ning ka see saab avalduda üksnes läbi võlaõigusliku suhte (vt RKHKm 3-3-1-7-10, p 9-10). Ka käesoleval juhul on tegemist sarnase olukorraga. Kuna tegemist ei ole piiritlemata arvu juhtumite reguleerimisele suunatud halduslepinguga, ei saa nõustuda ka kaebaja väitega, nagu poleks see haldusleping nõuetekohaselt avaldatud ja seega kehtivust mitte omandanud. 17. Järgnevalt kontrollib ringkonnakohus ülejäänud vaidluses esitatud väiteid. 18. Kaebaja heidab vastustajale põhiliselt ette kahte asja. Esiteks peab kaebaja õigusvastaseks seda, et jäätmevedaja ei saa jäätmete omanikuks. Teiseks leiab kaebaja, et hanketingimused panevad kaebajale põhjendamatu majandusliku riski, kuna jäätmevedajale makstaks ühe jäätmemahuti tühjendamise eest ühesugust hinda sõltumata selle suurusest, ning kui jäätmevaldajad hakkavad kasutama teistsuguse suurusega mahutit, võib see olla jäätmevedajale kahjulik. Ringkonnakohus märgib kõigepealt, et üldistatult võib väita, et kaebaja soovib, et hankija korraldaks jäätmeveo selliselt, mis oleks jäätmevedajale majanduslikult kõige kasulikum. Seda kinnitavad ka kaebuses tehtud viited teistele jäätmeveohangetele, mis on viidud läbi kaebajale meelepärasel viisil. Samas unustab kaebaja, et ühestki õigusaktist ei tulene jäätmeveoteenuse pakkumisest huvitatud isikule subjektiivset õigust, et riigihankena hangitav jäätmevedu korraldataks jäätmevedajale majanduslikult kõige kasulikumal viisil. Riigihanke eesmärk ei ole selles osalevatele pakkujatele majanduslikult kõige soodsamate lahenduste leidmine, et viimased saaksid teenuse osutamise käigus maksimaalset tulu. Riigihanke eesmärk on eeskätt avalike rahaliste vahendite säästlik ja otstarbekas kasutamine (RHS § 1 ja § 3 p 1). 19. Kaebajal puudub selgelt igasugune subjektiivne õigus nõuda seda, et ta peaks saama jäätmete omanikuks. On selge, et kaebaja oleks huvitatud jäätmete omandamisest, et need ise hiljem vähemalt mingis osas või kujul edasi müüa. Samas oli hanke objektiks jäätmeveoteenuse osutamine. Jäätmeveoteenus ei pea sisaldama endas vedaja õigust jäätmete omandamiseks. Veoteenuse eesmärk ongi eeskätt vaid asjade transportimine ning selle puhul ei teki vedajal reeglina õigust veetavate asjade endale jätmiseks. Seetõttu on asjakohatud kaebaja poolt erinevate õigusnormide abil koostatud konstruktsioonid, kus jõutakse järeldusele, et jäätmed on peremehetu vallasasi, mille jäätmevedaja AÕS § 96 lg 1 järgi hõivab. AÕS § 96 lg-st 1 ei tulene jäätmevedajale subjektiivsest õigust saada jäätmete omanikuks, kui hanketingimused näevad ette, et jäätmevedaja peab jäätmed üle andma teisele isikule jäätmete töötlemiseks. 20. Ei saa eitada, et vaidlusalused hanketingimused kätkevad endas tõepoolest majanduslikku riski, et kuivõrd kaebajat tasustataks ühe jäätmemahuti tühjendamise eest ühesuguse tasuga 7

sõltumata sellest, kui suure mahutiga on tegemist, siis võib juhtumil, kui isikud hakkavad kasutama suuremaid mahuteid, mida tühjendatakse harvem, kaebaja sissetulek väheneda. Ent ringkonnakohus nõustub MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus seisukohaga, et selline majanduslik risk ei ole ebaproportsionaalne. Esiteks on vastustaja selgitanud ringkonnakohtu jaoks piisavalt veenvalt, miks selline lahendus vajalik oli – vältimaks seda, et kui pakkumisi küsitakse erinevate jäätmete või konteinerite lõikes, teeb jäätmevedaja oma pakkumised selliselt, et osades gruppides toimub jäätmevedu jäätmevaldaja jaoks väga kallilt ning teistes sellevõrra odavamalt, mistõttu pannakse üks jäätmevaldajate grupp maksma jäätmeveo eest ebamõistlikult suurt hinda. Sellise olukorra vältimiseks võib olla ühe hinna kehtestamine kõigi mahutite lõikes põhjendatud lahendus. Ehkki kaebaja on välja käinud ka omapoolseid versioone, kuidas saaks sellist olukorda lahendada muul moel, ei ole pakkumisest huvitatud isikul õigust teha riigihanke korraldajale ettekirjutusi, kuidas tuleks hanketingimused kehtestada. Hankija peab riigihanget korraldades arvestama mitte ainult seda, kuidas oleks prognoosotsustuste tegemine pakkujale võimalik lihtne, aga ka RHS §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise muude põhimõtetega. Ringkonnakohus ei näe, et käesoleval juhul tehtud valik, kus pakkumine põhineb ühe konteineri tühjendamise maksumusel, oleks ebaproportsionaalselt pakkujate kahjuks. Lisaks on AS Eesti Keskkonnateenused (endise ärinimega AS Veolia Keskkonnateenused) ringkonnakohtule teadaolevalt tegutsenud jäätmeveo valdkonnas pikka aega ning omab eelduslikult piisavat kogemust selleks, et sellise majandusliku riski suurust adekvaatselt hinnata ning sellega pakkumise tegemisel vastavalt arvestada. Oluline on seegi, et kui kaebaja loeb riski liiga suureks, on tal võimalik käesoleval riigihankel osalemisest loobuda. Eelneva tõttu ei pea ringkonnakohus õigusvastaseks seda, et hanketingimustest tulenevalt oli ette nähtud teenuse osutajale mahuti tühjendamise eest ühesuguse hinna maksmine sõltuma sellest, kas tegu oli 40 või 800 liitrise mahutiga või siis 1,5 m3 või 4,5 m3 mahutiga. 21. Ringkonnakohus ei nõustu ka seisukohaga, et hanketingimused ei sisalda pakkumuse tegemiseks vajalikku teavet. Hankedokumentide lisas 2 (tl 30, kd 1) on kirjeldatud, kui palju on Rakveres kinnistuid ja inimesi, ära on näidatud eeldatav jäätmete kogus aastas, samuti konteinerite arv ning tühjendamiste arv. Sellised andmed peaksid olema jäätmeveo valdkonnas tegutsevale isikule pakkumise tegemiseks piisavad. Kaebaja väited, et hankedokumentides olevad andmed on mingil määral omavahel vastuolus või siis kehtestab teistsugused andmed muude õigusaktidega võrreldes, ei tähenda vajadust hankedokumentide tühistamiseks. Vastustaja on selgitanud, et riigihankes osalemisel tuleb lähtuda hankedokumentides toodud nõuetest ja andmetest. Samuti on hankemenetluses osaleval isikul või sellest huvitatud isikul RHS § 56 lg 1 järgi õigus saada selgitusi või täiendavat teavet hanketeate ja hankedokumentide kohta ning pakkumuse esitamise ettepaneku kohta. Ka kaebaja oleks saanud kasutada seda võimalust, kui talle tõepoolest mingid hanketingimustes esitatud andmed ebapiisavad või ebaselged olid. 22. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja menetluskulud, sealhulgas apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud (1822,32 eurot + 607,44 eurot) jäävad kaebaja enda kanda. Vastustaja on apellatsioonimenetluses tasunud riigilõivu 639,11 eurot. Halduskohtus taotles MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus 4253,97 euro väljamõistmist menetluskuluna (3214,00 + 1039,97 eurot, vt tl 33 ja 70, kd IV). Arvestades käesoleva haldusasja menetluse käiku, kus menetlusosalised on esitanud arvukalt taotlusi ja määruskaebusi, ei näe ringkonnakohus alust menetluskulude vähendamiseks. Seetõttu tuleb AS-lt 8

Eesti Keskkonnateenused mõista MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus kasuks välja menetluskulud 4893,08 eurot. 23. Menetluslikult poolelt on apellant vaidlustanud eraldi ka halduskohtu otsuse resolutsiooni p-i 2, millega mõisteti MTÜ-lt Lääne-Viru Jäätmekeskus kaebaja kasuks välja menetluskulu 5011,38 eurot seoses kaebaja taotluse alusel menetluse osalise lõpetamisega HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Apellatsioonkaebuse kohaselt on see menetluskulu põhjendamatult suur, kuna Tartu Ringkonnakohtu 15. jaanuari 2014. a määrusega on MTÜ-lt Lääne-Viru Jäätmekeskus kaebaja kasuks juba osaliselt menetluskulusid välja mõistetud (1389,52 eurot), mis sisaldab endas ka osaliselt kaebuse menetlemisega seotud kulusid, ning lisaks oli kuludokumentide järgi nende kulude hulgas kajastatud ka tegevust, mis ei olnud seotud kaebuse selle osaga, milles menetlus lõpetati. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ka selles osas. Nagu eelnevalt (p 22) ilmnes, kuulub kaebajalt vastustaja kasuks väljamõistmisele 4893,08 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul ei oleks õiglane lahendus, kus kaebus jääb põhiosas kohtu menetlusse, kuid lõpetatud kaebuse osaga seoses hüvitatakse kaebajale rohkem menetluskulusid (5011,38 eurot + 1389,52 eurot), kui hüvitatakse vastustajale seoses sellega, et kaebus jääb valdavas osas täielikult rahuldamata (4893,08 eurot). Seda eriti olukorras, kus on kaheldav, et kõik kaebaja kasuks seoses menetluse lõpetamisega väljamõistetud menetluskulud olid seotud kaebuse lõpetatud osaga. Arvestades seda, et Tartu Ringkonnakohtu määrus on jõustunud ning vastustajalt on kaebaja kasuks käesolevas kohtumenetluses juba 1389,52 eurot välja mõistetud, tekib ringkonnakohtu arvates õiglane lahendus siis, kui vaidlustatud halduskohtu otsuse resolutsiooni p 2 täielikult tühistatakse. Selliselt kujuneb olukord, kus kokkuvõttes peab kaebaja kandma seoses sellega, et tema kaebus jääb põhiosas rahuldamata, vastustaja menetluskulusid 3503,56 (4893,08 - 1389,52) euro ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul on selline lõpptulemus õiglane ja mõistlik ning kooskõlas HKMS § 108 lg-s 11 sätestatuga. 24. Kokkuvõttes kuulub apellatsioonkaebus täielikult rahuldamisele ja halduskohtu otsus vaidlustatud osas tühistamisele. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega jätab kaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk Agu Timmi Einar Vene 9