1-09-9134/52 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 02.09.2014, Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi aeg 21.08.2014 – Kohtuasja number 1-09-9134 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Kai Rosar Kaitsja Mati Senkel Kohtuasi Viru Vangla materjalid K.L

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu K.L XXX , isikukood: , Eesti Vabariigi kodanik, viibimiskoht: Viru Vangla

Karistuse kandmise algus 20.01.2009 ja lõpp 16.04.2015

RESOLUTSIOON:

Jätta K.L vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista K. ilt menetluskuluna L- riigituludesse 169,92 eurot kaitsetasu adv. Mati Senkel’i poolt õigusabi osutamise eest. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Mati Senkel kasuks 169,92 eurot (sh käibemaks 20%) adv. Mati Senkeli poolt süüdimõistetu K. kaitsjana riigi L õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, süüdimõistetule, tema kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud: Viru Vangla edastas 25.06.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava K. L vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. K. süüdi § L tunnistati Viru Maakohtu 12.06.2009 kohtuotsusega KarS 200 lg 2 p 4, 7, 8 ning KarS § 328 lg 1 järgi. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 5 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 24.07.2006 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning mõisteti liitkaristuseks 6 aastat 2 kuud 28 päeva vangistust.

K.L-i on kriminaalkorras karistatud 9-l korral, vanglas viibib kolmandat korda. Varasemad kuriteod on olnud peamiselt vargused, viimased kaks röövimised. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, soodusteg a grupi mõju uriks materiaalse kasu saamine j . Kinnipeetav on vangistuses viibitud aja jooksul osalenud mitmetes taasühiskonnastavates tegevustes. Isik on regulaarselt töötanud, samuti läbinud sotsiaalprogrammi ,,Sotsiaalsete oskuste treening’’. Samuti osales kutseõppes abikoka erialal. Kinnipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarkaristus.

Kinnipeetaval on vabanemisel olemas elukoht. Samuti on talle garanteeritud töökoht. Isikut on nõus vabanemisjärgselt toetama tema perekond. Puudulikule toimetulekuoskusele viitavad korduvad kuriteod, mis on toime pandud majandusliku kasu saamiseks. Tegemist on isikuga, kes võib käituda impulsiivselt. Tunnistab olemasolevaid probleeme, kuid ei hinda neid objektiivselt. Viimase kuriteo pani isik toime katseajal. Negatiivset suhtumist ühiskonna normidesse näitavad korduvad süüteod. Motivatsiooni käituda edaspidi õiguskuulekalt seab kahtluse alla asjaolu, et kinnipeetav, paigutatuna avavanglaosakonda, paigutati distsiplinaarrikkumise tõttu taas kinnisesse osakonda.

Seega ilma järelvalveta võib rikkuda õigusnorme. Vangla hin dab uue mitte vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks %, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks kinnipeetava ennetähtaegset 27%. Vangla toetas vabastamist. Prokuratuuri seisukoht: 19.08.2014 Viru Maakohtule saabunud seisukohas märgib prokurör, et ei soovi võtta osa kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toetanud. Prokurör märkis, et isiku üheksa t on varasemalt korda kriminaalkorras karistatud.

Seega ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. Tegemist ei ole õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Viimased kuriteod pani ta toime katseajal. Tulenevalt toimepandud kuritegude tehioludest ivaldsusest) e (mh väg i saa aktsepteerida sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. Viru Maakohtu 24.07.2006 kohtuotsusega KarS § 200 lg 2 p 7,8 mõistetud 4-aastase vangistuse kandmisest vabanes süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegselt Harju Maakohtu 05.06.2008 ko

andmata osa oli 1 aasta htumääruse alusel ja oli allutatud käitumiskontrollile. Karistuse ärak

2 kuud 28 päeva. Eraldi väärib märkimist see asjaolu, et eelnimetatud kohtotsusega mõistetud karistuse kandmisest vabanes L. K.L 17.06.2008, kuid juba veidi hiljem, s.o üle 6 kuu 07.01.2009, isik pani ta toime uue röövimise raskendavatel asjaoludel. Kriminaalhooldusel oli suhteliselt lühikest aega. Vaatamata käitumiskontrollile, ei muutnud ta oma käitumist ning pani katseajal toime uued tahtlikud kuriteod. Kuna kinnipeetav on varasema käitumisega näidanud, et kriminaalhooldus ei ole küllaldane meede, hoidmaks ära tema poolt uute kuritegude toimepanemisest, ei ole tema tingimisi ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi liigtarvitamisega ning võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Seega on K. puhul olemas kõrge käitumiskontrollist L kõrvalehoidumise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. K.L puhul on mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 39%, mis ei ole madal risk. Kuna kinnipeetav kannab liitkaristust muuh ma ulgas röövimiste toimepanemise eest te ennetähtaegse v tamise korral saaks kannatanute õiglustunne abas tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et võõra vallasasja vägivaldne äravõtmine selle ebase ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva adusliku omastamise eesmärgiks rii vangistuse

gipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda täiel määral ära kandmises. Toimepandud vägivaldse varavastase kuriteo istuse täitmise vastase kuriteo asjaolud ning kar on kaalukamad vabastamise küsimuse lahendamisel kui süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabaduses. Tema ennetähtaegne vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega ei ole võimalik . Kriminaalhoolduslike vahenditega

korrigeerida K.L käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Kinnipeetaval üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrusele kohtuasjas ennetä nr 3-1-1-91-06 on vangistusest htaegse vabastamise oluliseks ting

eval juhul ei ole see tingimus imuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesol täidetud. Olukorras, kus kinnipe sellega kaasnevatest etav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Maakohtu istung: 21.08.2014 toimunud videokohtuistungil märkis kinnipeetav, et on teinud omad järeldused ja soovib elada vabaduses seaduskuulekat elu. Kinnipeetav selgitas, et kahetseb toime pandud röövimist. Kinnipeetav kinnitas, et selliseid võlgnevusi, mis paneks teda uusi kuritegusid toime panema, tal ei ole.

Kinnipeetava kaitsja märkis, et on olemas elukoht ja töökoht. Ka vangla toetab kinnipeetaval kinnipeetav

a ennetähtaegset vabastamist. Uute kuritegude toimepanemise risk on langenud. Maakohtu

määruse põhjendused: Maakohus, tutvunud asja materjalidega, prokuratuuri seisukohaga ja ära kuulanud kinnipeetava ja tema kaitsja, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja K. tuleb jätta vangistusest L tingimisi enne tähtaega vabastamata. Vastavalt KarS § 76 lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et kuigi isikul on vabanemisel olemas eluon tema vabastamist ja töökoht, välistavad asjaolud kaalukamad. Kohus märgib, et innipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Kohus leiab, et kehtiva k distsiplinaarkaristuse olemasolu näitab, et kinnipeetav ei ole ka vangistuses viibides suutnud õiguspäraselt käituda ning kuna vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele nr 3

06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks -1-1-91- vangistatu õiguspärane käitumine, tuleb distsiplinaarkaristuse olemasolu kindlasti ka käesoleval juhul arvestada. Kuivõrd vangla on hinnanud innipeetava poolt uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise k tõenäosus , oleks kohtu hinnangul nii kõrge riskiprotsendiga kinnipeetava vabastamine eks 39% käesoleval hetkel ennatlik. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta ka prokuratuur. Tegemist on isikuga, kes on varem pani katseajal toime uue rikkunud katseaja nõudeid ja kuriteo. Ka pani isik avavanglaosakonnas viibimise ajal toime distsiplinaarrikkumise, mistõttu paigutati ta kinnisesse osakonda. eeltoodu isiku suutmatust kontrollile Kohtu hinnangul näitab alluda ning kehtestatud nõuetest kinni pidada. Kohus leiab, et isiku kriminaalhooldusele allutamine ei tag

a tema õiguskuulekat käitumist. Eeltoodust nähtub, et KarS § 76 lg 3 nimetatud tingimused ei ole täidetud ning sellest tulenevalt ei pea kohus võimalikuks kinnipeetavat tingimisi enne tähtaega vabastada. Antud juhul ei kaalu süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist pooldavad asjaolud üles tema vabastamisest keeldumist põhistavaid asjaolusid. Kohus ei pea tõenäoliseks, et kinnipeetav suudab vabanedes elada õiguskuulekat elu. Kohus selgitab, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Tiit Kullerkupp