3-12-1988/53 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Madis Ernits, Agu Timmi Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

2. september 2014, Tartu Haldusasja number 3-12-1988 Haldusasi Romeo Kalda kaebus Viru Vangla toimingu, 15. juuli 2012. a esitatud vaide tagastamine, õigusvastasuse tuvastamiseks ja R. Kalda 12. juuni 2012. a individuaalse täitmiskava õigusvastasuse tuvastamiseks, lõpetamiseks ja vangla kohustamiseks kõrvaldama täitmiskavast kaebajat solvavad, auja head nime teotavad ning väärikus alandavad väited Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 28. veebruari 2013. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Romeo Kalda apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja/apellant Romeo Kalda Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu osaline kaebusest loobumine, tühistada Tartu Halduskohtu 28.02.2013. a otsus osas, mis puudutas nõuet tuvastada 12.06.2012. a ITK õigusvastasus osas, millega Romeo Kalda paigutati tugevdatud järelevalvega osakonda ja osas, milles taotleti teha selles osas Viru Vanglale ettekirjutus asja uueks otsustamiseks ning osas, millega pannakse Romeo Kaldale tema tahte vastaselt tegevused riskide maandamiseks ning lõpetada selles osas asja menetlus.

2. Muus osas jätta Tartu Halduskohtu 28. veebruari 2013. a otsus muutmata ja Romeo Kalda apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 2. oktoobril 2014 (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 24. mail 2012 edastas kinnipeetav Romeo Kalda Viru Vanglale pöördumise, teatades, et keeldub igasugusest osalemisest individuaalse täitmiskava koostamisel (ITK) ja palus täitmiskava mitte koostada. 31. mai 2012. a kirjas nr 6-14/20396-1 selgitas vangla R. Kaldale ITK korda. 12. juunil 2012 koostati R. Kaldale järjekordne ITK (tl 43). 14. augusti 2012. a vaideotsusega nr 6-12/277-1 tagastati 15. juulil 2012. a täitmiskava kehtetuks tunnistamiseks esitatud vaie.

2. R. Kalda esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada kehtetuks ja/või õigusvastaseks 12. juuni 2012. a ITK-s tehtud otsus tema paigutamise kohta tugevdatud järelevalvega osakonda, tunnistada õigusvastaseks teda solvavad, au ja head nime teotavad ning väärikust alandavad täitmiskava väited, tema tahte vastaselt täitmiskavasse pandud tegevused riskide maandamiseks ja 15. juulil 2012 esitatud vaide tagastamine ning teha Viru Vanglale ettekirjutus tema vanglasisene paigutus uuesti läbi vaadata. Kaebuse kohaselt rikuti vaide tagastamisel R. Kalda põhiseaduse (PS) §-st 14 ja inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art-st 13 tulenevaid õigusi menetlusele, heale haldusele ja tõhusale õiguskaitsele. Kaebaja põhjendatud huviks kaebuse esitamisel on soov vältida analoogsetes asjades õigusrikkumiste kordumist. ITK alusel kaebaja paigutamine tugevdatud järelevalvega osakonda ei ole põhjendatud ja tähendab sisuliselt täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist. ITK ei vasta kaebaja vajadustele, ootustele ja tegelikkusele ning tõendamata hinnangud on võetud eelmisest täitmiskavast. ITK sisaldab otseselt solvavaid, kahjustavaid, au ja head nime teotavaid ja väärikust alandavaid väiteid. Kaebajat pole sealjuures ära kuulatud ning tegevused riskide maandamiseks on ITK-sse pandud kaebaja tahte vastaselt. Eelnevaga alandati kaebaja väärikust. Kohtuistungil palus kaebaja ITK õigusvastaseks tunnistada ka hariduse jätkamist mittevõimaldavas osas. Nõude esitamise eesmärgiks on saada moraalse kahju tekitamise eest hüvitist, kuna R. Kalda jäeti ITK koostamisest kõrvale ega võimaldatud haridust.

3. Tartu Halduskohus jättis 28. veebruari 2013. a otsusega kaebuse täies ulatuses rahuldamata. Halduskohtu otsuse kohaselt ei ole R. Kaldale 12. juunil 2012 koostatud ITK nõuetele vastav hariduse omandamisega seonduva kajastamata jätmise tõttu, kuid see asjaolu ei anna piisavat alust kaebuse rahuldamiseks. Kuna 26. oktoobril 2012 koostas Viru Vangla R. Kaldale uue ITK, on vana ITK kaotanud kehtivuse. Praegu kehtivas ITK-s on hariduse omandamisega seonduvad tegevused kirjas, mistõttu ei saa vaidlusaluse ITK õigusvastaseks tunnistamine enam täita kaebaja poolt vastava nõude esitamise eesmärgina väidetud preventiivset huvi. ITK-s olevate asjaolude, programmide ja sõnastuse üle otsustamine on vanglateenistuse vastava ametniku pädevuses. Kinnipeetaval puudub õigus ise oma käitumist, iseloomu ja neist tulenevaid riske hinnata või määrata, millisel viisil hinnangud kirja pannakse. Samuti ei pea vangla ITK koostamisel arvestama kinnipeetava ettepanekutega. Oluline on asjaolu, et 24. mai 2012 pöördumises kirjeldas R. Kalda üksikasjalikult oma seisukohti seoses ITK koostamisega ning väitis, et keeldub igasugusest osalemisest ITK koostamisel, sealhulgas ka vestlustest ja riskihindamisest. Seega ei saa kaebaja enam väita, et talle pole tagatud võimalust arvamustele ja vastuväidetele vastata ega pidada end ITK koostamisest õigusvastaselt kõrvale jäetuks. Vangistusseadus ja selle täitmiseks kehtestatud justiitsministri 14.05.2008 määrusega nr 14 kehtestatud „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“ ei anna kinnipeetavale õigust enda ITK vaidlustamiseks. Eelpool toodud põhjustel ei olnud

R. Kaldal võimalik vaidemenetluse korras nõuda ka ITK vanglasisest paigutamist konstateeriva osa kehtetuks tunnistamist, enda teise osakonda paigutamist ega ITK-s sisalduvate väljendite kõrvaldamist.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4. R. Kalda esitas Tartu Halduskohtu otsusele apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ning teha uus otsus, millega kaebus rahuldada.

4. augustil 2014 saabus ringkonnakohtule R. Kalda taotlus esitatud kaebusest osaliselt loobumiseks. Taotluse kohaselt loobub kaebaja nõudest tunnistada ITK õigusvastaseks osas, milles kaebaja tahte vastaselt pandi tegevused riskide maandamiseks ja tunnistada kehtetuks või õigusvastaseks 12. juuni 2012. a ITK-s tehtud otsus, millega jäeti kaebaja edasi tugevdatud järelevalvega osakonda ning teha ettekirjutus kaebaja vanglasisene paigutus uuesti läbi vaadata. Apellatsioonkaebuse nõueteks jäid nõuded tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla toiming, millega tagastati kaebajale tema 15. juulil 2012 esitatud vaie, ning tunnistada õigusvastaseks ja lõpetada ning kohustada Viru Vanglat kõrvaldama ITK-st kaebajat solvavad, au ja head nime teotavad ning väärikust alandavad järgmised väited: kuritegelikud hoiakud, kaudne vastuseis õiguskorda, suhtumine ametiisikutesse, domineeriva ja passiivselt agressiivse käitumisviisi kasutamine, teiste inimeste seisukohtade ja oma tegevuse tagajärgede mitte mõistmine, suhtlusringkonna kriminaalne taust ja teisi ärakasutav elustiil.

Apellatsioonkaebuse kohaselt rikkus halduskohus PS §-des 13, 14, 15, EIÕK art 6 lg-s 1 ja art-s 13 ette nähtud õigusi kohtulikule kaitsele, ausale ja õiglasele kohtumenetlusele ning õigust tõhusale õiguskaitsevahendile. Halduskohtu otsuse põhjendav osa ei vasta halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 157 lg-le 1, § 158 lg-le 1, 2, 3 ja § 165 lg 1 p-le 2 ja 4. Halduskohtu otsusest ei nähtu, et kohus oleks käsitlenud nii tuvastuskui ka kohustamisnõuet seoses ITK-s olevate solvavate ja väärikust alandavate väidetega. Arusaamatuks jääb, millise seaduse alusel ei ole kinnipeetaval selles osas õigust kohtulikule kaitsele.

Vanglateenistus ei või kinnipeetavat solvata ja esitada tõele mittevastavaid ning halvustavaid faktiväiteid ja väärtushinnanguid. Vastustaja ei esitanud tõendeid, mis kinnitaksid ITK-s olevaid vaidlustatud väiteid. Samas esitas kaebaja tõendid, et nii enne kaebaja paigutamist Viru Vanglasse kui ka neli aastat hiljem ei ole tuvastatud, et kaebajal oleksid ITK-s kirjeldatud omadused ja hoiakud. Halduskohus on jätnud tähelepanuta, et 12. juuni 2012. a ITK-s koostamisel ei ole toimunud sisulist hindamist võrreldes eelmise 17. mai 2011. a täitmiskavaga.

Kaebajal puuduvad Viru Vanglas oldud ajal agressiivsuse ja vägivalla ilmingud kuid ITK-s on kaebajast tehtud kõrgohtlik ja agressiivne isiksus ning riskid on püsinud viimased aastad muutusteta samal tasemel. Halduskohus jättis arvestamata ja hindamata kaebaja esitatud tõendid ja rikkus HKMS §-i 61. Seoses hariduse mittevõimaldamisega on halduskohus ebaõigesti leidnud, et kaebajale on see tagatud uues ITK-s. Kahju hüvitamise eesmärk põhjendatud huvina on asjakohane tuvastamiskaebuse rahuldamiseks. Halduskohus pidi andma hinnangu vaidlustatud ITK kohta, mitte asuma hindama uut ITK-d.

Halduskohtu otsus on ebaõige ka vaide tagastamise osas, kuna vaie kuulus vähemalt ettekirjutuste osas vangla poolt läbivaatamisele.

5. Vastustaja palub jätta R. Kalda apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Vastustajal ei ole vastuväiteid R. Kalda poolt kaebusest osaliselt loobumisele. ITK-s sisalduvad hinnangud on antud riskihindamisel kogutud faktide analüüsi põhjal, mis ei allu kohtulikule kontrollile ega riku kaebaja õigusi. Kaebajal on kümme kehtivat distsiplinaarkaristust. Ohtlikkus ei tähenda vägivalla kasutamist, vaid võib seisneda ka teiste isikute negatiivses mõjutamises ja passiivses vastuseisus vanglas kehtivatele reeglitele.

26. oktoobril 2012 kinnitatud ITK tõttu on vaidlusalune ITK mõjujõu kaotanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et ringkonnakohtule kaebaja poolt esitatud loobumine nõudest tunnistada ITK õigusvastaseks osas, millega kaebajale tema tahte vastaselt pandi tegevused riskide maandamiseks ja tunnistada kehtetuks või õigusvastaseks 12.06.2012. a ITK-s tehtud otsus, millega kaebaja jäeti edasi tugevdatud järelevalvega osakonda ning teha ettekirjutus kaebaja vanglasisene paigutus uuesti läbi vaadata, tuleb vastu võtta ning selles osas tuleb halduskohtu otsus tühistada ja asja menetlus lõpetada.

7. Kõigepealt annab ringkonnakohus sisulise hinnangu vaidlustatud halduskohtu otsuse osale, millega jäeti rahuldamata kaebaja taotlus tunnistada õigusvastaseks ja lõpetada ning kohustada vastustajat kõrvaldama ITK-st kaebajat solvavad, au ja head nime teotavad ning väärikust alandavad järgmised väited : kuritegelikud hoiakud, kaudne vastuseis õiguskorda, suhtumine ametiisikutesse, domineeriva ja passiivselt agressiivse käitumisviisi kasutamine, teiste inimeste seisukohtade ja oma tegevuse tagajärgede mittemõistmine, suhtlusringkonna kriminaalne taust ja teisi ärakasutav elustiil.

Justiitsministri 14.05.2008. a määruse nr 21 (täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend) § 1 lg 3 p 6 sätestab, et ITK peab sisaldama teavet kinnipeetava isikuomadustest ja käitumisest tulenevate riskide kohta. Juhendi § 3 lg 1 alusel on ITK koostamise aluseks kinnipeetava riskihindamise tulemused. Juhendi § 3 lg 4 kohaselt annab riske hindav ametnik hinnangu asjaoludele, mis soodustavad uue kuriteo toimepanemist või mis viitavad sellele, et isik võib endale ja teistele ohtlik olla, ning analüüsib riskihinnangus kinnipeetava kuritegelikku käitumist, eluaset, tööd ja haridust, majanduslikku toimetulekut, suhteid, sõltuvusainete tarbimist ja probleemkäitumist, tervist ja emotsionaalset seisundit, mõtlemist ja käitumist, hoiakuid ning ohtlikkust.

Kuna eelnevast tulenevalt tuleb riskihindamise analüüsis välja tuua kinnipeetavale omased ohutegurid, siis ei ole tegemist laimu ega kaebaja au teotamisega, vaid riskihindamisel kogutud faktide alusel koostatud analüüsi tulemusel antava hinnanguga, millest lähtutakse ITK tegevuste ja abinõude kavandamisel. Seega ei saa kaebajaga seonduvaid riske käsitlev ITK osa alandada kaebaja au ja väärikust ning rikkuda tema subjektiivseid õigusi. Riigikohtu halduskolleegium on 17.06.2010. a otsuse nr 3-3-1-95-09 p-s 19 märkinud, et ITK ei ole haldusakt, vaid soovitava iseloomuga programmiline dokument ja sellest tulenevalt ei tohiks ühelgi ITK sättel olla vahetut mõju kinnipeetava õigustele ja kohustustele.

ITK-s ette nähtud eesmärkide saavutamiseks vajalikud otsused, millega piiratakse kinnipeetava õigusi, tuleb seetõttu teha eraldi haldusaktiga ja üksnes vastavate haldusaktide alusel võib vangla teha kinnipeetava suhtes koormavaid toiminguid. Järelikult ei ole võimalik juhendile vastava ITK vaidlustamine kohtus, kuna see ei saa iseseisvalt rikkuda kaebaja õigusi. Samuti on Riigikohus lahendis leidnud, et ITK turvalisusriske puudutava osa iseseisev vaidlustamine ei ole üldjuhul võimalik, kuna kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi.

Põhjendatud huvi olemasoluks peab kaebuse esitaja omama isiklikku puutumust vaidlusaluse haldusakti, toimingu või halduslepinguga ning õigusvastasuse tuvastamine peab isiku jaoks olema kasulik, so aitama edaspidi tuvastamiskaebuse esitajat õiguste teostamisel või kaitsmisel. R. Kalda poolt väljatoodud põhjendatud huvi ITK turvalisusriske puudutava osa õigusvastasuse tuvastamiseks ei vasta eeltoodud tingimustele. Riigikohus on viidatud lahendis pidanud võimalikuks ITK vaidlustamist sellises osas üksnes siis, kui kaebaja on koos ITK-ga vaidlustanud ka mõne ITK-s ette nähtud eesmärkide saavutamiseks vajaliku vangla poolt tehtud ja kinnipeetava õigusi piirava otsustuse, mis põhineb ITK-s väljatoodud riskidega seonduvatel andmetel.

Käesoleval juhul sellist olukorda ei esine.

8. Kaebaja on apellatsioonkaebuses vaidlustanud halduskohtu otsust osas, millega halduskohus jättis rahuldamata tema taotluse tunnistada 15.07.2012. a vaide tagastamine õigusvastaseks. Viru Vangla oma 14.08.2012. a otsusega nr 6-12/277-1 tagastas R. Kalda vaide HMS § 79 lg

1 p 1 alusel, kuna kaebajal puudus õigus vaide esitamiseks. Seejuures on vastustaja viidanud Riigikohtu halduskolleegiumi 17.06.2010. a otsuse nr 3-3-1-95-09 p-le 19, mille kohaselt ei ole ITK haldusakt. Kuna vaidemenetluse korras on HMS § 72 alusel võimalik haldusakti, siis on vastustaja kaebaja vaide õigesti tagastanud ja puudub alus sellise tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks. Halduskohus on õigesti leidnud, et kaebajal pole võimalik vaidemenetluse korras nõuda ITK vanglasisest paigutamist konstateerivas osas kehtetuks tunnistamist, enda teise osakonda paigutamist ja ITK-s sisalduvate väljendite kõrvaldamist.

9. Kaebaja on apellatsioonkaebuses halduskohtule ette heitnud ka seda, et halduskohus ei rahuldanud tema kaebust osas, milles ta palus tunnistada õigusvastaseks ITK osas, millega tal ei võimaldatud jätkata hariduse omandamist. Kaebaja põhjendatud huviks on saada talle tekitatud moraalse kahju eest hüvitist. Halduskohus on õigesti leidnud, et 26.10.2012. a koostatud ITK-s on kaebajale ette nähtud võimalus õppimiseks. Seega ei saa praegu vaidlustatud ITK selles osas õigusvastaseks tunnistamine enam täita kaebaja poolt nõude esitamise eesmärgina väidetud preventiivset huvi. Samuti ei saa tuvastamiskaebuse esitamise eesmärgiks olla ka tulevikus esitatav moraalse kahju hüvitamise nõue. Ringkonnakohus leiab, et isiku õppimisvõimaluseta jätmine ei saa tekitada kaebajale moraalset kahju, mille eest on tal võimalik nõuda hüvitist ja tegemist oleks perspektiivitu kahju hüvitamise nõudega. Seega puudub alus apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ka sellel alusel.

10. Kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene Madis Ernits Agu Timmi