3-14-50261/40 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Oliver Kask ja Ruth Plaks Määruse tegemise aeg ja koht 02.09.2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-50261 Haldusasi TS kaebus Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekandekomisjoni 20.12.2013 koosoleku protokolli nr 6-16/2 punkti 6.4 ja Harju maavanema 04.02.2014 vaideotsuse nr 1-1/242-k tühistamise nõuetes Menetlusosalised Kaebaja – TS Vastustajad – Tallinna linn ja Harju Maavalitsus Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 20.06.2014. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus TS apellatsioonkaebus Menetlustoiming Apellatsioonkaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON Tagastada TS apellatsioonkaebus Tallinna Halduskohtu 20. juuni 2014. a otsuse peale haldusasjas nr 3-14-50261 läbivaatamatult selle esitajale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 187 lg 7, § 235 lg 3).

ASJAOLUD

1. TS esitas 05.03.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekandekomisjoni koosoleku 20.12.2013 protokolli nr 6-16/2 p 6.4 ja Harju maavanema 04.02.2014 vaideotsuse nr 1-1/242-k tühistamiseks. TS leidis kaebuses, et toimetulekutoetuse määramise üle otsustamisel KL arvamine tema leibkonda on vale. Kaebaja selgitas, et ta vajab toimetulekutoetust seepärast, et isegi juhul, kui ta kuuluks mõnda leibkonda ja saaks kellegagi koos toetust, ei jätkuks hooldatavale määratud rahast hooldatava vajaduste rahuldamiseks.

2. Tallinna Halduskohus jättis 20.06.2014 otsusega haldusasjas nr 3-14-50261 TS-e kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Kaebaja on vaidlustanud Põhja-Tallinna Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekandekomisjoni 20.12.2013 koosoleku protokolli nr 6-16/2 punkti 6.4, kuid antud protokolliga pole keeldutud

3-14-50261 2(4) toimetulekutoetuse taotluse rahuldamisest, vaid on peetud vajalikuks üksnes välja selgitada, kas kaebaja kasutab KL töövõimetuspensionit tema ülalpidamiseks. Seega ei oma protokoll regulatiivset toimet kaebaja õiguste suhtes ning kaebus selle protokolli tühistamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kuna kaebajale on Põhja-Tallinna Valitsuse otsusega keeldutud toimetulekutoetust määramast ning ilmselt soovis kaebaja vaidlustada seda otsust, kontrollib kohus ühtlasi, kas komisjon on õiguspäraselt jätnud kaebaja toimetulekutoetuse taotluse rahuldamata. Kaebaja on ise toimetulekutoetuse taotluse (tl 35 pöördel-36) lahtris „perekonna liikmed ja nende sissetulekud“ märkinud KL enda perekonna liikmeks. Kuna kaebaja on ise KL oma perekonna liikmeks määranud ning seda ei ole teinud haldusorgan, on Põhja-Tallinna Valitsus õigesti leidnud, et toimetulekutoetuse taotluse lahendamisel tuli arvestada ka KL töövõimetuspensioniga kui leibkonna sissetulekuga. Tõendatud on, et kaebaja ja KL kasutavad saadud raha igakuiselt oma toimetulekuks. Kui kaebaja leiab, et KL pole tema perekonna liige ning KL ei vasta ka SHS §

22 lg 2 nõuetele, siis tulnuks kaebajal toimetulekutoetuse taotlus esitada üksnes enda nimel. Asjas puudub vaidlus, et kui lugeda KL töövõimetuspension leibkonna sissetulekuks, siis kaebaja ja KL sissetulek, millest on maha arvatud eluasemekulud, kokku ületab toimetulekupiiri (tl 41).

3. TS esitas 30.06.2014 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse järgnevate nõuetega:

1. nõuda välja Tallinna Halduskohtult, Harju maavanemalt ja Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekandekomisjoni poolt ettekirjutuse tulemusena KL-le tagastatud (4 kalendrikuu november, detsember, jaanuar, veebruar) 1200 eurot, mille tulemusena tal puudus infosulu tõttu teave, kas tal on õigus KL-le eraldatud toetuse eest talle ravimeid osta või mitte, kuna ei olnud vastust Tallinna Halduskohtult, mida peaks KL toetusega tegema ning kas tal on õigus seda raha kasutada või mitte;

2. nõuda välja Harju maavanemalt ja Põhja-Tallinna Linnaosa valitsuse sotsiaalhoolekandekomisjonilt kohtukulud. Kaebaja on kogunud ja koostanud dokumente, teinud kulutusi transpordile nüüd kokku juba 4 kalendrikuu eest kogusummas 1200 eurot;

3. kaebaja soovib, et Põhja-Tallinna Linnaosa valitsuse sotsiaalhoolekandekomisjon ja Harju maavanem korvaksid tekkinud kahju, mis tekkis korteri kommunaalkulude maksmisel toimetulekutoetusest keeldumise tulemusena ja mille tegelik mõju on arvatavasti kodutuks jäämine. Kaebaja soovib kahju hüvitamiseks 75 000 eurot, et osta samaväärne korter, mille kasutusõigusega kasutaja ta on;

4. lisaks soovib ta Tallinna Halduskohtult saada KL-le tekitatud tervisliku kahju hüvitamist, ühtlasi soovib ta end KL esindajaks määrata;

5. kaebaja soovib Tallinna Ringkonnakohtusse edasi kaevata muud vaidlustavad asjaolud, mida ei saa menetleda Tallinna Halduskohtus vastavalt tema kaebusele antud haldusasjas.

Koos kaebusega esitati menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja riigi õigusabi taotlus halduskohtumenetluses esindaja määramiseks.

4. Tallinna Ringkonnakohus jättis 02.07.2014 määrusega apellatsioonkaebuse käiguta ja andis 15-päevase tähtaja riigi õigusabi taotluse esitaja ja temaga koos elavate perekonnaliikmete majanduslikku seisu tõendavate dokumentide ringkonnakohtule esitamiseks.

3-14-50261 3(4)

5. TS esitas 31.07.2014 kohtule vastuse, milles on täiendatud apellatsioonkaebuse nõudeid järgmiselt:

1. kuna tal puudub ülevaade täpsemast olukorrast ning ka nõustamisvõimalus, siis leiab kaebaja, et 4 miljonit eurot Tallinna Halduskohtu tegevusetuse tõttu hooldatavale raske maksakahjustuse ja psüühikahäire tekitamise näol on selline summa, millest mõneks ajaks peaks piisama;

2. Tallinna Halduskohtu istungite venitamise tõttu on tal võimatu olnud ka ettevõtlusega tegeleda (kuigi tööturul oleks tal olnud võimalik osaleda, kuna tööl on kõik juba organiseeritud ja jääb ainult palk välja võtta), mille tõttu on ta jäänud praktiliselt kodutuks ning tal puudub võimalus muid rahalisi vahendeid hankida. Seega soovib ta uue eluaseme ostmiseks kahjutasu 75 000 eurot, mis vastab MTÜ Abikeskuse Haritlaste ja Spetsialistide Koda poolt tema kasutusõiguses olnud kinnisvara väärtusele samasuguses rajoonis sama suurusega elamispinnale, et kaebaja saaks taastada toimetulekutaotlusele eelneva olukorra. Ühtlasi loobus apellant riigi õigusabi taotlemisest ja avaldas soovi enda riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. HKMS § 187 lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus pärast apellatsioonkaebuse saamist määrusega selle menetlusse võtmise või sellest keeldumise. Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioonkaebust ei saa menetlusse võtta ja see tuleb tagastada. HKMS § 187 lg-st 2 tulenevalt tagastatakse apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral see määrusega läbivaatamatult ning loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud. Apellatsioonkaebuse tagastamise määruse kättetoimetamisega tagastab ringkonnakohus apellandile ka apellatsioonkaebuse koos lisadega (HKMS § 187 lg 6).

7. Apellatsioonkaebuses ja 31.07.2014 vastuses esitatud nõuded võib põhimõtteliselt jagada kaheks: halduskohtu otsuse tühistamise nõue ja täiendavad kahju hüvitamise nõuded.

8. Ringkonnakohus on seisukohal, et TS-e apellatsioonkaebus tuleb HKMS § 187 lg 3 p 5 alusel halduskohtu otsuse tühistamise nõude osas tagastada, sest apellandi esitatud väidete õigsust eeldades ei saaks apellatsioonkaebust ilmselgelt rahuldada. TS-e apellatsioonkaebusest selgub, et kaebaja poleks Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekandekomisjoni 20.12.2013 protokolli nr 6-16/2 ja Harju maavanema 04.02.2014 vaideotsust n 1-1-242-k vaidlustanud, kui oleks omanud piisavalt teadmisi toimetulekutoetuse määramise alustest. Kaebaja on apellatsioonkaebuses lisaks selgitanud, et kui talle oleks advokatuuri poolt määratud advokaat eelmisel halduskohtu eelistungil seletanud ja kirjalikult vastanud, millistel asjaoludel on võimalik toimetulekutoetust saada, siis oleks jäänud hooldatavale KL-le tekkimata tervisekahjustus ning ta oleks vaidlustanud hoopis ühe teise haldusasja muude asjaolude ilmsiks tulemisel, kui talle lõpetati töötu toetuse maksmine alates veebruarist 2014. Kaebaja on märkinud, et üks advokaat soovitas tal KL sisse kirjutada XXXXX XX-X elamispinnale. Eeltoodu ei mõjuta asja lahendamise lõpptulemust. Toimetulekutoetuse taotluses on kaebaja näidanud KL leibkonna liikmena, kuid KL töövõimetuspensioni pole sissetulekute hulgas näidanud. Faktilist kooselu kinnitab ka Kristiine Linnaosa Valitsuse 04.03.2014 kodukülastusakt (tl 79-80). Kuna kaebaja pole apellatsioonkaebuses vaidlustanud, et KL tema leibkonna liige on ning asja lahendamisel ei oma tähtsust, kes soovitas KL sisse kirjutada või andis nõu vaidluse algatamisel, ei saaks apellatsioonkaebuse läbivaatamisel teha teistsugust otsust kui halduskohus juba teinud on. Ringkonnakohtu hinnangul soovib kaebaja antud apellatsioonkaebusega pigem uusi nõudeid esitada, mis ei ole aga HKMS § 187 lg 3 p 7 ja § 182 lg 3 kohaselt lubatud.

3-14-50261 4(4)

9. HKMS § 182 lg 3 kohaselt ei saa ringkonnakohtus esitada nõudeid, mida esimese astme kohtus ei esitatud. HKMS § 187 lg 3 p 7 kohaselt tagastatakse apellatsioonkaebus, kui see ei vasta HKMS § 182 nõuetele. TS-e 05.03.2014 esitatud kaebusest ja Tallinna Halduskohtu 20.06.2014 määrusest nähtuvalt ei ole kaebaja viidanud ja kohus menetlenud kaebaja nõudeid kahju hüvitamiseks, mis on toodud 30.06.2014 esitatud apellatsioonkaebuses ja 31.07.2014 vastuses. Seetõttu ei saa selliseid nõudeid esitada ka halduskohtu otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuses. Apellatsioonkaebus tuleb nende nõuete osas HKMS § 187 lg 3 p 7 ja § 182 lg

3 alusel tagastada. Kaebaja ei ole antud apellatsioonkaebuse tagastamise määrusega kaotanud õigust esitada nimetatud kahju hüvitamise nõuded halduskohtule eraldiseisva kaebusena. 10. Kuna apellatsioonkaebus tervikuna tuleb eeltoodud põhjustel HKMS § 187 lg 3 p 5, §

187 lg 3 p 7 ja § 182 lg 3 läbivaatamatult tagastada, puudub vajadus hinnata TS-e menetlusabi ja riigi õigusabi taotlust.

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/ Viive Ligi /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks