2-13-32189/37 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja Määruse tegemise aeg ja koht

2. september 2014, Tartu Tsiviilasja number 2-13-32189 Tsiviilasi I.S. i hagi S.S. vastu abielu lahutamiseks Tsiviilasja hind 3500 eurot Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 8. juuli 2014 otsus (otsusel ekslikult kuupäev 8. juuli 2013) Menetluse alus ringkonnakohtus S.S. apellatsioonkaebus Menetlusosalised Apellant (kostja): S.S. (ik: XXX) Vastustaja (hageja): I.S. (ik: XXX), esindaja Maksim Fedotov Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Keelduda menetlusse võtmast S.S. apellatsioonkaebust Viru Maakohtu 8. juuli 2014 otsuse peale (otsusel ekslikult kuupäev 8. juuli 2013) ja tagastada apellatsioonkaebus S.S. le.

Edasikaebamise kord

2 Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. I.S. esitas 02.07.2013 maakohtusse S.S. vastu hagi abielu lahutamiseks. Viru Maakohus rahuldas 08.07.2014 otsusega (otsusel ekslikult kuupäev 08.07.2013) hagi ja lahutas poolte abielu. Menetluskulud jäeti poolte endi kanda.

S. S esitas 21.07.2014 ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse maakohtu 08.07.2014 otsuse peale, paludes abielu mitte lahutada kuni vara jagamise küsimuse selgumiseni ja selle lahendamiseni.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

2. Ringkonnakohus leiab, et S. S apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel keelduda.

3. Ringkonnakohus jättis 01.08.2014 määrusega apellatsioonkaebuse käiguta ning määras apellandile tähtaja 21 päeva määruse kättetoimetamisest apellatsioonkaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks: apellandil (kostjal) tuli esitada apellatsioonkaebuses sisulised põhjendused vaidlustatavale kohtuotsusele ja tasuda riigilõiv 100 eurot. Ringkonnakohus selgitas, et perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 2 kohaselt lahutatakse abielu kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 67 lg 1 järgi võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Apellandil tuli esitada apellatsioonkaebuses sisulised põhjendused vaidlustatavale kohtuotsusele ning märkida: 1) millist õigusnormi on esimese astme kohus oma otsuses või otsuse tegemisel rikkunud või missuguse asjaolu on esimese astme kohus ebaõigesti või ebapiisavalt tuvastanud; 2) millest tuleneb õigusnormi rikkumine või asjaolu ebaõige või ebapiisav tuvastamine; 3) viide tõenditele, millega apellant soovib iga faktiväidet tõendada (TsMS § 633 lg 2 p 3, lg 3). Apellant sai ringkonnakohtu määruse kätte isiklikult allkirja vastu 05.08.2014, seega möödus puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaeg 26.08.2014. Apellant tasus 24.08.2014 riigilõivu 100 eurot. Apellatsioonkaebuse põhjendusi apellant määratud tähtaja jooksul ei täiendanud. 01.09.2014 ringkonnakohtusse saabunud kirjas kordab apellant sisuliselt juba apellatsioonkaebuses esitatut. Ringkonnakohus oli 01.08.2014 määruses apellanti hoiatanud, et kui apellant jätab tähtajaks puudused kõrvaldamata, keeldub ringkonnakohus apellatsioonkaebust menetlusse võtmast (TsMS § 3401 lg 2).

3

4. TsMS § 637 lg 1 p 6 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. TsMS § 631 lg 1 järgi võib apellatsioonkaebuses tugineda üksnes väitele, et esimese astme kohtu otsus põhineb õigusnormi rikkumisel või et apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt tuleks teha esimese astme kohtu otsusest erinev otsus. Vaidlustatud maakohtu otsusega lahutati poolte abielu ilma ühisvara jagamata, kuna ei hageja ega kostja maakohtus vastavat taotlust ei esitanud. Kostja apellatsioonkaebuses (ja ka 01.09.2014 kirjas ning maakohtu menetluses kohtuistungitel) esitatud väidete kohaselt ei nõustu kostja abielu lahutamisega põhjusel, et poolte ühisvara on jagamata ja kostja arvates ei ole tal pärast abielu lahutamist enam võimalik hagejaga vara jagamise suhtes kokkuleppele jõuda. Ringkonnakohus leiab, et kostja apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saa kaebust ilmselt rahuldada, millest tulenevalt esineb asjas TsMS § 637 lg 1 p-s 6 sätestatud alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumiseks. Apellant ei ole viidanud maakohtu poolsetele rikkumistele, mis võimaldaksid kohtuotsuse abielu lahutamise osas tühistada. Apellant ei ole vaidlustanud maakohtu tuvastatud asjaolu, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ja pooled kooselu ei taasta. Eeltoodu on seadusest tulenevalt aluseks abielu lahutamisele. Apellandi taotlus abielu mitte lahutada kuni vara jagamise küsimuse selgumiseni ja selle lahendamiseni, s.o sisuliselt lükata abielu lahutamine edasi määramata ajaks, ei põhine seadusel. Kui apellant soovib ühisvara jagada ja pooled omavahel kohtuväliselt kokkuleppele ei jõua, on vastavate nõuetega hagi võimalik esitada maakohtule iseseisva tsiviilasjana. Eeltoodut on ka maakohus oma otsuses õigesti selgitanud.

5. Lähtudes eeltoodust keeldub ringkonnakohus TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel apellatsioonkaebust menetlusse võtmast. Apellatsioonkaebus tagastatakse TsMS § 638 lg 4 alusel ning TsMS § 638 lg 10 kohaselt loetakse, et kaebust ei ole esitatud. Apellandil on TsMS § 150 lg 1 p 2 järgi õigus nõuda tasutud riigilõivu tagastamist. TsMS § 150 lg 6 kohaselt lõpeb riigilõivu tagastamise nõue kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja