3-14-50321/14 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Lea Kuuse

Otsuse tegemise aeg ja koht

1.september 2014, Tallinn

Haldusasja number

3-14-50321

Haldusasi

AS Miiduranna Sadam kaebus Maksuja Tolliameti 05.02.2014 maksuteate nr 341830 osaliseks tühistamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Asja läbivaatamine

Kaebaja – AS Miiduranna Sadam, registrikood 10031970, volitatud esindaja vandeadvokaadi vanemabi Kelli Ristal Vastustaja – Maksuja Tolliamet, volitatud esindaja Marika Salmistu Kolmas isik – Viimsi vald, volitatud esindaja Gunnar Kender

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates (HKMS § 180 lg 1, § 181 lg 1). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

I ASJAOLUD

1. 05.02.2014 väljastas Maksuja Tolliamet (edaspidi MTA) AS-ile Miiduranna Sadam maksuteate 2014. aasta maamaksu kohta nr 341830, mille lisa kohaselt on AS-il Miiduranna Sadam maamaksukohustus kinnistu asukohaga Laineharja tee 1 eest 285,57 eurot, Laineharja tee 3 eest 289,37 eurot, Tuulekivi tee 1A eest 245,86 eurot, Madise tee 2 eest 405,08 eurot, Madise tee 4 eest 374,68 eurot ja Madise tee 5 eest 182,78 eurot. Maksuteate lisa kohaselt on nimetatud maamaksu summad saadud Viimsi Vallavolikogu 21.01.2014 määrusega nr 1 kehtestatud 1,9% maamaksumäära ja Vabariigi Valitsuse 22.05.2001 määrusega nr 179 kehtestatud korras keskkonnaministri 30.11.2001 määrusega nr 50 kinnitatud maa korralise hindamise tulemuste põhjal arvutatud maa maksustamishinna korrutamisel. Ühtlasi on maksuteate lisa kohaselt AS-il Miiduranna Sadam maamaksukohustus kinnistu asukohaga Miiduranna tee 53 eest 2033,50 eurot, Miiduranna tee 55 eest 1234,25 eurot, Kaiotsa eest 1129,25 eurot, Tuulekivi tee 11 eest 1664,25 eurot, Tuulekivi tee 9 eest 11423,25 eurot ja Miiduranna tee 45 eest 13546,25 eurot. Nimetatud maamaksu summad on saadud Viimsi Vallavolikogu 21.01.2014 määrusega nr 1 kehtestatud 2,5% maamaksumäära ja Vabariigi Valitsuse 22.05.2001 määrusega nr 179 kehtestatud korras keskkonnaministri 30.11.2001 määrusega nr 50 kinnitatud maa korralise hindamise tulemuste põhjal arvutatud maa maksustamishinna korrutamisel.

2.14.03.2014 esitas AS Miiduranna Sadam Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 05.02.2014 maksuteate nr 341830 tühistamiseks osas, mis puudutab maamaksu tasumise kohustust AS-i Miiduranna Sadam omandis olevate Miiduranna tee 53, Miiduranna tee 55, Kaiotsa, Tuulekivi tee 11, Tuulekivi tee 9 ja Miiduranna tee 45 kinnistute osas 2,5% maamaksumäära alusel.

II KAEBUSE PÕHJENDUSED

3.Kaebuse esitaja palub tühistada MTA 05.02.2014 maksuteate nr 34830 osas, milles see näeb ette, et kaebaja omandis olevatele tootmismaa sihtotstarbega kinnistutele on maamaksu määramise aluseks võetud 2,5% maamaksumäär. Viimsi Vallavolikogu 21.01.2014 määruse § 1 lg 2, mis kehtestas ärimaa ja tootmismaa sihtotstarvetele maksumääraks 2,5% maa maksustamishinnast aastas on vastuolus Põhiseadusega mitmel erineval alusel. Samuti leiab kaebaja, et põhiseadusega vastuolus on ka MaaMS § 5 lg 1, mis annab kohaliku omavalitsuse volikogule pädevuse muuta maamaksumäärasid sisuliselt tagasiulatuvalt ning ilma etteteatamistähtajata. Viimsi Vallavolikogu 21.01.2014 määrust nr 1 ei ole võimalik halduskohus eraldiseisvalt vaidlustada, sest tegemist on õigustloova aktiga, vaidlustab kaebaja maksuteate ja palub jätta kohaldamata norm, millega on määratud Viimsi valla haldusterritooriumil ärimaa ja tootmismaa sihtotstarvetele maksumääraks 2,5% maa maksustamishinnast aastas. 21.01.2014 Viimsi vallavolikogu poolt vastu võetud määruse alusel tõusis alates 1.01.2014, s.o. tagasiulatuvalt ärimaa ja tootmismaa sihtotstarvete maksumäär 1,9%-lt 2,5%-ni. Kaebuse väitel maksis kaebaja tootmismaa sihtotstarbega kinnistute eest 2013.aastal maamaksu 23 582, 67 eurot , 2014.a. on aga summaks 31 030, 75 eurot. Kaebuse väitel riivab sellises ulatuses maamaksu tõstmine ilma etteteatamistähtajata kaebaja õigusärast ootust, PS § 113 tulenevalt ei saa kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestada makes ja neid tõsta meelevaldselt.

4.Maksumäära muutmisel peab kohalik omavalitsus arvestama kaalutlusõiguse rakendamisel kehtivate põhimõtetega. Viidatud määruse seletuskirjas ei ole adekvaatseid põhjendusi, miks peaks tõstma maamaksumäära tootmisja ärimaa osas maksimummäärani. Viimsi vallavolikogu põhjendab maamaksumäära tõstmist sellega, et kuivõrd 2013.a. jõustunud maamaksuseadus vabastas teatud juhtudel maa kasutaja maamaksu tasumisest ühelt hoonestatud elamumaa või maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksuselt ja seetõttu laekub valla eelarvesse vähem maamaksu, tuleb tootmismaa ja äraimaa omanikel nimetatud puudujääk kinni maksta.

Kaebuse väitel on see seisukoht eksitav, sest kohaliku omavalitsuse üksustele laekuva tulumaksu määra tõstmise tulemusel neile laekuv tulu katab maamaksu laekumise vähenemise. Samuti leiab kaebaja, et selgitus, mille kohaselt ei ole maksimaalne maksumäär ühes hinnatsoonis enam põhjendatud, sest lisaks Muuga sadama piirkonnale on Viimsi valla territooriumil mitmeid suuri ärija tootmisettevõtteid, kelle tegutsemise tulemusel on ohustatud keskkond ja häiritud piirkondlik elukeskkond, mistõttu üle kogu Viimsi valla haldusterritooriumi tuleb kehtestada ärija tootmismaa sihtotstarvtele maksimaalne võimalik maksumäär.

5.Viimsi Vallavolikogu 21.01.2014 määruse § 1 lõikega 2 piiratakse ebaproportsionaalselt Põhiseaduse § 12 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtet ja § 31 sätestatud ettevõtlusvabadust, mistõttu on osundatud säte põhiseadusevastane Põhiseaduse § 11 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega. Käsitletava määruse § 1 lg-ga 2 kehtestatud maksimaalne maksumäär 2,5% rikub kaebaja subjektiivseid õigusi, sest paneb kaebaja halvemasse olukorda võrreldes isikutega, kes tegelevad Viimsi vallas tootmisega või ärilise tegevusega, kuid kelle kinnistu maa sihtotstarve ei ole tootmismaa, vaid on sihtotstarbega, millele kohaldub madalam maksumäär.

Eeltoodu soodustab ka ebavõrdset konkurentsi. Viimsi vallavolikogu 21.01.2014 määruse § 1 lg 2 on vastuolus Põhiseaduse § 12 tuleneva võrdse kohtlemise põhimõttega, sest kohtleb põhjendamatult ebavõrdselt isikuid, kelle omandis oleva maa sihtotstarve on kooskõlas nimetatud kinnistul toimuva tegevusega võrreldes isikutega, kes teostavad tootmistegevust või äritegevust maaüksusel, mille sihtotstarve ei ole vastavuses seal toimuva tegevusega.Kaebuse esitaja märgib, et ei saa nõustuda olukorraga, kus kohalik omavalitsus ei suuda täita oma haldusülesandeid korrektselt ja soodustab seeläbi ebaseaduslikku tegevust ja ebavõrdset konkurentsi oma territooriumil ning hakkab seaduskuulekaid isikuid suuremas määras maksudega koormama.

Kaebaja märgib, et Viimsi valla haldusterritooriumil on hulganisti kinnistuid, millel toimuv tegevus ei ole maa sihtotstarbega kooskõlas ja millest on vallavolikogu teadlik. Kaebaja loetleb oma väite kinnituseks selliseid kinnistuid, samuti viitab Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määruse nr 155 § 2 lg 1 ja maakatastriseaduse § 18 lg –le 4 ning osundab maakatastriseadusest tulenevale kohaliku omavalitsuse kohustusele katastriüksusele uue sihtotstarbe määramiseks, kui sellel katastriüksusel ehitatavale või olemasolevale ehitisele väljastatakse ehitusluba või kasutusluba, mis olemasolevale maa sihtostarbele ei vasta.

Aga samuti maakatastriseaduse § 18 lg-le 2 , millest tulenevalt määrab kohalik omavalitsus detailplaneeringu koostamise kohustuse korral katastriüksuse sihtotstarbe kehtestatud detailplaneeringu alusel.Seega kokkuvõtlikult leiab kaebaja, et enne maamaksumäära tõstmist peaks vald tegema toimingud selleks, et saada juba olemasolev maamaks kätte isikutelt, kes on kohustatud seda tasuma ja mitte tegema neile põhjendamatuid maksusoodustusi ega diskrimineerima maamaksumäära tõstmisega isikuid, kelle tegevus on seadusega kooskõlas. Seega oli Viimsi vallavolikogul võimalus saavutada taotletav eesmärk ka ärija tootmismaa omanikke vähem koormaval viisil.

6.Lisaks on kaebuse väitel Viimsi vallavolikogu rikkunud õigust heale haldusele ja õiguskindluse põhimõtet, sest määrust rakendatakse tagasiulatuvalt. Kaebaja märgib, et õiguskindluse põhimõte väljendab eeldust, et seaduse regulatsioonile allutatud isikud peavad teadma seaduse sisu, et enda käitumist vastavalt sellele planeerida. Äriühingute majandusaasta algab reeglina 01.01.ja lõppeb 31.12.Käsitletava õigusakti vastuvõtmine on toimunud eelarveaasta sees, kus isikul on majandusaastaks juba prognoosid ja eelarved paika pandud. Kaebuse väitel peaks õigusriigi põhimõtted , millega on näiteks tagatud kohalikule omavalitsusele kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse §-ga 25 tagatud õiguskindlus kehtima kõigi suhtes,

III VASTUSTAJA SEISUKOHAD

7.Vastustaja kaebust ei tunnista ja esitab selle kohta oma vastuväited. Sealjuures märgib vastustaja, et ta ei ole pädev esitama seisukohti Viimsi Vallavolikogu tegemistele, millest koosneb enamus esitatud kaebusest ja tuleneb ka kaebuse eesmärgist.

8.Kaebajal oli õigus pöörduda Viimsi Vallavolikogu 21.01.2014 määruse nr 1 Eesti Vabariigi põhiseadusele ja seadustele vastavuse kontrollimiseks õiguskantsleri poole, kuna viimane tulenevalt KOKS § 66 lg-st 3 teostab sellist järelevalvet.

9.Maamaks arvutatakse kohalikust omavalitsusest saadud andmete põhjal. Käsitletaval juhul on määrus kehtestatud 31.jaanuariks ja maksumäärad ei välju MaaMS § 5 lg

1 piirest. MaaMS § 5 lg 1 tuleneb seaduslik õigus rakendada muudetud maksumäära maksustamisaasta algusest. MaaMS § 5 lg 2 annab kohaliku omavalitsusüksuse volikogule õiguse kehtestada maamaksumäärad diferentseeritult maa hinnatsoonide ja /või katastriüksuse sihtotstarvete liikide kaupa MaaMS § 5 lg 1 nimetatud vahemikus.Võrdse kohtlemise rikkumisega oleks tegemist juhul, kui kaebajale oleks määratud 2,5 % maksumäär ning teistele tootmismaa omanikele mitte. Kaebuse väited kaebuse p.des2.8 kuni 2.12 ei anna alust kaebajale koostatud maksuteate tühistamiseks, kaebajal on õigus pöörduda Viimsi Vallavalitsuse poole. Viimsi Vallavolikogu edastas määruse maksuja Tolliametile 23.01.2014, seega kooskõlas MaaMS § 5 lg-ga 3. Seega on maamaksu määramine uute maksumäärade alusel alates 2014.a. jaanuarist MaaMS § 5 lg-tega 1-3 kooskõlas.

Määrus on Viimsi Vallavalitsuse poolt kehtestatud MaaMS § 5 lg-te 1 ja 2 ning 11 lg 4 alusel.

Eeltoodu põhjal leiab kaebaja, et määrus ei ole vastuolus Põhiseadusega ning Põhiseadusega ei ole vastuolus ka MaaMS § 5 lg 1.

IV KOLMANDA ISIKU SEISUKOHAD

10.Kolmanda isikuna kaasatud Viimsi vald vaidleb kaebusele vastu ning leiab, et vaidlustatud maksuteade põhineb kehtival ja õiguspärasel maamaksumäärusel ja kaebuse rahuldamiseks alus puudub.

11.Sisuliselt soovib kaebaja MTA maksuteate vaidlustamise kaudu vaidlustada Viimsi Vallavolikogu 21.01.2014 määruse nr 1 “Maamaksumäära kehtestamine” õiguspärasust. Kaebaja väitega, et määrust kui õigustloovat akti vaidlustada ei saa, kolmas isik ei nõustu ning viitega Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 4 lg 1 märgib, et igal isikul, kes leiab, et õigustloov akt on vastuolus põhiseadusega ja rikub tema õigusi, on võimalus pöörduda näiteks õiguskantsleri poole, kes omakorda saab alusel olemasolul esitada taotluse Riigikohtule.

12.Maamaksumäärus ei ole vastuolus Põhiseadusega ja ei soodusta ebavõrdset konkurentsi, sest maamaksumäär 2,5% on kehtestatud kõikidele ärija tootmismaa sihtotstarbega katastriüksustele Viimsi valla territooriumil. Samadel põhjustel ei ole tegemist ka võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisega. Viimsi vald on teadlik kinnistutest, millel toimuv tegevus kooskõlas sihtotstarvetega ei ole ja sihtotstarvete maa tegeliku kasutusotstarbega vastavusse viimisega vallavalitsuse maaja planeerimisamet tegeleb, osaliselt protsess veel käib. Maamaksumääruse § 1 sätestab maksumäärad ühtsetel alustel sõltumata asjaolust, kes on kinnistu omanik.

Maamaksumäärus vastab õigusaktidest tulenevatele nõuetele, mistõttu ta on õiguspärane(HMS § 89 lg 1) ja kehtiv. Volitusnorm määruse vastuvõtmiseks tuleneb MaaMS § 5 lg 1.

13.Lisaks märgib kolmas isik, et MaaMS § 5 lg 1 kehtib alates 01.01.2002 ning veidi teises sõnastuses juba alates 01.01.2011, seega ei ole tegemist äsja kehtestatud seadusemuudatusega.

Viimaks on kolmas isik selgitanud, et maamaksumääruse eelnõu läbis Viimsi Vallavolikogus kaks lugemist: 10.12.2013 istungil ja 21.01.2014 istungil, volikogu istungid on avalikud, istungite päevakorrad on eelnevalt avalikustatud ka valla kodulehel.

V KOHTU PÕHJENDUSED

14.Kaebuse esitaja peab MTA 05.02.2014 maksuteadet nr 341830 õigusvastaseks ja tema põhiseaduslikke õigusi rikkuvaks põhjendusel, et vaidlustatud maamaksuteade tugineb kahele põhiseadusega vastuolus olevale õigusaktile – MaaMS (§ 5 lg 1 ) ja Viiimsi Vallavolikogu määruse nr 1 “Maamaksumäära kehtestamine” § 1 lg 2, millega kehtestati ärimaa ja tootmismaa sihtotstarvetele 2,5% maa maksustamishinnast aastas.

Põhiseaduse § 113 sätestab, et riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse maksed sätestab seadus. MKS § 2 kohaselt on maks seadusega või seaduse alusel vallavõi linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. MKS § 4 lg 1 kohaselt on maksuseadus seadus, millega sätestatakse maks. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et maksumaksjal on kohustus maksta ainult seadustega ettenähtud riiklikke ja kohalikke makse maksuseadustes ning vallavõi linnavolikogu määrustes sätestatud määrades ja korras.MaaMS § 1 lg 1 kohaselt on maamaks maa maksustamishinnast lähtuv maks. Kohalikule omavalitsusele on jäetud maamaksumäära kehtestamisel kaalutlusruum , nähes MaaMS § 5 lg-s 1 maksumäära ülemja alampiiri. Seega tekib maksukohustus osundatud sättes ette nähtud vahemikus - 0,1 kuni 2,5 protsenti maa maksustamishinnast vahetult seaduse alusel. Maamaksu kasutamiseks ei ole ette nähtud kindlat otstarvet, vaid tegemist on kohaliku omavalitsuse eelarvesse laekuva ühe põhilise tuluga lisaks tulumaksule, mille arvelt kohalik omavalitsus täidab temale pandud kohustusi. Kaalutlusõiguse olemasolu ei tähenda, et kohalik omavalitsus peaks esitama vastavad arvestused, tõendamaks, et maamaksumäära tõstmist oli vaja ning et omavalitsusel ei olnud seda võimalik täita muude laekumiste arvelt. Maksumäära tõstmist ei saa pidada meelevaldseks, vastavad põhjendused nähtuvad Viimsi vallavolikogu 21.01.2014 määruse seletuskirjast.

15.Kohus ei pea põhjendatuks kaebuse väidet PS § 12 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtte ja § 31 sätestatud ettevõtlusvabaduse ebaproportsionaalsest piiramisest. Kaebuse arutlus selle üle, et maamaksumäära tõstmine on õigustatud alles siis, kui kõikidel kinnistutel on viidud läbi järelevalvemenetlus ja kõikidel kinnistutel toimuv tegevus on vastavuses nende kinnistute sihtotstarbega, ei ole käesoleval juhul asjakohane. Kaebuse vastav argumentatsioon ei anna alust väita määruse nr 1 põhiseadusevastasust, sest kõikidele ärija tootmismaa sihtotstarvetele on selle määrusega kehtestatud ühesugune maksumäär. Eeltoodust tulenevalt puudub ka alus väita ebavõrdse kohtlemisega konkurentsieelise andmist vastuolus PS § 12 ja 31 nende koosmõjus. Kuivõrd kohus ei ole tuvastanud kõikidele ärija tootmismaa sihtotstarbega katastriüksustele Viimsi valla territooriumil maamaksumäära 2,5 % kehtestamisega ebavõrdset kohtlemist, puudub ka alus väita vaidlustatud määruse § 1 lg-ga 2 kaebaja diskrimineerimist.

16.MaaMS § 5 lg 1 kohaselt kehtestab maksumäära, mis peab jääma 0,1 kuni 2,5 % vahele, kohaliku omavalitsusüksuse volikogu hiljemalt maksustamisaasta 31.jaanuariks. Muudetud maksumäära rakendatakse maksustamisaasta algusest. MaaMS § 5 lg 3 sätestab, et maksumäärade muutmise korral esitab kohalik omavalitsus volikogu muudetud maamaksumäärad Maksuja Tolliametile hiljemalt maksustamisaasta 1. veebruariks. Kui nimetatud tähtpäevaks ei ole muudetud maksumäärasid Maksuja Tolliametile esitatud, arvutatakse maamaks eelmisel aastal kehtinud määrade järgi. Maamaksumäärad avaldatakse Maksuja Tolliameti veebilehel. Seega lubab MaaMS maamaksumäärade muutmise korral esitada maamaksumäärad maksuhaldurile hiljemalt 1.veebruariks ning muudetud maksumäära rakendatakse maksustamisaasta algusest. Käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et Viimsi Vallavolikogu edastas määruse Maksuja Tolliametile 23.01.2014.a. Kaebuse esitaja ei saa eeldada, et maamaksumäär jääb püsima endises suuruses ning seda ei muudeta või seda tohi muuta , kus maamaksumäära muutmine on sätestatud seaduses ja on ka kehtestatud tähtaeg, milliseks peab olema kohaliku omavalitsuse volikogu esitanud Maksuja Tolliametile andmed maamaksumäära kohta ning nagu kohus on eespool märkinud, on sätestatud ka maksumäära ülemja alampiir. Samuti peab kohus siinkohal oluliseks esile tuua, et MaaMS § 7 lg 1 kohaselt kuni 64-eurone maamaks mis tahes kohaliku omavalitsuse üksuses asuvalt maalt tasutakse 31. märtsiks. Maamaksust, mis ületab 64 eurot, tasutakse 31. märtsiks vähemalt pool, kuid mitte vähem kui 64 eurot. Ülejäänud osa maamaksust tasutakse hiljemalt

1. oktoobriks. Seega on kaebuse esitajal esimese makse tegemiseni aega , lähtudes kaebuse andmeist, et Maksuja Tolliameti 05.02.2014 maksuteatega oli kaebajal võimalik tutvuda alates 13.02.2014 edastatud teate saamisest, enam kui 1,5 kuu jooksul. Kaebuse väitel maksis kaebaja tootmismaa sihtotstarbega kinnistute eest 2013.aastal maamaksu 23 582, 67 eurot , 2014.a. on aga summaks 31 030, 75 eurot.Seega tuleb kaebajal kõnealuste kinnistute eest tasuda 2014.a. maamaksu rohkem 7 448, 08 eurot, mis arvestades samas maamaksu tasumist osadena, ei anna alust väita maksumäära tõstmist niivõrd radikaalselt, mis tingiks selle tunnistamise põhiseadusega vastuolus olevaks etteteatamistähtaja puudumise tõttu. Siijuures märgib kohus, et kaebaja ei ole esitanud vastuväiteid Viimsi valla kirjalikes seisukohtades toodule, mille kohaselt läbis maamaksumääruse eelnõu lugemine kaks lugemist – 10.12.2013, 21.01.2014, sealjuures on istungite päevakorrad avalikustatud valla kodulehel. Kohus ei nõustu kaebajaga ka selles, et MaaMS § 5 lg 1 on vastuolus õiguskindlusse põhimõttega.Käsitletavas sättes on selgelt märgitud, et maamaksumäära kehtestab kohaliku omavalitsusüksuse volikogu hiljemalt maksustamisaasta 31. jaanuariks. Käsitletava paragrahvi järgnevatest sätetest tuleneb, et kohaliku omavalitsusüksuse volikogu võib maamaksumäära kehtestada diferentseeritult maa hinnatsoonide ja/või katastriüksuse sihtotstarvete liikide kaupa käesoleva paragrahvi 1. lõikes või käesoleva seaduse paragrahvi 11 4. lõikes nimetatud vahemikus ( lg 2), Maksumäärade muutmise korral esitab kohalik omavalitsus volikogu muudetud maamaksumäärad Maksuja Tolliametile hiljemalt maksustamisaasta 1. veebruariks. Kui nimetatud tähtpäevaks ei ole muudetud maksumäärasid Maksuja Tolliametile esitatud, arvutatakse maamaks eelmisel aastal kehtinud määrade järgi. Maamaksumäärad avaldatakse Maksuja Tolliameti veebilehel. Muudetud maksumäära rakendatakse maksustamisaasta algusest.

17.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et alus kaebuse rahuldamiseks puudub, sest MaaMS § 5 lg 1 ja Viimsi Vallavolikogu 21.01.2014 määruse nr 1 § 1 lg 2 on kooskõlas Põhiseadusega.

18.Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 8 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Käesoleval juhul on otsus tehtud kaebaja kahjuks. HKMS § 109 lg 1 kohaselt esitatakse kirjalikus menetluses menetluskulude väljamõistmiseks kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kohus andis menetlusosalistele tähtaja menetlusdokumentide esitamiseks .Vastustaja ja kolmas isik ei ole kohtule menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud. Seega jäävad võimalikud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Lea Kuuse kohtunik