3-13-436/77 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2014, Tallinn Haldusasja number 3-13-436 Haldusasi RR kaebus Päästeameti 23.02.2003 toimingutele Menetlusosalised Kaebaja – RR Vastustaja – Päästeamet Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 24.04.2014 ja 15.05.2014 määrused Menetluse alus ringkonnakohtus RR määruskaebused Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta RR määruskaebused rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 24.04.2014 ja 15.05.2014 määrused kohtuasjas nr 3-13-436 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 155 lg 5 ja § 235 lg-d 1 ja 3, RÕS § 15 lg 8).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. RR esitas 25.02.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles vaidlustab Päästeameti 23.02.2003 ja 06.07.2011 toiminguid. Kaebuse kohaselt sai 23.02.2003 toimunud tulekahju tõttu raskelt kannatada korruselamus asuv kaebaja korter Tallinnas XXXX XX-X. Õnnetust oleks saanud ära hoida, kui korterelamus oleks olnud olemas kohustuslikud tuleohutusvahendid. Kui tuletõrje hilinemisega sündmuskohale jõudis, polnud neil kuskilt vett võtta, sest hoone välikraan oli rikkis. Päästjad otsisid veevõtukohta teiste majade juures, mis võttis väga kaua aega. Korteriühistut tuleohutusvahendite puudumise eest vastutusele ei võetud. Korteris purustasid päästjad klaasuksed, vannitoa valamu ja köögiakna. Tule suureks muutumine oli päästjate süü, kuna nad hilinesid sündmuskohale. Päästjad ei kandnud korteris sees olles kaitsemaske, mistõttu tuli neil värske õhu hingamiseks köögiaken ja toauks ära lõhkuda. Nõuetekohase varustuse kandmisel poleks seda pidanud tegema. Samuti tungis Päästeamet 06.07.2011 õigusvastaselt kaebaja korterisse. Päästeamet sai kohale tulnud politseilt korralduse akna kaudu uurida, kas X. korteri elanik on raskelt haige või surnud, kuid päästjad redelit ega tõstukit ei kasutanud, vaid avasid muukides korteri ukse ning võimaldasid korteriühistu esimehel kaebaja korteris laamendada ja pildistada. Fotod edastati tsiviilkohtule ja nõuti kaebaja lahkumist majast, kuna ta ei hoia maja korras.

3-13-436 2(6)

2. Tallinna Halduskohtu 15.03.2013 määrusega haldusasjas nr 3-13-436 tagastati kaebus läbivaatamatult. Kohus leidis, et kaebus Päästeameti 23.02.2003 toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõudes tuleb tagastada, kuna möödas on kaebuse esitamise tähtaeg. Päästeameti 06.07.2011 toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõudes tagastati kaebus HKMS § 121 lg 1 p

3 alusel. Kohtuinfosüsteemi andmetel on kaebaja esitanud 06.03.2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles ta vaidlustab Päästeameti 06.07.2011 toimingut – kaebaja korterisse sissemurdmine ja suvaliste isikute kaasamine – ning nõuab Päästeametilt varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist (haldusasi nr 3-12-481). RR esitas halduskohtu 15.03.2013 määruse peale määruskaebuse. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 02.10.2013 määrusega RR esitatud määruskaebuse osaliselt ning tühistas Tallinna Halduskohtu 15.03.2013 määruse osas, millega tagastati RR kaebus Päästeameti 23.02.2003 toimingu peale. Muus osas jättis Tallinna Ringkonnakohus Tallinna Halduskohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

3. Tallinna Halduskohus jättis 18.11.2013 kohtumäärusega kaebuse käiguta ning määras kaebuse esitajale tähtaja kaebuse tähtaegsuse täpsustamiseks ning vajadusel kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks.

4. RR esitas kohtule 29.01.2014 kaebuse täpsustuse, milles ta selgitas kaebuse tähtaegsuse asjaolusid ning palus kohtul kaebetähtaeg ennistada juhul, kui kohus leiab, et kaebuse esitamise tähtaeg on mööda lastud.

5. Tallinna Halduskohus võttis 05.02.2014 määrusega kaebuse menetlusse kaebuse tähtaegsuse küsimuse lahendamiseks.

6. Tallinna Halduskohus jättis 25.03.2014 kaebuse korduvalt käiguta ning andis kaebajale tähtaja kaebuse tähtaegsuse asjaolude selgitamiseks.

7. RR esitas kohtule 09.04.2014 taotluse võtta käesoleva haldusasja juurde haldusasjade 3- 1399/03 ja 2-3/44/05 toimikud.

8. RR vastas 25.03.2014 kohtumäärusele 11.04.2014 ja selgitas kaebuse tähtaegsust ning taotles juhul, kui kohus ei loe esitatud kaebust tähtaegseks, tähtaja ennistamist. Kaebaja leiab, et HKMS-ga sätestatakse halduskohtusse pöördumise kord niivõrd, kuivõrd see ei ole reguleeritud teiste seadustega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 149 kohaselt on seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kaebaja selgitab, et taotles kaebuses Päästeameti 2003. a toimingute õigusvastasuse tuvastamist ja kahju hüvitamist. Kaebaja palub võtta käesoleva haldusasja juurde toimikud haldusasjadest 3-1399/03 ja 2-3/44/05. Kaebaja põhjendab, et nendest toimikutest nähtub, et ta kaebas 02.05.2003 ka Päästeameti toimingute peale. Nimetatud toimiku materjalidest nähtuvalt on kaebus Päästeameti vastu õigusvastaste toimingute tuvastamiseks ja kahju hüvitamiseks tähtaegne. Kaebaja põhjendab kaebuse tähtaja ennistamise taotlust, miks tal ei olnud võimalik kaebust varem esitada, asjaoluga, et ta kaotas võimaluse korteri kütmiseks elektriga ning ülejõukäiv kohtukoormus ei võimaldanud varem kaebust esitada. Samuti selgitab kaebaja, et tema tervis on väga halb ning ta on majanduslikult raskes seisus, mis samuti takistas kaebuse esitamist.

9. Päästeamet palus jätta kaebaja taotluse kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata ja lõpetada menetlus kaebetähtaja rikkumise tõttu. Kaebaja viibis 23.02.2003 ise sündmuskohal ning seega pidi kaebajale tema korteri tulekahju tagajärjed ja päästjate tegevus olema teada 23.02.2003. Tulenevalt HKMS § 46 lg-st 5 ning sellest, et sündmus toimus 23.02.2003 ning Päästeameti tegevused ja toimingud olid seotud antud sündmuse toimumisega, oli tuvastamiskaebuse esitamise viimane tähtaeg 22.02.2006.

3-13-436 3(6) Tulenevalt HKMS § 46 lg-st 4 on möödunud ka hüvitamiskaebuse esitamise tähtaeg. Tuvastamisnõuet pärast 22.02.2013 enam esitada ei saa. Kaebaja põhjendused ei ole eluliselt usutavad ning ei oma õiguslikku seost kaebuse esitamise tähtajaga. Vastustaja hinnangul puuduvad kaebuse esitajal kaebetähtaja ennistamiseks olulised tähtaja möödalaskmise põhjused ega nähtu olulisi ja kestvaid takistusi kaebeõiguse kasutamiseks kaebetähtaja jooksul.

10. Tallinna Halduskohus vabastas 24.04.2014 määrusega RR kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest (resolutsiooni p 1); jättis rahuldamata RR taotluse võtta käesoleva haldusasja juurde haldusasjade nr 3-1399/03 ja nr 2-3/44/05 toimikud ning saatis need tagasi arhiivi (resolutsiooni p 2) ja jättis rahuldamata RR taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ning lõpetas haldusasja nr 3-13-436 menetluse (resolutsiooni p 3). Kaebaja sai Päästeameti 23.02.2003 toimingutest teada samal päeval, kuna viibis ise sellel ajal korteris, kus päästjate tegevus aset leidis.

Kaebaja 11.04.2014 vastusest nähtub, et ta soovib kohtult Päästeameti 23.02.2003 toimingute õigusvastasuse tuvastamist ning kahju hüvitamist. Kaebaja seob otseselt kahju hüvitamise Päästeameti 23.02.2003 toimingute õigusvastasuse tuvastamise nõudega. Kuna kaebus esitati 25.02.2013, siis on õigusvastasuse tuvastamise ja kahju hüvitamise nõude kolmeaastane kaebetähtaeg möödunud. Seega ei ole antud juhul esitatud kaebus Päästeameti toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks ja kahju hüvitamiseks tähtaegselt. Halduskohtumenetluses on HKMS §-s 46 sätestatud erinevad kaebetähtajad sõltuvalt kaebuse liigist ning seega ei ole asjakohane kohaldada kaebaja poolt viidatud TsÜS §-i 149.

Kaebaja on esitanud kohtule juhul, kui kohus asub seisukohale, et kaebus ei ole tähtaegne, kaebetähtaja ennistamise taotluse. Õige ei ole vastustaja seisukoht, et kaebaja põhjendused ei ole eluliselt usutavad, kuid nimetatud põhjused ei ole aluseks kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebuse esitaja ei ole ennistamise taotluses nimetanud kaebetähtaja möödalaskmise osas ühtegi temast sõltumatut põhjust ega püsivat takistust kaebuse esitamiseks, mida kohus saaks lugeda mõjuvaks põhjuseks ning mis oleks kaebetähtaja ennistamise aluseks. Seetõttu jätab kohus kaebetähtaja ennistamata ning lõpetab haldusasja nr 3-13-436 menetluse.

Kaebaja on esitanud kohtule taotluse võtta käesoleva haldusasja juurde toimikud haldusasjadest nr 3-1399/03 ja nr 2-3/44/05. Nimetatud haldusasjade toimikutest nähtub, et vaidlus on lahendatud Tallinna Halduskohtu 24.10.2003 otsusega, millega jäeti RR kaebus rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis RR apellatsioonkaebuse 10.02.2005 määrusega läbi vaatamata. Haldusasja toimikutest nähtub, et kaebaja on esitanud kaebuse, millega nõuab Tallinna Tuletõrjeja Päästeametis alustatud haldusmenetluse lõpetamist ja Tallinna Tuletõrjeja Päästeameti kohustamist hoiduma haldusakti andmisest ja toimingu sooritamisest.

Toimikutest ei nähtu, et kaebaja oleks vaidlustanud haldusasjades nr 3-1399/03 ja nr 2-3/44/05 päästjate 23.02.2003 sooritatud toiminguid. Antud lahend käsitles üksnes Tuletõrjeja Päästeameti haldusmenetluse algatamisega seonduvaid toiminguid. Kaebetähtaeg käesolevas asjas ei saa hakata kulgema, nagu kaebaja väidab, alates kohtulahendist, kuna 24.10.2003 kohtuotsus ei oma otsest puutumust käesolevas asjas vaidlustatud Päästeameti 23.02.2003 toimingutega. HKMS kommenteeritud väljaandes on selgitatud, et kahju hüvitamise tähtaega ei saa siduda sellega, millal ilmneb teises kohtumenetluses kahju tekitamise õigusvastasus, vaid tähtaega tuleb lugeda kahju tekkimisest teadasaamisest.

Seega on kaebaja taotlenud käesoleva haldusasjaga mitteseonduvate toimikute lisamist käesoleva haldusasja juurde.

11. RR esitas 13.05.2014 Tallinna Halduskohtule koos määruskaebusega riigi õigusabi taotluse. Taotluse kohaselt soovib taotleja advokaadi abil esitada kohtule tõendatud põhjendused kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebajal endal juriidilised teadmised puuduvad.

12. Tallinna Halduskohus jättis 14.05.2014 määrusega RR taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

3-13-436 4(6) Tegemist on faktiliste küsimustega, mis ei nõua juriidiliste teadmiste olemasolu. Taotleja on kohtule põhjendanud kaebetähtaja ennistamise taotlust ning advokaadi abi võimalike põhjenduste otsimisel ei aitaks taotleja õigusi efektiivsemalt kaitsta. Faktiliste asjaolude esitamine ja tõendamine on taotlejale endale jõukohane. Taotlejal ei ole kohustust esitada kohtule õiguslikke põhjendusi või juriidilist analüüsi sisaldavaid dokumente. Antud juhul ei ole tegemist õiguslikult keeruliste küsimustega ning taotlejal on võimalik oma õigusi kaitsta ning faktilisi asjaolusid esitada ja tõendada, omamata selleks õigusalaseid eriteadmisi. Praeguses menetlusstaadiumis on taotleja esitanud nõuetele vastava määruskaebuse ning seega ei vaja isik käesoleval ajal riigi õigusabi õigusdokumentide koostamiseks. Isik ei vaja antud menetlusstaadiumis riigi õigusabi isiku esindamiseks halduskohtumenetluses, kuna isik on võimeline ise oma õigusi kaitsma.

13. RR esitas 13.05.2014 määruskaebuse halduskohtu 24.04.2014 määruse resolutsiooni p-de

2 ja 3 tühistamiseks. Halduskohus võttis 14.05.2014 määrusega määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas lahendamiseks ringkonnakohtule. 05.06.2014 esitas RR halduskohtu 14.05.2014 määrusele määruskaebuse, mille halduskohus 09.06.2014 määrusega menetlusse võttis, jättis rahuldamata ning edastas lahendamiseks ringkonnakohtule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

14. RR esitas 13.05.2014 määruskaebuse, milles palub tühistada halduskohtu 24.04.2014 määruse resolutsiooni p-d 2 ja 3. Kui kaebaja 25.02.2013 kaebuse esitas, pidi kohtule olema selge, et kaebuse sisu ja selles esitatud nõue ei ole vastavuses. 25.03.2014 kohtumäärusega soovitas kohus kaebajal nõuet täpsustada. Kaebajale ei olnud kohtu selgitused arusaadavad ja kaebaja ei osanud oma kaebust muuta ega esitada teistsugust nõuet. Seega oleks kohtule pidanud olema arusaadav, et kaebajal on vaja esindajat, kohus aga lõpetas asja menetluse. Kohus on rikkunud sellega HKMS § 120 lg-t 1 ning ka PS § 14 ja § 15. Kuna kaebajale polnud jõukohane kaebuse muutmine, siis taotles kaebaja kaebuse tähtaja ennistamist. Kohus ei ole põhjendanud, mille alusel jõudis kohus järelduseni, et kaebetähtaja ennistamiseks ei ole alust. Kohus ei ole kaebaja esitatud tõendeid igakülgselt hinnanud. Kaebaja selgitab, et 10 aastat oli kaebaja korterist välja lülitatud kõik teenused: küte, vesi, kanalisatsioon, elekter. Nimetatud teenuste lõppemine oligi objektiivne ja mõjuv põhjus, mis esines kestvalt ja kaebajast olenemata. Selliste üliraskete elutingimuste tõttu ei suutnud kaebaja varem kaebust esitada. Teenuste lõppemise tulemusena pidi kaebaja teenuseid ostma mujalt 10 kuni

20 korda kallimate hindadega. Samuti ei võimaldanud liiga suur kohtukoormus varem kaebust esitada. Kohus on rikkunud ka menetluse lõpetamise korda. Kohus tegi menetluse lõpetamise määruse ilma, et oleks kaebajale tagajärgi selgitanud. Kaebaja ei teadnud, et kohus kavatseb menetluse lõpetada. Menetluse lõpetamise korral on isiku õiguste kaitse väiksem HKMS-s võrreldes TsMS-ga. Seega tuleks kaebeõiguse tõhusa kaitse nimel menetluse lõpetamise ja kaebetähtaja ennistamise sätteid HKMS-s muuta.

15. RR esitas 05.06.2014 määruskaebuse, milles palub tühistada halduskohtu 14.05.2014 määrus ja rahuldada riigi õigusabi taotlus.

Vaidlustatud määrus ei ole põhjendatud vastavalt TsMS § 465 lg 2 p-le 8, sest asjaolu, et isik esitab nõuetekohase kaebuse ja taotluse, ei tõenda, et ta on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kohus on õigusabi taotluse rahuldamata jätmisel lähtunud ebaolulistest asjaoludest, kuid kõige

3-13-436 5(6) olulisemad on jätnud tähelepanuta: 11 aasta kestel pole kaebaja osanud esitada õiget ja õigeaegset kaebust Päästeameti peale, kelle süül hävines kogu kaebaja vara ja rikuti korter. Kaebaja ei ole võimeline ise kaitsma oma õigusi. Kaebaja palub alustada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p-de 1-12 osas, kuna need ei ole kooskõlas põhiseaduse §-dega 3, 11, 12, 13, 14, 28.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

16. Halduskohus leidis õigesti, et menetlus Päästeameti 23.02.2003 toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõudes tuleb lõpetada kaebetähtaja möödumise tõttu. Kuna kaebaja sai sellest toimingust teada samal päeval, möödus kaebuse esitamise tähtaeg 23.02.2006. Kaebus on esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist. Määruskaebuse esitaja leiab, et halduskohus oleks pidanud aru saama, et kaebaja tegelik soov ei ole toimingu õigusvastasuse tuvastamine, vaid talle tekitatud kahju hüvitamine. Kaebaja viitab seejuures pärast halduskohtu 24.04.2014 määruse tegemist kaebaja poolt 29.04.2014 esitatud kaebuse muutmise avaldusele. Ringkonnakohus märgib, et seda avaldust ei saanud halduskohus arvesse võtta, sest seda ei esitatud enne halduskohtu poolt haldusasja menetluse lõpetamist. Ringkonnakohus kontrollib halduskohtu määruse õigsust neist asjaoludest lähtudes, mis eksisteerisid halduskohtu määruse tegemise ajal. Halduskohtule ei saa ette heita, et ta pole juhtinud kaebaja tähelepanu tõhusama õiguskaitsevahendi kasutamise võimalusele. Ka 24.04.2014 kohtumääruses selgitas halduskohus õigesti, et kahju hüvitamise nõude esitamine ei ole tõhus.

17. HKMS § 46 lg 4 sätestab, et hüvitamiskaebuse või heastamiskaebuse võib esitada kolme aasta jooksul arvates päevast, kui kaebaja sai teada või pidi teada saama kahjust ja selle põhjustanud isikust või haldusakti või toimingu tagajärgedest, mille kõrvaldamist ta nõuab. Sõltumata sellest ei saa hüvitamiskaebust ega heastamiskaebust esitada pärast kümne aasta möödumist kahju või tagajärjed tekitanud haldusakti või õigustloova akti andmisest, toimingu tegemisest või õigusemõistmisel tehtud lahendi teatavakstegemisest. Kuna kaebaja sai väidetavalt kahju tekitanud toimingust teada selle sooritamise päeval 23.03.2003, möödus hüvitamisnõude esitamise tähtaeg samuti 23.02.2006.

18. Halduskohus leidis ka õigesti, et kaebetähtaja ennistamiseks mõjuvad põhjused puuduvad. Sellisteks põhjusteks saavad üldjuhul olla vaid objektiivsed, kaebajast sõltumatud põhjused. Olukorras, kus kaebaja on olnud menetlusosaliseks arvukates kohtumenetlustes, sh halduskohtumenetlustes, ei saanud talle olla teadmata kohtusse pöördumise tähtajad. Paljudes teistes kohtumenetlustes osalemine ja sellest tulenev koormus, kehvad elamistingimused ega sellega kaasnev pinge ei saa olla mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja ennistamisele. Ka kaebaja väidetavalt halb tervis ei saa õigustada kaebetähtaja sedavõrd pikka ületamist. Väited sedavõrd halva tervise kohta ei ole esiteks usutavad, sest kohtuinfosüsteemist ja ka kaebaja enda poolt ringkonnakohtule 07.07.2014 esitatud dokumendist nähtub, et Päästeameti toimingu ja kaebuse esitamise vahel on kaebaja korduvalt erinevate kohtuasjade alustamiseks kohtute poole pöördunud, teiseks tuleb pidada kaalukamaks õiguskindlust ja õigusrahu, millele tuginedes sai riik eeldada, et 2003. aastal sooritatud toimingutega tekitatud kahju hüvitamise nõudeid enam ei esitata.

19. Seetõttu tuleb halduskohtu 24.04.2014 määruse resolutsiooni punktid 2 ja 3 jätta muutmata ning kaebaja 13.05.2014 määruskaebus jätta rahuldamata.

20. Muutmata tuleb jätta ka halduskohtu 14.05.2014 määrus, millega jäeti rahuldamata käesolevas asjas esitatud riigi õigusabi taotlus. Ringkonnakohus on aga seisukohal, et see kaebaja taotlus tuli rahuldamata jätta RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel, mis sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui

3-13-436 6(6) asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Kuna haldusasjas oli menetlus lõpetatud kaebetähtaja ennistamata jätmise tõttu – seda ringkonnakohtu arvates õigesti –, on võimalus kaebuse lõpptulemusena rahuldamiseks ilmselgelt vähene.

21. Rahuldamata tuleb jätta taotlus RÕS § 7 lg 1 põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamiseks ja kohaldamata jätmiseks. Riigi rahaliste vahendite kasutamine õigusabi andmiseks üksnes neil juhtudel, kus õigusabi saaja õiguste kaitsmine on võimalik, teenib eelarvevahendite säästliku kasutamise eesmärki. Kuna kaebaja õiguste kaitse on ilmselt vähene ka juhul, kui talle õigusabi antakse, ei ole tema kohtusse pöördumise õigusele RÕS § 7 lg 1 p-st 5 tulenev riive seetõttu suur. Piirang on seetõttu proportsionaalne. Ülejäänud RÕS § 7 lg 1 punktid, millele kaebaja 05.06.2014 määruskaebuses viitab, ei ole määruskaebuse lahendamisel asjassepuutuvad.

22. Seetõttu tuleb rahuldamata jätta ka RR 05.06.2014 määruskaebus.

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets