1-13-6024/22 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-13-6024

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

29. august 2014. a kohtumaja Jõgeva Kriminaalasja number 1-13-6024 Kohtukoosseis Kohtunik

Raina Pärn Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver Tõlk Nadežda Bõstrova Prokurör Prokuröri abi Alar Häidberg (seisukoht esitatud kirjalikult) Kriminaalasi

Süüdimõistetu G.I tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine

Süüdimõistetu G.I

elukoht (vabanemisel): xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx;

isikukood: XXX garanteeritud ; töökoht (vabanemisel) puudub Kohtuistungi toimumise aeg 12.08.2014. a (kaugkohtuistung)

RESOLUTSIOON

Jätta G.I temale Harju Maakohtu 30.09.2013.a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-6024 karistuse

mõistetud kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu

Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Harju Maakohtu 30.09.2013. a otsusega tunnistati G.I süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ning karistati teda 8-kuulise vangistusega; lg 2 p ning karistati teda 3-aastase KarS § 200

4 järgi

vangistusega. liitkaristus 3 aastat vangistust. KrMS

KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti § 238 lg 2

kohaselt G.I-le vähendati mõistetud liitkaristust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 2 aastat. Kinnipeetava karistusaeg algas 30.01.2013. a 30.01.2015. a. ja lõppeb

Vangl ei toeta G.I htaegselt karistuse kandmisest. a vabastamist tingimisi ennetä

P on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha G.I rokurör tingimisi ennetähtaegse vabastamise koht a. Prokurör ei toeta G.I tingimisi enne tähtaega vabastamist.

KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD

Süüdimõistetu G.I selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda.

KOHTU SEISUKOHT

1. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja ning prokuröri seisukohaga kuulanud ära

G.I , leiab, et G.I tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmisest ei ole põhjendatud.

2. G.I kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtlike esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest.

KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks G.I kolmandikku. G.I on jäänud karistust kanda rohkem kui 2 kuud (KarS § 76 lg 2 1).

Seega esinevad formaalsed alused G.I tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

3. KarS § 76 lg 3 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. G.I on korduvalt karistatud nii

- kui ka kriminaalkorras. Samuti on G.I-le väärteo

kord vangistus . uvalt mõistetud karistuseks , mis on tulnud tal reaalselt ära kanda

Varasemalt on G.I-le ka kergemaliigilisemaid mõistetud karistusi, kuid ükski varasematest karistustest (sh ka reaalsed vangistused) ei ole talle vajalikku kuna mõju avaldanud,

G.I on jätkanud kuritegude toimepanemist. Peamiselt on G.I toime pannud varavastaseid kuritegusid, süstemaatilisi varguseid kui ka vägivallategusid. Ka käesolevat karistust kannab varguse ja röövi toimepanemise eest.

Kuritegude toimepanemine on olnud ajendatud sissetuleku puudumisest ja narkootikumide tarvitamisest. G.I sõnul on ta kuritegusid toime pannud narkojoobes. Vangla iseloomustuse kohaselt hakkas G.I alkoholi ja narkootikume tarvitama 14 aastaselt.

Ta tunnistab oma sõltuvust nii alkoholist kui narkootikumidest. Esimesed narkootilised ained, mida G.I arvitas, olid kanep, amfetamiin, ecstasy. Amfetamiini tarvitas G.I

5 aasta jooksul igapäevaselt ja on olnud korduvalt ravil rehabilitatsioonikeskuses. G.I selgitas, et 2011. a kui ta vabanes pärast pikka vangistust, sattus ta kurbade sündmuste tõttu depressiooni ja proovis fentanüüli. Fentanüül rahustas teda ja sellest sai kiiresti sõltuvus.

Fentanüüli tarvitas G.I kuni käesoleva karistuseni. Raha vaja ta selleks 100-150 s eurot päevas. Narkootikumide ostmiseks on raha saanud kuritegelikul teel. Enamasti varastas ta G.I poest toiduaineid ja müüs neid G.I on läbinud raha saamiseks turul. nii käesoleva vangistuse ajal kui ka eelneva vangistuse ajal sotsiaalprogrammides ja ta leiab, et tal tuleb lihtsalt narkootikumide tarvitamisest loobuda. Vangistuse jooksul on G.I osalenud sõltuvusrühmas vahistatutele, aga kuna temast sai süüdimõistetu, jäi osalemine pooleli. Alates 21.01.2014. a alustas G.I osalemist sõltuvusteemaliste loengute tsüklis. Individuaalne täitmiskava näeb ette veel erinevate sotsiaalprogrammide läbimise – eening, 12 sammu, vabanemiseelse nõustamise ning Eluviisitr osalemise tööhõives. Enda seletuse kohaselt on G.I osalenud sotsiaalprogrammides nii selle kui ka eelneva vangistuse jooksul. Varasemalt on läbinud Viha juhtimise programmi ja käinud anonüümsete narkomaanide grupis, kus ta jõudis järeldusele, et tuleb loota vaid iseendale ja narkootikumide tarvitamisest lihtsalt loobuda. G.I-ga on olnud juttu võimalusest vabaneda Sillamäe Narkorehabilitatsioonikeskusesse, kuid vangla iseloomustusest nähtuvalt kinnipeetav seda ei soovinud. Istungil selgitas G.I, et ta ei loobunud sellest variandist, vaid talle ei antud sellist võimalust. Sellegipoolest on G.I arvamusel, et tuleb vabaduses üksi toime. ikumidest vabanemine on väga pikaaegne Kohus aga leiab, et narkoot

protsess ja kuna G.I on olnud tarvitaja, vajab kindlasti G.I väga pikaaegne

edukaks loobumiseks ning tuge. lisaks suurele tahtejõule ja soovile ka kõrvalist abi Olukorras, kus G.I agasilangus ja elus on rasked ajad või sündmused, võib tekkida t alustab uuesti narkootikumide tarvitamist. Kohtu hinnangul on positiivne, et G.I on läbinud programme ja endale teadvustanud probleemi olemasolu ja selle suurust, kuid ainuüksi nimetatud asjaolud ei taga, et G.I vabaduses lohutust ja abi taaskord fentanüüli tarvitamisest ei otsiks.

G.I käitumine vangistuse jooksul ei ole olnud positiivne. Talle on määratud palju distsiplinaarkaristusi allumatuse, ebaviisaka käitumise ja kaaskinnipeetava suhtes füüsilise vägivalla kasutamise eest. G.I selgitas, et tema närvisüsteem oli karistuse alguses korrast ära, seetõttu vaidles ta ametnikega ja leidis, et tema suhtes ollakse liiga karmid. Kui esialgu selgitas G.I, et distsiplinaarkaristused on mõistetud vangistuse alguses, siis tunnistab, et viimati vabanes ta kartserist eelmise kuu keskpaigas, kus viibis 20 päeva. Kohtu hinnangul ei saa hulgalistest distsiplinaarkaristustest kuidagi järeldada, et G.I on viinud oma käitumise kooskõlla kehtivate reeglite ja normidega. Distsipliinirikkumised karistuse kandmise ajal seab kahtluse alla, et G.I oleks vabaduses suuteline oma käitumise õiguskorrale vastavaks muutma. Oluline on ka see, et distsipliinirikkumiste eest karistuse kandmise tõttu on G.I jäänud ilma mõnest rehabiliteerivast programmist. Lähedastek õdesid s peab G.I oma ema, ja isa. Elama plaanib G.I asuda

ema ja õdede juurde kes on nõus G.I vajadusel toetama. Enda sõnul oli , G.I

, kuni ta perega koos elas, kui asus omaette elama, tekkisid probleemid. kõik hästi seni G.I haridustee on jäänud pooleli, ametlikult ta töötanud ei ole, kuid tööd on teinud. Sellest lähtuvalt on kohtu arvates G.I väljavaated töö leidmiseks küllaltki keerulised. See omakorda harjumuste juurde. Ka Tartu aga suurendab riski pöörduda tagasi vanade käitumis Vangla on iseloomustuses hinnanud G.I

kõrgohtlikuks.

4. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates, on kohus seisukohal, et G.I tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega.

G.I tingimisi ennetähtaegset vabastamist käesoleval hetkel ei võimalda eelkõige

G.I varasem elukäik (korduvad ja mõistetud karistused), samalaadsed kuriteod käitumine vangistuse jooksul (mitmed distsiplinaarkaristused), vabanemisjärgsed elutingimused (eelkõige töökoha puudumine, hariduse puudumine) ja tema isik (narkosõltuvus). G.I tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Vabanemisjärgse toimetuleku tagamiseks tuleks G.I jätkata vangistuses rehabiliteerivat tegevust narkosõltuvusest vabanemisel.

Raina Pärn Kohtunik