4-14-5803/11 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2014, Tartu (kirjalik menetlus) V asja number äärteo 4-14-5803 Kohtukoosseis Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu ( kohtumaja) 12. augusti 2014 Jõhvi

määrus, millega jäeti ennistamata kaebetähtaeg ja menetlusaluse isiku kaebus Ida prefektuuri 25. juuni 2014 otusele läbi vaatamata Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusalune isik H.B

, määruskaebus RESOLUTSIOON

Juhindudes Viru Maakohtu 12. augusti 2014 muutmata ning VTMS § 194 jätta määrus menetlusaluse isiku H.B . määruskaebus rahuldamata

VTMS § 198 alusel ei ole käesolev määrus edasikaevatav.

ASJAOLUD

1. kohtusse kaebus 16.07.2014 pöördus H.B ega, milles palus tühistada Ida prefektuuri 25.06.2014 otsus väärteoasjas nr 2402,14,000650 ja teha uus otsus, millega tunnistati H.B süüdi LS § 227 lg 3 järgi ja karistati rahatrahviga 420 eurot. LS § 227 lg 5 p 2 alusel kohaldati lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kolmeks kuuks.

2. kaebus käiguta Viru Maakohtu 30.07.2014 määrusega jäeti H.B , kuna kaebus oli esitatud pärast kaebuse esitamise tähtaega ning selles ei taotletud kaebuse esitamise tähtaja ennistamist ega toodud kaebetähtaja möödalaskmise põhjuseid. Kaebuse esitajale anti puuduste kõrvaldamiseks tähtaeg kuni 12.08.2014.

3. avaldus, milles taotletakse kaebe 11.08.2014 saabus Viru Maakohtusse H.B tähtaja

ennistamist seoses k

bust aitseväes viibimisega. Kaebaja selgitab, et tal ei olnud võimalik kae tähtaegselt esitada, sest kaitseväes puudub võimalus arvutikirjas kaebust esitada ja seda digitaalselt allkirjastada. Kaebuse esitamine sai võimalikuks ainult tänu arvuti kasutamisele, mida talle võimaldati ülema loal pärast seda, kui kaebuse esitamise tähtaeg oli juba mööda lastud.

4.

Viru Maakohtu 12.08. H.B s jättis 2014 määrusega taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ja kaebuse läbi vaatamata astavalt VTMS § 114 . Kohus selgitas, et v lg-le 4 esitatakse kaebus üldmenetluses tehtud otsuse peale maavõi linnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Väärteoprotokollist AB 1410186 nähtub, et kohtuvälise

(koostatud 31.05.2014) menetleja lahend oli menetleja juures kättesaadav alates 27.06.2014. Asja materjalidest nähtub, et

H.B on otsuse 27.06.2014 isiklikult allkirja vastu kätte saanud. Järelikult oli kaebuse esitamise viimane päev 14.07.2014. Selle ajavahemiku kestel, 27.06.2014 kuni 14.07.2014, kaebust ei esitatud.

5. Kaebajale anti võimalus oma 16.07.2014 esitatud kaebuses toodud puuduste kõrvaldamiseks. Kaebaja ei esitanud 11.08.2014 ühtki mõjuvat põhjust, miks kaebetähtaeg mööda lasti.

Riigikohus on lahendis 3-1-1-90-10 selgitanud järgmist: „…kriminaalkolleegium on korduvalt väljendanud seisukohta, et möödalastud kaebetähtaja ennistamisel tuleb mõjuva põhjusena mõista vaid sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud loodusõnnetus, transpordi või sidehäire jms, kui ka isikuga - - vahetult seotud asjaolud - raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms “.

6. Kohtu jaoks ei ole mõjuva põhjusena käsitletav asjaolu, et menetlusalune isik viibis kaitseväes ja ei saanud kaebust esitada, kuna tal ei olnud võimalik arvutit kasutada ning oma kaebust digitaalselt allkirjastada.

Vastavalt VTMS § 115 lg 1 esitatakse kaebus maakohtule kirjalikult. VTMS § 115 lg 4 järgi allkirjastab esitatud kaebuse selle esitaja. Sealjuures ei kehtesta väärteomenetluse seadustik nõuet edastada kaebus masinvõi arvutikirjas ja digitaalselt allkirjastatuna. Seega olnuks menetlusalusel isikul olnud vajadusel võimalik kaebus esitada ka paberkandjal. Kaebusest ei nähtu põhjuseid, mis oleksid takistanud kaebuse esitamist lihtkirjana.

7. VTMS § 118 lg 2 p 1 kohaselt teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui kaebus on esitatud pärast käesoleva seadustiku § 114 l

4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise g-tes 3, taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata.

MÄÄRUSKAEBUSES ESITATUD TAOTLUSTE SISU

8. Viru Maakohtu 12.08.2014 määruse peale esitas kaebuse . Kaebuse sisust H.B nähtuvalt

taotleb menetlusalune isik maakohtu määruse tühistamist ja kaebuse läbi vaatamist. Ta palub lugeda sidehäireks olukorra, kus tal ei olnud võimalik esitada kaebust kaebetähtaja jooksul (27.06.2014-14.07.2014) seoses kaitseväkke astumisega. 01.07.2014 ajateenistusse astumise tõttu ei olnud H.B võimalik arvutit kasutada ning seetõttu ei saanud ta kaebust digitaalselt allkirjastada. See sai võimalikuks alles hilisemal kuupäeval, mil rühmaülem lubas arvutit kasutada. Kaebusele on lisatud vastulause.

RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED

9. Tutvunud väärteoasja materjalide ning määruskaebuse väidetega, asub ringkonnakohus seisukohale, et Viru Maakohtu 12.08.2014 selle määrus on seaduslik ja põhjendatud ning tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus. Maakohus on tuvastatud asjaolude pinnalt jõudnud põhjendatult järeldusele, et mõjuvaid põhjuseid kaebetähtaja möödalaskmiseks ei esine ning alus kaebetähtaja ennistamiseks puudub. Vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

9.1 uva Tähtaja ennistamise taotluse lahendamisel peab kohus hindama, kas on tõendatud mõj põhjuse olemasolu, mis ei võimaldanud isikul tähtaega järgida. Mõjuv põhjus KrMS § 172 tähenduses eeldab, et tähtaja möödalaskmiseks peab olema objektiivne põhjus ning selliseks põhjuseks on sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa (RKTK 3-2- 21-40-11, p 16).

9.2 Käesoleval juhul maakohus tähtaega ei ennistanud, kuivõrd leidis, et kaebetähtaja ennistamise taotlus ei ole piisavalt põhjendatud. Maakohus leidis, et mõjuva põhjusena ei ole käsitletav asjaolu, et menetlusalune isik viibis kaitseväes ja ei saanud kaebust esitada, kuna tal ei olnud võimalik arvutit kasutada ning oma kaebust digitaalselt allkirjastada.

9.3 Menetlusalune isik leidis määruskaebuses, et tema kaitseväes viibimist tuleks lugeda sidehäireks. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Sidehäirena on käsitletav olukord, kus isikust sõltumatul põhjusel esineb rike või tõrge sidevahendi töös. Riigikohus on selgitanud, et arvutisüsteemis esinev tõrge peab tähtaja ennistamiseks olema selline, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa, st see peab olema ootamatu ja oodatavat hoolsust järgides ettenähtamatu ja/või ületamatu. Eelkõige tuleb kõne alla elektrikatkestus või küberrünnak (RKTK 3-2-1-40-11 p 18). Seega ei ole sidehäirena käsitletav põhjendus, et isik viibis kaitseväes ja tal väidetavalt puudus ligipääs arvutile kaebuse digitaalseks allkirjastamiseks. Lisaks on maakohus õigesti märkinud äärteomenetluse seadustik ei näe ette nõuet edastada kaebus masin või , et v -

arvutikirjas ja digitaalselt allkirjastatuna. Seega puudus menetlusalusel isikul takistus esitada kaebus tähtaegselt, seda enam, et kaitseväkke astus ta 01.07.2014, kohtuvälise menetleja otsuse peale hakkas aga juba 27.06.2014. kaebetähtaeg kulgema

10. Eeltoodust tulene taotluse maakohtu määruse valt jätab ringkonnakohus H.B tühistamiseks rahuldamata.

Maarika Kuusk Kohtunik