4-14-6682/7 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

4-14-6682

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

26. augustil 2014.a, Jõhvi Väärteoasja number 4-14-6682 (2440,13,005562) Kohtunik Inna Kirsipuu, kirjalikus menetluses Kohtuasi

A. S. kaebus Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri 05.08.2013 kiirmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 2440,13,005562, millega teda LS § 259 lg 2 p 3 alusel karistati rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o 200 eurot. Menetlusalune isik

A. S., isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxx ( eestkooste all, eestkostaja G. S., xxx)

Juhindudes VTMT §§ 119, 29 lg 1 p 1 kohus RESOLUTSIOON

määras:

1. A. S. kaitsja vandeadvokaat A. Aasmaa kaebus rahuldada, tühistada Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri 05.08.2013 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2440,13,005562.

2. Lõpetada väärteomenetlus väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 1 alusel.

3. Kohtumääruse ärakirjad edastada eestkostja G. S.le, kaitsja vandeadvokaat A. Aasmale ja Ida Prefektuurile.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD

Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 08.08.2013 kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2440,13,005562 (tl 27-28) tunnistati A. S. süüdi liiklusseaduse (LS) § 259 lg 2 p 3 järgi ning teda karistati rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 eurot. Otsuse kohaselt liikus A. S. 05.08.2014.a kell 18.32 Illuka vallas Ida-Virumaal jalakäijana kahesuunalisel sõiduteel, kus

4-14-6682

puudus kõnnitee, tekitades liiklusohtu.Sellega rikkus A. S. LS § 22 lg 4 nõudeid. Väärtegu on kvalifitseeritud LS § 259 lg 2 p 3 järgi.

16.08.2014 saabus Viru Maakohtusse A. S. kaitsja Anti Aasmaa kaebus (tl 2-5). Kaitsja taotleb otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. Kaitsja väitel on A. S. suhtes kiirmenetluse kohaldamine ebaseaduslik, sest talle on Viru Maakohtu 09.09.2013 kohtumäärusega määratud eestkoste. Käesoleval hetkel ei ole kiirmenetluse käigus välja selgitatud, kas isik on süüdiv. Kaebuses paluti ka kaebuse tähtaja ennistamist seoses kaebeõiguse rikkumisega.

Viru Maakohtu 26.08.2014 kohtumäärusega ennistati kaebuse esitamise tähtaeg.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

VTMS § 119 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata ja menetlusosalisi välja kutsumata tühistada kohtuvälise menetleja otsuse määrusega ja lõpetada väärteomenetluse üksnes kaebuse põhjal, kui ta leiab, et kohtuvälises menetluses ei ole menetlust lõpetatud väärteomenetlust välistavatel asjaoludel vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §-le 29.

VTMS § 29 lg 1 p 1 kohaselt väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused.

Menetlusaluse isiku väärtegu on kvalifitseeritud LS § 259 lg 2 p 3 järgi, s.o jalakäija poolt liiklusnõuete muu rikkumise, kui puudub Liiklusseaduse §-s 226, 234, 236, 237, 239 või 241 sätestatud väärteokoosseis, kui sellega on tekitatud liiklusoht.

Väärteoprotokolli (tl 27-28) kohaselt liikus menetlusalune isik pimedal ajal sõiduteel ning ei kasutanud nõutavat helkurit või valgusallikat.

Kaebuse esitaja kaitsja Anti Aasmaa selgitas kaebuses, et menetlusaluse isiku suhtes on Viru Maakohtu 09.09.2013 kohtumäärusega (tl 15-18) määratud eestkoste. Nimetatud tsiviilasjas on A. S.le 23.08.2013 teostatud kohtupsühhiaatriline ekspertiis (tl 11-13). Tsiviilasja raames on tuvastatud, et A. S. ei ole võimeline oma tegude tähendusest aru saama ja neid juhtima.

Käesoleval hetkel ei ole aga kriimenetluses välja selgitatud asjaolu, kas isik on süüdiv või mitte.

Karistusseadustiku (KarS) § 34 kohaselt ei ole isik süüdiv, kui ta teo toimepanemise ajal ei olnud võimeline aru saama oma teo keelatusest või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima seoses: 1) vaimuhaigusega; 2) ajutise raske psüühikahäirega; 3) nõrgamõistuslikkusega; 4) nõdrameelsusega või

4-14-6682

5) muu raske psüühikahäirega.

A. S.le teostatud kohtupsühhiaatrilisest ekspertiisist nähtub, et isik ei ole kestvalt võimeline oma tegude tähendusest aru saama ega neid juhtima ja vajab eestkostet.

Eeltoodu alusel leiab kohus, et menetlusalusel isik ei olnud võimeline 05.08.2014 toimeoandud teo keelatusest aru saama. Seega puuduvad menetlusaluse isiku teos väärteo tunnused – esineb KarS § 34 sätestatud süüd välistav asjaolu. Isiku võimetus oma tegudest aru saa ja neid juhtida on väärteomenetlust välistav asjaolu, mille ilmnemisel tuleks menetlejal väärteomenetlus lõpetada.

Eeltoodu alusel ning juhindudes VTMS § 119 lg 1, § 29 lg 1 p 1 ja KarS § 34 rahuldab kohus kaebuse, tühistab Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 05.08.2013 kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2440,13,005562 ning lõpetab väärteomenetluse.

(allkirjastatud digitaalselt)

Inna Kirsipuu Kohtunik