1-12-2006/47 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

29. august 2014, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-12-2006

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 6. augusti 2014

määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega

vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Andres Õunapuu, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 6. augusti 2014 määrus muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale

esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur,

advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne

päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada

saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Andres Õunapuu tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 12.03.2012 otsusega KarS § 184 lg 2 p 2-

§ 22 lg 3 järgi ning teda karistati vangistusega 3 aastat 1 kuu ja 18 päeva.

2. Viru Maakohtu 06.08.2014 määrusega jäeti A. Õunapuu tingimisi ennetähtaegselt

vabastamata. Kohus, osundades 76 lg-s 3 sätestatule, põhistas otsustust järgmiselt.

2.1 Kinnipeetav on varem kriminaalkorras karistatud neli korda, reaalset vangistust kannab ta

teist korda. Varasemalt on kinnipeetavale muuhulgas karistuseks mõistetud vangistus

tingimisi. Katseaega kinnipeetav nõuetekohaselt ei läbinud ja pani kehtival katseajal toime

uue kuriteo. Samuti on teda varem karistatud ka reaalse vangistusega. Eeltoodu näitab selgelt,

et kinnipeetav ei ole oma varasematest karistustest järeldusi teinud ning on jätkanud

kuritegude toimepanemist. A. Õunapuu kuritegude laad on muutunud raskemaks. Varasemalt

on kinnipeetav toime pannud varavastaseid kuritegusid, siis käesoleval ajal kannab ta karistust

raske I astme rahvatervisevastase süüteo toimepanemise eest.

Viru Maakohtu 08.11.2010 määrusega vabastati kinnipeetav vangistusest tingimisi enne

tähtaega katseajaga kuni 08.01.2012. Vaatamata sellele pani kinnipeetav 01.09.2011 toime uue

kuriteo, seega taas kehtival katseajal. Seega ei ole antud kinnipeetava taas vangistusest

vabastamine tingimisi enne tähtaega millegagi põhjendatud ja alused selleks puuduvad.

Maakohtul puudub igasugune veendumus selles osas, et kinnipeetav seekord on suuteline

täitma kõiki käitumiskontrolli nõudeid ja võimalikke lisakohustusi ning ei pane katseajal

toime uusi kuritegusid. Vangistuse lõpuni ärakandmine on reegel ja vangistusest tingimisi

enne tähtaega vabastamine sellest erandiks. Maakohus ei tuvastanud antud asjas ühtegi sellist

asjaolu, mida saaks käsitleda erandina.

2.2 Kinnipeetava poolt individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevuste läbimine on

positiivne, kuid ei anna alust kinnipeetava vabastamiseks vangistusest tingimisi enne tähtaega.

Samuti on positiivseteks asjaoludeks kindla alalise elukoha ja garanteeritud töökoha

olemasolu, kuid ka vaid neil alustel ei ole kinnipeetava vabastamine põhjendatud. Viimase

kohtuotsuse ärakirjast nähtub, et sama elukoht ja samuti töökoht olid kinnipeetaval olemas ka

kuritegude toimepanemise ajal. Seega ei välista antud asjaolud kinnipeetava poolt uute

kuritegude toimepanemist.

MÄÄRUSKAEBUSES ESITATUD TAOTLUSED

3. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu, kes taotleb tühistada Viru Maakohtu

määrus ja vabastada ta ennetähtaegselt vangistusest. Määruskaebuse esitaja väited on

kokkuvõtlikult järgmised.

3.1 Määruskaebuse esitaja on vanglas läbinud sotsiaalrehabilitatsiooniprogramme, mis on

paljuski aidanud kaasa mõtte-, sihi- ja enesekindluse arendamisele. A. Õunapuu on õppinud

nägema oma tegude ja tagajärgede stsenaariume paremini. Varem oli ta liiga enesekindel ning

ei tuginenud adekvaatsetele teadmistele ja kogemustele elust.

3.2 A. Õunapuu soovib juhtida kohtu tähelepanu sellele, et eelmisel korral, kui ennetähtaegset

vabastamist arutati (06.12.2013) oli ta kinnises vanglas, ent sellele vaatamata toetas prokurör

ennetähtaegset vabastamist. Iseloomustuses oli toona uue kuriteo toimepanemise protsent 17,

vägivaldse teo oma aga 0%. Nüüd, kus A. Õunapuu on üle viidud avavangla osakonda (alates

21.01.2014), ta käib tööl ning igasugune järelevalve puudub, on uue kuriteo toimepanemise

protsent hoopis tõusnud (45%) ning ka prokurör on vabastamise vastu.

3.3 A. Õunapuu lisab, et on tihti mõelnud kuritegudele ja nendega tekitatud tagajärgedele ning

ei soovi enam uusi kuritegusid toime panna.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus

selle tühistamiseks määruskaebuse motiividel. Maakohus on õigesti käsitlenud ja hinnanud

KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega ning

tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p 1 ei korda neid. Vastuseks määruskaebuse argumentidele märgib

ringkonnakohus järgmist.

5. Esmalt leiab ringkonnakohus, et maakohus on hinnanud süüdimõistetu käitumist selle

terviklikkuses. A. Õunapuud on kriminaalkorras karistatud neljal korral ning nagu maakohus

õigesti märkis, on tema kuritegude dünaamika muutunud aja jooksul raskemaks. Viru Vangla

ja kriminaalhooldaja poolt kinnipeetavale antud iseloomustused on üldjoontes positiivsed:

A. Õunapuu omab vabaduses elukohta, tal on head suhted perekonnaga, süüdimõistetu täidab

individuaalset täitmiskava, töötab alates 23.03.2014 väljaspool vanglat ning tema käitumine

vanglas on eeskujulik. A. Õunapuule on kahel korral võimaldatud lühiajalist väljasõitu ning

see on hinnatud eesmärgipäraseks. Samas on iseloomustustes riskidena välja toodud täitmata

varalised kohustused, A. Õunapuu varasemad toimepandud kuriteod, mis viitavad grupi

mõjule ning on toime pandud impulsiivsuse ajendil ja katseajal toime pandud uued kuriteod,

mis näitavad isiku suhtumist õiguskorda. Väärteokorras on A. Õunapuud karistatud 25 korral

(sh 13 korral väheväärtusliku asja varguse eest). Uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise

risk on 45%.

6. A. Õunapuul ei ole iseenesest maakohtu määrusele etteheiteid, ent ta selgitab, et on

vangistuses palju muutunud ning viibib avavanglas. Samuti on ta tihti mõelnud toimepandud

kuritegudele ja nendega tekitatud tagajärgedele ning ei soovi enam uusi süütegusid toime

panna. Ringkonnakohus tunnustab A. Õunapuud toimunud muutuste eest. Nihet paremuse

poole on sedastanud ka iseloomustuse koostaja, märkides, et A. Õunapuu on varasemaga

võrreldes rohkem hakanud oma tegude tagajärgedele mõtlema, teadvustades süüd

toimepandud kuriteos ning on motiveeritud õiguskuulekusele.

7. Vaatamata positiivsetele muudatustele A. Õunapuu käitumises tuleb arvestada ka teisi

seaduses sätestatud materiaalseid aluseid, mille alusel kujundada arvamus tingimusliku

vabastamise tulemuslikkuse ja karistuse eesmärkide osas. Seetõttu jagab ka ringkonnakohus

maakohtu kahtlusi A. Õunapuu sobivuses kriminaalhooldusele ja tema ennetähtaegse

vabastamise osas. Nimelt iseloomustab süüdimõistetu käitumist enne vangistust korduv

kriminaalkorras karistatus, uute kuritegude toimepanemine katseajal, raske

rahvatervisevastase kuriteo toimepanemine ning kuritegude dünaamika raskemaks

muutumine. Eeltoodud põhjustel ei pea ka ringkonnakohus A. Õunapuu vabastamist

võimalikuks.

8. Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja 337 lg 1 p-st 1, jätab

ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus

Aarne Sarjas